X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30. juuli 2024. a relvaloa väljastamisest keeldumise otsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristin Annsoo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuur väljastas 23. oktoobril 2019 Xle relvaloa nr DL50003795 kehtivusega 9. augustini 2024. Relvaloa alusel oli kaebajal õigus enese ja vara kaitseks vallata vintraudset püstolit (R-61, kaliiber 9×18, nr C2567).
Kaebaja esitas 8. mail 2024 PPA-le relvaloa pikendamise taotluse.
3-24-2338
3.PPA keeldus 30. juuli 2024. a otsusega nr 4.2-1/6876-1 kaebajale relvaloa väljastamisest relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 7 alusel.
3.1.Siseministri 18. märtsi 2015. määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“ § 7 lg 8 järgi tuli kaebajal laskekatse käigus käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku, millest kaks pidid tabama märkelehte.
3.2.Kaebaja ei sooritanud laskekatset. 14. juunil 2024 ei õnnestunud kaebajal laskekatset sooritada, kuna ta pani relva ohutuks tehes korduvalt sõrme päästikule. Uuel katsel 5. juulil 2024 ei mahtunud kaebaja ettenähtud aega (15 sekundit). Tema laskekatse aeg oli 19,05 sekundit. Viimasel katsel 26. juulil 2024 oli laskekatse soorituse aeg samuti liiga pikk: 16,85 sekundit. Ka rikkus kaebaja relva käsitsemise ohutusnõuet: relva ohutuks tehes ei eraldanud ta salve relvast.
3.3.Iga relvaomanik peab oskama käsitseda oma relvaloale märgitud liiki relva (määruse nr 13 § 8 lg 2). Ebapädeva relvaomaniku käes on relv ohu allikas. Nii nagu jahiga või laskespordiga tegelevad relvaomanikud regulaarselt oma oskusi tõendavad, peavad ka enese ja vara kaitseks relvaloa taotlenud inimesed näitama, et nende relva käsitsemise oskus on säilinud. On inimlikult arusaadav, et esimene sooritus võib ebaõnnestuda. Sellisel juhul antakse võimalus korduvaks katseks.
3.4.Kaebaja on olnud relvaomanik alates 1992. a-st. Tal peaks olema piisavalt oskuseid. Kaebaja on saanud küllalt aega harjutada ja valmistuda. Tema põrumised laskekatsetel näitavad, et tal pole oskusi.
3.5.RelvS-is ega määruses pole laskekatsetele arvule piiri seatud. See ei tähenda siiski, et laskekatsel saaks käia piiramatu arv kordi. PPA võimaldab relvaloa pikendamise taotlejale kolm laskekatset. PPA lahendab relvaloa taotluse kahe kuu jooksul. Haldusmenetlus peab olema läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Seetõttu tuleb seada katsete arvule piir.
3.6.Kaebaja tulirelv ja laskemoon on alates 26. juulist 2024 hoiul PPA Põhja prefektuuris. RelvS § 44 lg 6 kohaselt on kaebajal kohustus relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist. Kohustuse mittetäitmise korral on PPA-l õigus relv ja laskemoon RelvS § 44 lg 8 alusel sundvõõrandada.
4.Kaebaja esitas 15. augustil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA 30. juuli 2024. a otsuse tühistada. Seaduses pole piiratud, mitu korda võib relvaloa pikendamisel laskekatset teha. Ka veebilehel politsei.ee ei ole laskekatsete arvu piirangut märgitud. Selgitatud on, et „kui laskekatse ebaõnnestus, saad seda korrata vastavalt eksamigraafikule“. Ka laskekatse tegemise ajalist piiri 15 sekundit ei ole politsei kodulehel selgitatud. Sellest kuulis kaebaja alles laskekatse sooritamise alguses. Kaebaja leiab, et tema õigusi on oluliselt piiratud ja rikutud.
5.PPA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. Vastuse järgi jääb PPA vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste juurde. PPA lisas järgmist.
5.1.RelvS § 41 lg 5 kohaselt peab relvaloa pikendamise taotluse esitama vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. RelvS § 35 lg 1 sätestab, et PPA vaatab relvaloa taotluse läbi kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest. Nende kahe sätte koosmõjust tuleneb, et ka relvaloa pikendamise taotluse peab PPA läbi vaatama kahe kuu jooksul selle esitamisest. 2(4)
3-24-2338
5.2.Kui pikendatakse sellise relvaloa kehtivust, millel on märgitud relva kasutamise otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab taotleja sooritama relva käsitsemise katse (RelvS § 41 lg 7). Relva käsitsemise katse ehk laskekatse sooritamise tingimused on sätestatud siseministri määruse nr 13 §-s 7.
5.3.Määruse nr 13 § 7 lg 3 kohaselt toimub laskekatse kahes osas. Esimeses osas kontrollitakse eksamineeritava oskusi relva käsitsemisel õpperelvaga või laadimata relvaga. Relva käsitsemise tingimused on seejuures toodud sama paragrahvi lg-s 3 1. Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, laskekatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks (§ 7 lg 4).
5.4.Laskekatse teine osa toimub, kui esimene osa on nõuetekohaselt sooritatud. Laskekatse teine osa on tulejoonelt laskmine seda liiki relvast, mida eksamineeritav soovib soetada või mille kandmise luba ta taotleb. Kui laskekatse teises osas tehakse ohtlikke vigu ja relva oskamatu käsitsemisega luuakse tulejoonel ohtlik olukord, katse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks (määruse nr 13 § 7 lg 6). Laskekatse käigus tuleb käskluse peale 15 sekundi jooksul relv laadida ja teha kolm lasku, millest kaks peavad tabama märklehte (samas, lg 8).
5.5.Lisaks tehnilisele ebaõnnestumisele rikkus kaebaja korduvalt ohutusnõudeid. See kinnitab, et tal pole vajalikke oskusi ja teadmisi. Iga relvaomanik peab suutma oma relva ohutult käsitseda ja sellega sihtmärki tabada. Ebapädeva relvaomaniku käes on relv ohtlik.
5.6.Kaebajale võimaldati kolm laskekatset, mis kõik ebaõnnestusid kaebajast tulenevatel asjaoludel. Kaebaja ei ole vaidlustanud katsete tulemusi määruse nr 13 § 9 alusel. Kaebajale ei võimaldatud rohkem lisakatseid, sest seaduses ettenähtud kahekuuline menetluse tähtaeg oli juba ületatud. Järgmine katse ei oleks seega mahtunud ettenähtud menetlusaega. See, et kaebajale võimaldati kolm laskekatset, oli juba PPA vastutulek. Tegelikult oleks pidanud menetluse lõpetama ja keelduva otsuse tegema pärast teist laskekatset, hiljemalt 7. juulil 2024. Kaebajale kolmanda katse võimaldamine oli juba menetluslik viga.
5.7.Isegi, kui PPA otsuses on põhjendamisvigu, ei muuda see otsust õigusvastaseks (HMS § 58). Olenemata põhjendustest tugines PPA otsus õigetele faktilistele asjaoludele. Ka asjaolude uuel hindamisel jõuaks PPA ilmselgelt sama otsuseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Relvaloa võib väljastada inimesele, kes on sooritanud eksami, mis hõlmab ka relva käsitsemise katset (RelvS § 35 lg 6). Relvaluba pikendatakse loa omaja taotlusel alusel (RelvS § 41 lg 1 esimene lause). Kui pikendatakse sellise relvaloa kehtivust, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab taotleja sooritama RelvS § 35 lg-s 6 nimetatud relva käsitsemise katse. Katse abil tõendab taotleja oma oskust tulirelva ohutult käsitseda.
7.Vaidlust pole selle üle, et kaebaja laskekatse ebaõnnestus kolmel korral. Kaebaja tugineb kaebuses kahele väitele. Esmalt on kaebaja jaoks arusaamatu, kust tuleneb laskekatse sooritamisele ajaline piir 15 sekundit. PPA selgitas oma vastuses õigesti, et see tuleneb siseministri määruse nr 13 § 7 lg-st 8. Määrav pole see, kas see info oli kättesaadav ka PPA veebilehel. Kaebajal oli võimalik tutvuda laskekatse tingimustega määruses, mis on avaldatud Riigi Teataja veebilehel.
3(4)
3-24-2338
8.Teiseks leiab kaebaja, et PPA oleks pidanud andma talle veel võimalusi katset sooritada. Vastustaja selgitas õigesti, et laskekatsete arvu piirab see, et relvaloa pikendamise taotlus tuleb ametil läbi vaadata kahe kuu jooksul. Relvaloa menetlus tuleb PPA-l läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Menetluse üksikasjad, mis pole paika pandud seaduse või määrusega, määrab PPA seejuures kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Laskekatse läbimise nõude eesmärgiks on teha kindlaks taotleja suutlikkus talle usaldatud relva kui suurema ohu allikat ohutult käsitleda. PPA on põhjendatult leidnud, et kuna kaebaja kolme proovimisega laskekatset ei läbinud, ei vastanud tema oskused relvaomanikult nõutavatele.
9.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et PPA otsus keelduda kaebaja relvaloa pikendamisest oli põhjendatud ja õiguspärane. Kaebus jääb rahuldamata.
10.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA pole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.