Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

TöMS § 8 lg 4 p 6 sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on TöMS § 8 lg 4 p 6 kohaldamise

3-24-2969 eeldusteks, et 1) isik on äriühingu juhatuse liige või täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, kuid ta ei saa selle eest tasu ning 2) ta ei vasta TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega. Sätted on imperatiivsed ega anna vastustajale kaalutlusõigust. Vaidlust pole selles, et Q.D ei saa äriühingutest tasu. Samas puudub kaebajal viimase 36 kuu eest töötuskindlustusstaaž. Andmekogu andmetest nähtub, et kaebaja ei ole töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul (perioodil 01.11.2021–16.10.2024) üldse töötanud. Kaebaja seda ka ei vaidlusta, vaid seab kahtluse alla seisukoha, et hooldajaks olemine ei kvalifitseeru töötamiseks. Kohus selgitas, et hooldajaks olemise eesmärk on tagada sotsiaalne kaitse inimestele, kellel ei ole võimalik lähedase või pereliikme hooldamise tõttu käia tööl täiskoormusega ning hooldamise eest maksab kohaliku omavalitsuse üksus hooldajatoetust. Tegemist ei ole töötasuga, millelt makstakse töötuskindlustusmakseid, vaid toetusega, millelt kohaliku omavalitsuse üksus tasub üksnes sotsiaalmaksu, et tagada hooldajale tervisekindlustus juhul, kui ta ei tööta. Kaebaja on seega õigesti aru saanud, et hooldajaks olemine ei ole võrdsustatav töötamisega. Kuna täidetud ei ole TöMS § 8 lg 4 p-st 6 tulenevad eeldused, on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebajat töötuna arvele võtmast. Halduskohus jättis rahuldamata taotlused peatada asja menetlus, lükata kohtuotsuse tegemine edasi ja liita haldusasjad. Kaebaja 31.01.2025 taotlus menetluse peatamiseks jäi läbi vaatamata.

Q.D esitas halduskohtu 07.02.2025 otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Kaebaja vaidlustab Eesti Töötukassa otsuse nr TA24-0167194 ning soovib seda menetleda lisaks ka tuvastamiskaebusena. Kaebajal on olnud tervisega probleeme. Tallinna linn on keeldunud kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest, kuna ta pole ennast töötuna arvele võtnud. Kahte kahjulikku otsust ei saa korraga teha. Kaebaja ei saa lõpetada ettevõtet nii lühikese aja jooksul, selleks võib kuluda aasta. Kehtivat seadust äriühingute juhtkonda kuulumise kohta tuleks muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2969 lahendust ei mõjuta see, kuidas laheneb kaebaja taotlus määrata ta oma ema hooldajaks, vt haldusasi nr 3-24-2858. Mis puutub Tallinna linnalt toimetulekutoetuse taotlemise vaidlusesse, siis selle lahendus ei mõjuta samuti töötukassa otsuse õiguspärasust. Küsimus sellest, kas toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et toetuse taotleja ei saa ennast töötuna arvele võtta, lahendatakse toetuse maksmisest keeldumise üle käivas vaidluses. Seega pole nimetatud asjaolusid vaja siinses asjas lahata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.