3-24-3185 N.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.11.2024 otsuse nr 15.3-3.2/716-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja – N.Y, esindaja Janno Perv Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.02.2025 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.Y apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada N.Y apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 13.02.2025 otsuse peale.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N.Y on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel oli tähtajaline elamisluba kehtivusega 01.12.2021−30.06.2024 õppimiseks Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise ärikorralduse õppekaval. N.Y esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 01.07.2024 taotluse anda tähtajaline elamisluba õpingute jätkamiseks Estonian Business School’i (EBS) magistriõppes äriinnovatsiooni õppekaval. N.Y õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelise ärikorralduse õppekaval olid 01.07.2024 seisuga lõppenud.
2.PPA keeldus 11.11.2024 otsusega nr 15.3-3.2/716-1 välismaalaste seaduse (VMS) § 123 p 6 ning Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (sanktsioonimäärus) § 2 lg 11 p 2 alusel N.Y-le elamisloa andmisest. Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 kohaselt ei kohaldata seda määrust Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist ühekordselt kuni ühe aasta võrra. Kuna N.Y soovib jätkata õpinguid teises õppeasutuses, ei ole tegemist varem kehtinud tähtajalise
3-24-3185 elamisloa pikendamisega. Seega ei saa kõnealust erandit kohaldada. N.Y-le ei kohaldu ka sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 sätestatud erand, sest N.Y kinnitusel ei ole ta lõpetanud õpinguid eestikeelse õppekava alusel ega oska eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
3.N.Y esitas Tallinna Halduskohtule 20.11.2024 kaebuse PPA 11.11.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pikendada varem kehtinud tähtajalist elamisluba. Kaebaja ei taotlenud uue tähtajalise elamisloa andmist, vaid varasema elamisloa pikendamist magistriõpingute ajaks. Seega kohaldub sanktsioonimääruse § 2 lg 7. PPA ei ole vaidlustatud haldusaktis selgitanud, kust tuleb põhimõte, et kui välismaalane lõpetab ühe õppekava ja soovib jätkata õpinguid teises õppeasutuses, siis ei ole elamisloa pikendamine võimalik. Sellist järeldust ei kinnita ka sanktsioonimääruse seletuskirjad. Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 eesmärk on pikendada elamisluba, kui isik soovib jätkata õpinguid ükskõik millises Eesti kõrgkoolis. EBS esitas kaebajale kutse kaheks aastaks, kuna õppekava perioodi pikkus on kaks aastat. PPA märgib 11.11.2024 otsuses, et on kontrollinud sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 sätestatud erandi kohaldumist, kuid ei ole põhjendanud erandi kohaldamata jätmist.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Tegemist oli uue elamisloa taotlusega. VMS § 112 kohaselt väljastatakse elamisluba konkreetsetel tingimustel. Kuigi VMS ei sätesta selge sõnaga õppimiseks antava elamisloaga kindlaks määratud tingimusi, on siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ (määrus nr 7) § 13 lg-s 2 sätestatud nõuded õppeasutuse esitatavale kutsele. Määruse nr 7 § 13 lg 2 p 3 kohaselt märgib õppeasutus kutsel andmed õppimise kohta, sh elamisloa õppimiseks taotlemise aluse, õppekava koodi ja selle õppekava nimetuse, kuhu välismaalane asub õppima, õppetaseme, õppetöö alguse ja lõpu kuupäeva ning elamisloa soovitud alguskuupäeva. Seega on õppimiseks antava elamisloaga kindlaks määratud tingimused, mh õppekava kood, õppekava nimetus ja õppetase, mis olid kindlaks määratud ka kaebaja elamisloaga. Õppeasutus võtab kutse esitamisega endale VMS-s sätestatud kutsuja kohustused (VMS § 174 lg 1). Kui kutsuja kohustused lähevad ühelt õppeasutuselt üle teisele õppeasutusele, ei ole tegemist tähtajalise elamisloa pikendamisega, vaid uue tähtajalise elamisloa taotlemisega. Väär on kaebaja arusaam, et sanktsioonimääruse § 2 lg 7 eesmärk on võimaldada õppimiseks antud elamisloa pikendamist kuni õpingute reaalse lõpetamiseni ükskõik millises Eesti kõrgkoolis. Kaebaja kinnitas haldusmenetluses, et ta ei vasta sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 sätestatud tingimustele.
5.Tallinna Halduskohus jättis 13.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja soovis alustada uusi õpinguid EBS-s magistriõppes, st jätkata õpinguid uues ülikoolis, õppekaval ja õppeastmes. Vaidlus käib selle üle, kas PPA-l tuli käsitada kaebaja taotlust uues õppeasutuses ja õppekaval õppima asumiseks varasema tähtajalise elamisloa pikendamise taotlusena, millele kohaldub sanktsioonimääruse § 2 lg-s 7 sätestatud erand. PPA leidis õigesti, et kaebaja olukorras ei olnud tegemist elamisloa pikendamise, vaid uue elamisloa taotlusega. Seda on PPA kaebajale ka haldusmenetluses selgitanud ning asjaolu, et kaebaja ja tema esindaja ei soovinud seda mõista, ei tähenda, et PPA oleks jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Seadusandja on selgelt piiranud õppimiseks antava elamisloa kestuse konkreetse õppekava ja selle lõpetamisega. Seetõttu ei saanud kaebaja eeldada, et ta võib asuda varem väljastatud elamisloa alusel õppima mõnes teises ülikoolis mõnel teisel õppekaval ning tegemist on tähtajalise elamisloa pikendamisega. Uuel õppekaval ja teises ülikoolis õppima asumiseks 2(5)
3-24-3185 tuleb VMS-i kohaselt taotleda uus elamisluba. Seega ei kohaldunud praegusel juhul sanktsioonimääruse § 2 lg-s 7 sätestatud erand, mis lubab tähtajalise elamisloa pikendamist ühe korra kuni ühe aasta võrra. Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 eesmärk ei ole võimaldada Eestis õppinud Venemaa kodanikul jääda määramata ajaks Eestisse põhjusel, et ta soovib siin õpinguid jätkata. Sanktsioonimääruse § 2 lg-s 8 on tehtud erand sellistele Venemaa kodanikele, kes õppimiseks antud elamisloa alusel õppisid eestikeelse õppekava alusel või kes oskavad eesti keelt vähemalt B2-tasemel. PPA kontrollis, kas kaebajale võiks see erand kohalduda, kuid kaebaja selgitustest nähtuvalt ta ei vastanud sellele tingimusele. Seega ei pidanud PPA 11.11.2024 otsuses täiendavalt põhjendama, miks see erand ei kohaldu. Kuna kaebaja suhtes ei kohaldu sanktsioonimääruse § 2 lg-d 7 ja 8, välistab sanktsioonimääruse § 2 lg 11 p 2 imperatiivselt talle elamisloa andmise. Seega on PPA 11.11.2024 otsus, millega kaebajale keelduti VMS § 123 p 6 alusel tähtajalise elamisloa andmisest, õiguspärane.
6.N.Y palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.02.2025 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. PPA pole piisavalt selgitanud, miks ei olnud võimalik elamisluba pikendada. Vastustaja on tõlgendanud määrust nr 7 valesti. Kaebaja elamisluba tuleks pikendada vastavalt sanktsioonimääruse § 2 lg-le 7. PPA ei ole selgitanud, et kui esitatud taotlust pole võimalik rahuldada, siis tuleb esitada teistele nõuetele vastav taotlus. Selgituskohustuse täitmata jätmise tõttu on kaebaja õigused saanud kannatada ning seda saab parandada kaebaja elamisloa taotluse rahuldamisega. Apellatsioonkaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust PPA kohustamiseks anda välja haldusakt kaebaja Eestis viibimise seadustamiseks vastavalt VMS § 43 lg-le 5 kuni siinses kohtuvaidluses lõpliku otsuse jõustumiseni. Esialgset õiguskaitset kohaldamata tekib oht, et kaebaja peab Eestist lahkuma enne kohtuotsuse jõustumist. Kaebaja osaleb reaalselt õppetöös. Eestist lahkumine toob kaasa mahajäämuse, mis võib lõppeda kursuse lõpetamata jätmisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.HKMS § 187 lg 1 järgi otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Tulenevalt HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 5 keeldub ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud alust kohaldatakse apellandi faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-18-2304, p 11; 07.10.2024 määrus nr 3-23-2392, p 10).
8.Ringkonnakohus leiab, et N.Y apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult tagastada. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja olukorras ei kohaldunud sanktsioonimääruse § 2 lg-d 7 ja 8, mistõttu tuli keelduda temale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p 6 ja sanktsioonimääruse § 2 lg 11 p 2 alusel. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtki uut faktilist asjaolu, vaid on korratud varem halduskohtule esitatud väiteid, mis ilmselgelt ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada.
9.Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-ga sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele (VMS § 112). Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele õppimiseks mh kõrgharidustaseme 3(5)
3-24-3185 riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis (VMS § 118 p 3 ja § 162 lg 1 p 1). Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks VMS § 162 lg-s 1 nimetatud õppeasutuses võib anda õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses ja kui õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud (VMS § 162 lg 2). Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel esitab õppeasutus PPA-le kutse (VMS § 163). Kutses peavad sisalduma andmed õppimise kohta, sh elamisluba õppimiseks taotlemise alus, õppekava kood ja selle õppekava, kursuse või praktika nimetus, kuhu välismaalane õppima asub, õppetase, õppetöö või praktika alguse ja lõpu kuupäev ning elamisloa soovitud alguskuupäev (määruse nr 7 § 13 lg 2 p 3, vt ka välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseisu 590 SE) seletuskiri, lk 6). Seega on õppimiseks antava tähtajalise elamisloa puhul välismaalase viibimine Eestis piiritletud konkreetse õppeasutuse (kutsuja), õppeasutuse kutses märgitud õppekava ning õppetöö alguse ja lõpu kuupäevaga.
10.Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kehtivusajaga kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus (VMS § 170 lg 1). Tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni (VMS § 170 lg 2). Eeltoodust tuleneb, et välismaalane saab elamisloa kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus. Sama põhimõte kehtib ka elamisloa pikendamise puhul. Õppimise eesmärgil antud elamisloa pikendamine on seotud õppekavaga, millega seoses tähtajaline elamisluba anti (vt ka määruse nr 7 § 33 lg 2 p 3). Seega õppima asumisel teisele õppekavale või teise Eesti kõrgkooli ei ole võimalik taotleda varasema elamisloa pikendamist, vaid välismaalasel tuleb taotleda uus tähtajaline elamisluba. Seejuures tuleb silmas pidada, et tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse välismaalasele kindlaks ajaks ja kindlal eesmärgil ning õpingute lõpetamisel ja elamisloa tähtaja saabumisel ei saa välismaalasel tekkida õigustatud ootust, et talle antakse uus elamisluba ning ta saab jääda edasi Eestisse.
11.VMS § 123 p 6 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Sanktsioonimäärus kehtestab Vabariigi Valitsuse sanktsioonina piirangu Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele viisa andmiseks, lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning tähtajalise elamisloa andmiseks töötamise, õppimise või ettevõtluse eesmärgil (§ 1). Sanktsioonimäärust kohaldatakse kõigile Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad VMS § 118 p-s 3 nimetatud tähtajalist elamisluba õppimiseks (§ 2 lg 1 1 p 2). Sanktsioonimääruse § 2 lg 7 kohaselt ei kohaldata määrust erandina Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad õppimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist ühekordselt kuni ühe aasta võrra. Kaebaja suhtes see erand ei kohaldu, sest ta oli oma õpingud Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseastmes lõpetanud ja soovis asuda õppima EBS-i magistriõppesse uuele õppekavale.
12.Kaebaja etteheited PPA selgitamiskohustuse rikkumisele ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kaebaja oli varasema tähtajalise elamisloa aluseks olnud õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetanud, ei pidanud PPA suunama kaebajat esitama tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust. Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses välja toonud selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada tema suhtes mõnda muud sanktsioonimääruses ettenähtud erandit ja seega anda kaebajale kui Venemaa Föderatsiooni kodanikule tähtajalise elamisloa või seda pikendada. Elamisloa õppimiseks saab väljastada või pikendada VMS-s sätestatud alustel ja korras ning kaebaja välja toodud asjaoludel ei ole see ühelgi tingimusel võimalik.
4(5)
3-24-3185
13.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 5 alusel tagastada. Apellatsioonkaebuse tagastamise korral loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). II
14.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse abinõuna vastustaja kohustamist andma välja haldusakt kaebaja Eestis viibimise seadustamiseks kuni kohtuvaidluses lõpliku lahendi jõustumiseni.
15.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).
16.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohus tagastas kaebaja apellatsioonkaebuse selle ilmselge perspektiivituse tõttu. Ainuüksi sel põhjusel tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. III
17.Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 20 eurot. Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamine sarnaneb kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 alusel, mistõttu tasutud riigilõivu ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). Apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastamise korral antakse apellatsioonkaebuse väidete põhjendatusele sisuline õiguslik hinnang sarnaselt kohtuotsuse tegemisega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määrus nr 3-20-2014, p 21 ja sealsed viited). Samuti puudub alus tagastada kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, kuna esialgse õiguskaitse taotluse vaatas ringkonnakohus sisuliselt läbi. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.