lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-493/4

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 31.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-493/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
770
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-493 Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2017, Jõhvi

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Aleksei Haaki pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik):

Aleksei Haak (IK 36405016516, viibimiskoht: Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi)

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Aleksei Haaki menetlusabitaotlus.

2.Keelduda Aleksei Haaki pankrotiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus koos lisadega selle esitajale.

Saata kohtumäärus avaldajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.Aleksei Haak esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. A. Haak kannab vangistust Viru Vanglas, avaldajal on mitmed kohustused nii riigi kui juriidiliste isikute ees, mida ta tasuda ei suuda. Avaldaja andmetel ulatuvad kohustused 6 545,14 euroni. A. Haakil puudub töökoht, puudub igasugune sissetulek ja vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. A. Haak soovib kinnipidamisasutusest vabanemisel jätkata elu seaduskuulekalt ja asuda tööle. Avaldaja märgib, et tema ülalpidamisel on veel kaks last. Ainsa väljapääsuna näeb A. Haak pankroti väljakuulutamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.11.01.2016.a määrusega jättis kogus avalduse käiguta ja nõudis riigilõivu tasumist avalduse esitamisel, täpsustatud võla- ja varanimekirja esitamist, samuti seletuskirja esitamist maksejõuetuse põhjuste kohta (PankrS § 13). Avaldaja esitas kohtule täitemenetluste nimekirja ning kinnitas, et on töötu, maksualase kuriteo eest ei ole teda süüdi mõistetud. Avaldaja kinnitab, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ning asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise, ei esine. A. Haak palub vabastada teda riigilõivu tasumisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus jätab rahuldamata Aleksei Haaki menetlusabitaotluse ning keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest.
4.Avaldaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi andmise tingimused sätestab TsMS § 181 lg 1 so majanduslik võimetus kulusid tasuda ning piisav eeldus, et menetlus on edukas. Kohus on seisukohal, et TsMS § 181 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise eeldused käesoleval juhul täidetud ei ole. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 p 8 tuleb võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Kohus on seisukohal, et olenemata sellest, kas isik viibib vabaduses või kinnipidamiskohas, on ta võimeline tasuma avalduse esitamisel nõutava riigilõivu 10 eurot. Pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus ning üldjuhul kantakse pankrotimenetluse kulud (ajutise halduri, pankrotihalduri kulud) pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara puudub, kantakse kulud riigi vahenditest. Riik ei pea kandma kulu ka selle eest, et anda võlgnikule avalduse esitamise võimalus. Lisaks eeltoodule ei ole A.Haaki menetlusabitaotlus vormikohane (TsMS § 185, § 186).
6.Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 võib pankrotiavalduse esitada võlgnik ise, põhistades oma maksejõuetuse (PankrS § 13 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Kohus möönab, et avaldaja vangistuses viibimine ei välista tema maksejõuetust ega pankrotiavalduse esitamise võimalust, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik avaldusega taotletud eesmärki saavutada.
7.PankrS § 14 sätestab pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused. Kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmast muuhulgas, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata kui avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 sätestab pankrotimenetluse eesmärgid. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS sätestatud korras (PankrS § 2 2. lause). Tulenevalt maakohtule esitatud avaldusest on A. Haaki eesmärk pankrotimenetluse kaudu jõuda kohustustest vabastamise menetluseni ja selle tulemusena vabaneda kohustustest.

Kohus selgitab, et kooskõlas PankrS § 176 lg 2 ei vabaneks võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse tulemusena õigusvastaselt tahtlikult (s.t kuriteoga, selliseid kohustusi millest võlgnik ei vabane on valdav osa, c 90 %) tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku kohustus(t)e aluseks on võlgniku enda õigusvastase tegevus, mistõttu ei saa kohus läbi pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse vabastada isikut kriminaal ja väärteoasjas väljamõistetu hüvitamise kohustusest. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole vabastada kohustatud isikut õigusvastaste tegude eest määratud rahaliste karistuste, sundrahade jms tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt ei saavuta avaldaja pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega oma eesmärki. Küll aga kaasneks menetluse läbiviimisega kulu riigile (pankrotivara puudub).

8.Kohus osundab, et A. Haak esitas 26.10.2015 a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Kohus lõpetas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega (tl 10-12) leides muuhulgas, et võlgnik on tahtlikult oma maksejõuetuse põhjustanud. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta avaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus. Kohus on seisukohal, et 26.10.2015 aastal ja 11.01.2017 käesolevas tsiviilasjas esitatud pankrotiavaldused on esitatud samal alusel ning asjaolud muutunud ei ole (kohtule esitatud materjalide põhjal).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja