lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-500/7

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-500/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
988
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 2, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-500/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja04.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-500

Haldusasi

O.G riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – O.G

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse O.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-500.
2.Jätta O.G määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-500 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.O.G esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, millest halduskohus järeldas, et taotleja soovib riigi õigusabi pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) seoses haldusasjaga nr . Taotluse kohaselt ei ole nimetatud asjas kohtud järginud seadust ning pööranud tähelepanu Eesti Töötukassa rikkumistele. Töötukassa vastustes on palju valet ja faktide moonutamist, sh ebavõrdset kohtlemist. Taotlejal endal puudub juriidiline haridus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
RÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik
3-24-857
2.Tallinna Halduskohus jättis 04.03.2025 määrusega riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, sest esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 lg 3 punkti a kohaselt ilmselt vastuvõetamatu. Kuna haldusasja nr 3-24-857 menetlus on lõppenud, saab taotlus seonduda üksnes EIK-i pöördumisega. Taotluse lahendamine on RÕS § 37 lg 2 ja § 10 lg 3 1 kohaselt halduskohtu pädevuses. Taotleja vastab RÕS § 6 lg-s 1 toodud nõuetele ning tal pole oma majandusliku seisundi tõttu tõenäoliselt võimalik asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Sellele vaatamata jääb taotlus rahuldamata. EIÕK art 35 lg 3 punkti a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks artikli 34

3-25-500 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Selgelt põhjendamatud kaebused on muu hulgas kaebused, mille korral rikkumist ei ole selgelt või nähtavalt esinenud (Vastuvõetavuse kriteeriumite praktiline käsiraamat. Euroopa Nõukogu / Euroopa Inimõiguste Kohus, detsember 2014, lk 80). Võttes arvesse haldusasja nr 3-24-857 eset ning viidatud asjas tehtud lahenditega tuvastatut, ei ole praegusel juhul rikkumist selgelt või nähtavalt esinenud. Järelikult on tegemist selgelt põhjendamatu kaebusega, mis oleks EIÕK art 35 lg 3 punkti a alusel vastuvõetamatu.

3.O.G palub 12.03.2025 avalduses, mida ringkonnakohus käsitab määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määruse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus nr 3-24-857 on ebaõige, taotleja palub teha uue otsuse. Samuti tuleb tühistada Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 otsus samas haldusasjas ning anda taotlejale riigi õigusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
5.Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-le kaebuse esitamiseks, peab kohus RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt tegema muu hulgas kindlaks, kas esitatav kaebus oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab hindama ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks. Tuvastamine, et kaebus ei ole selgelt põhjendamatu EIÕK art 35 lg 3 punkti a tähenduses, nõuab EIÕK kohaldamise praktika alusel hinnangu andmist sellele, kas kaebuses toodud konkreetsetel asjaoludel võiks olla tegemist EIÕK mõne artikli rikkumisega. Vastuvõetavuse hindamiseks peab kohtul olema selgus selles, mille üle inimene täpselt soovib EIK-le kaevata (nt Riigikohtu 18.12.2017 määrus nr 5-17-31, p-d 13, 16 ja 19). Kohus ei saa taotleja eest sisustada, milliste EIÕK-st tulenevate õiguste ja vabaduste rikkumisele ta tugineda soovib (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus nr 2-19-18696, p 15).
6.Halduskohus asus 04.03.2025 määruses õigesti seisukohale, et haldusasjas nr 3-24-857 tuvastatut arvesse võttes ei oleks EIK-le esitatav kaebus EIÕK art 35 lg 3 punkti a kohaselt vastuvõetav. EIK-i pädevuses oleks kontrollida üksnes seda, kas Eesti kohtud on haldusasja nr 3-24-857 läbivaatamisel taganud kaebajale EIÕK-st ja selle protokollidest tulenevate inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (vt EIÕK art 32 lg 1 ja art 34). O.G riigi õigusabi taotlusest ja määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu haldus- ja ringkonnakohtu ning töötukassa seisukohtade sisuga haldusasjas nr 3-24-857 (milles menetlus on lõppenud) ning väidab sisuliselt üksnes seda, et tema hinnangul ei ole kohtud kohaldanud riigisiseseid õigusnorme õigesti ega ole pööranud tähelepanu Eesti Töötukassa seaduserikkumistele. Kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-24-857 Eesti Töötukassa 15.12.2023 tegevuskava, 23.01.2024 otsust, millega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek, ning 19.02.2024 vaideotsust nr
20.Tallinna Halduskohus jättis 17.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2024 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 18.02.2025 määrusega O.G kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, millega jõustusid haldus- ja ringkonnakohtu otsused kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mille põhjal võiks tekkida kahtlus, et haldusasjas nr 3-24-857 oleks näiteks 2(3)

3-25-500 rikutud tema õigust õiglasele kohtumenetlusele (EIÕK art 6) või tal oleks puudunud tõhus õiguskaitsevahend töötukassa vastu (EIÕK art 13). Riigi õigusabi taotlusest ja määruskaebusest võib järeldada, et kaebaja hinnangul on töötukassa teda diskrimineerinud. See argument on seostatav EIÕK art-s 14 sätestatud inimõigusega (st diskrimineerimiskeeld). Samas ei ole kaebaja seda väidet haldusasjas nr 3-24-857 sisustanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusasja nr 3-24-857 materjalide pinnalt võimalik tuvastada asjaolusid, mis võimaldaks väita töötukassa poolset kaebaja diskrimineerimist. Asjaolu, et kaebaja pidi ilmuma 11.01.2024 nõustamisele töötukassa esindusse kohapeale, ei ole samastatav diskrimineerimise etteheitega. Ringkonnakohus on 18.12.2024 otsuses nr 3-24-857 (p 17) selgitanud, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist kindlal talle sobival viisil ning kaebajal ei saanud tekkida ootust, et vastuvõtud peavad toimuma e-töötukassa kaudu; 15.12.2023 individuaalses tööotsimiskavas nähti ette, et nõustamine toimub kohapeal; väidet, et vastuvõtule ei saanud minna tervislikel põhjustel, kaebaja ei tõendanud. Eeltoodu põhjal jättis halduskohus õigesti riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

7.Riigi õigusabi andmata jätmine ei takista EIK-i poole pöördumist omal käel. Nii nagu taotleja on olnud võimeline oma probleemi kirjeldama riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses, saab ta seda teha ka avalduses EIK-le.
8.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja