Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-25-700 23-2229 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas hiljem lubasid. Isik vabastati KPK-st 29.08.2024. PPA luges 01.12.2023 otsusega nr 12310070016-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi ettekirjutuse lahkumiseks Kongo DV-sse (sundtäidetav alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest) ning kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus selgus, et isiku tegelik nimi on I.X (sünd. xxx) ning ta on Kongo DV kodanik. Puudutatud isik esitas PPA 01.12.2023 otsuse tühistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-232992), mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 otsusega rahuldamata. Tallinna Halduskohus keelas 06.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 19.03.2025 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-23-2992 otsuse, millega jättis I.X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsuse muutmata. PPA pidas puudutatud isiku 20.03.2025 kinni VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks.

I.X

vaidles kohtuistungil PPA taotlusele vastu.

Isik on varasematest järelevalvemeetmetest kinni pidanud ja kui ta oleks tahtnud riigist lahkuda, siis ta oleks seda teinud. Isik ei tea, mida ta peab dokumentide saamiseks tegema ja PPA ei ole seda talle ka selgitanud. Isik on nõus dokumentide hankimisele kaasa aitama. Seoses võimaliku lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmisega ütles isik, et kui see kohustus peaks tal olema, siis koduriiki ta ei naase, kuid arvab, et mõni teine riik Schengeni alal võib olla nõus teda vastu võtma.

3-25-700 antud seletusi, et isik soovib jääda just Eestisse, tuleb seda selgitust kõrvutada isiku kinnitusega, et ta kodumaale lahkuda ei saa ega kavatse, ning sellega, et isik ei ole astunud samme dokumentide hankimiseks. Seega on tõenäoline, et puudutatud isik hakkab Eestis koostööst PPA-ga kõrvale hoiduma. Isiku kinnipidamisel ja tema majutuskohta minekul ilmnes, et ta oli juba kõik oma asjad kokku pakkinud ja 695 eurot oli peidetud aluspesu vahele. Ühes kaebaja poolt varasemalt oma identiteedi varjamisega ning ebaõige dokumendi teadliku esitamisega leiab kohus, et need kinnitavad kahtlust, et isik on valmis ennast varjama. Põgenemisohtu ei väära ka see, et isik on vabastatud KPK-st 29.08.2024 ja ta on ennast nõuetekohaselt registreerinud ega ole Eestist lahkunud. Eluliselt usutav on, et olukorras, kus edasised eduväljavaated haldusasjas nr 3-23-2992 vähenevad, astub isik samme Schengeni alale jäämiseks, hoidudes kõrvale koostööst PPA-ga. Asjakohane oleks tugineda ka VSS § 68 p-le 2, sest puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta. Alates KPK-st vabanemisest 29.08.2024 ei ole isik teinud midagi selleks, et endale dokument hankida. Istungil selgitas puudutatud isik, et kuigi ta on dokumentide hankimise kohustusest aru saanud, ei ole ta teadlik, mida ta dokumenteerimisele kaasaaitamiseks tegema peaks ja PPA ei ole talle seda ka selgitanud. Kohtu hinnangul ei ole isiku seletused usutavad ega kooskõlas varasemates menetlustes tuvastatud asjaoludega. Varasemates haldusasjades toimunu näitab, et isik on oma kohustustest seoses dokumenteerimisega teadlik, kuid tema apaatsus koostöö osas on olnud järjepidev. Muud järelevalvemeetmed poleks tõhusad. Puudutatud isikul on piisavalt oskusi Schengeni viisaruumis ringi liikumiseks, isikul olid kinnipidamisel asjad kokku pakitud ja ka peidetud suur hulk sularaha. Lisaks on isik varem juba esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta ja isik on väljendanud selget vastumeelsust kodumaale naasmise kohta. Puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu paigutada ta KPK-sse ja see ei ole ülemäärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-700 ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Sisuliselt kordab puudutatud isik määruskaebuses samu argumente, mille halduskohus on oma määruses põhjendatult tagasi lükanud. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu halduskohtu veenvalt põhistatud järeldustega, ei tähenda, et kohus oleks milleski eksinud ning aluseks tuleks võtta pelgalt isiku paljasõnaline ja tõenditega vastuolus olev kinnitus, et tal ei ole mingit plaani põgeneda. Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse asi lõppes ringkonnakohtus talle edutult ning kinnipidamisel oli märke sellest, et isik valmistub lahkumiseks, on piisav alus prognoosida, et isik kavatses muuta ennast PPA-le kättesaamatuks. Asjaolu, et ta pärast KPK-st vabanemist täitis järelevalvemeetmeid ja oli PPA-le kättesaadav, on selgitatav sellega, et kohtuasi rahvusvahelise kaitse asjas oli pooleli ja puudutatud isik ei tunnetanud veel vahetut ohtu, et väljasaatmine võib lähiajal reaalsuseks saada.

Seetõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Riigi õigusabi andmise lõpetamine

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.05.2024).

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.