X kaebus Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse 22.07.2024 otsusele menetluses nr 24272395304, 13.08.2024 otsusele menetluses 24272762828 ja 12.09.2024 otsusele menetluses 24273372283 ühes kohustamisnõuetega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määrus ja 21.10.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebused
Menetlustoiming
Määruskaebuste tagastamine
RESOLUTSIOON
Lugeda X 05.02.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-2384 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ning 05.02.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-2423843 resolutsiooni punktide 1–4 peale esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.
Jätta rahuldamata X taotlused määruskaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks.
Tagastada X 05.02.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-2384 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ning 05.02.2025 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-2423843 resolutsiooni punktide 1–4 peale läbivaatamatult.
Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed initsiaalidega ja e-posti aadressid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.19.07.2024 esitas X Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusele (PTLV) taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi juuli 2024 eest. 22.07.2024 tegi PTLV X suhtes otsuse menetluses nr 24272395304, millega otsustas esitatud ja kogutud andmete alusel määrata taotlejale toimetulekutoetuse 292,85 eurot. 20.08.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X kaebus PTLV sotsiaalhoolekande osakonna juulikuu otsusele menetluses nr 24272395304 ühes kahju hüvitamise ja kohustamisnõuetega (haldusasi nr 3-24-2384).
2.10.09.2024 määrusega võttis kohus X kaebuse PTLV 22.07.2024 otsusele menetluses nr 24272395304 ühes kohustamisnõudega menetlusse (dtl 39–43). Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ning tagastas kaebuse mitmetes nõuetes. Määrus jõustus 10.10.2024.
3.09.08.2024 esitas X PTLV-le taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi august 2024 eest. 13.08.2024 tegi PTLV otsuse menetluses nr 24272762828, millega otsustas esitatud ja kogutud andmete alusel määrata taotlejale toimetulekutoetuse 301,81 eurot. 11.09.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X kaebus PTLV sotsiaalhoolekande osakonna 13.08.2024 otsusele menetluses nr 24272762828 (haldusasi nr 3-24-2565).
4.18.09.2024 määrusega (dtl 79–85) võttis kohus menetlusse X kaebuse PTLV 13.08.2024 otsusele menetluses nr 24272762828 ühes kohustamisnõudega ja liitis haldusasja nr 3-242565 haldusasja nr 3-24-2384 juurde ühte menetlusse. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ning tagastas kaebuse mitmetes nõuetes. Määrus jõustus nimetatud osas 02.11.2024. Kohus otsustas sama määruse resolutsiooni p-s 4 jätta X kaebuse Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes käiguta – selle nõude tagastas kohus 03.02.2025 määrusega.
5.09.09.2024 esitas X PTLV-le taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi september 2024 eest. 12.09.2024 tegi PTLV otsuse menetluses nr 24273372283, millega otsustas esitatud ja kogutud andmete määrata taotlejale toimetulekutoetuse 307,05 eurot. 14.10.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X kaebus PTLV sotsiaalhoolekande osakonna 12.09.2024 otsusele menetluses nr 24273372283 ühes muude nõuete ja taotlustega (haldusasi 3-24-2843).
6.16.10.2024 määrusega (dtl 265–266) Jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata X taotluse menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse seoses Tallinna linna ja Justiitsiministeeriumi kohustamisega ning andmete eemaldamisega teatmik.ee veebilehelt (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et kaebaja saab ise kergendada kohtuga suhtlemist, esitades lühidad ja üksnes kaebuse lahendamiseks asjakohased seisukohad (HKMS § 38 lg 1 p 7 ja 8). Kaebaja ei toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks alust menetluse peatamiseks. Eeltoodu põhjal jättis kohus kaebaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Seoses taotlusega kohustada Tallinna linna ja Justiitsministeeriumi kandma raha kaebaja nimetatud haua hooldamiseks ja teisteks seotud tegevusteks leidis kohus, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust (HKMS § 44) nõuda riigiasutustelt kolmandate isikute haudade hooldamisega seotud kulude katmist või muude kaebuses nimetatud tegevuste tegemist. Sellest lähtuvalt tagastas kohus selle nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. 2(7)
3-24-2384 Kaebaja taotles, et temaga kaudselt ja ka osaliselt seotud ettevõtete kohta tehtud kohtuotsused eemaldataks koheselt teatmik.ee veebilehelt. Kohus selgitas, et teatmik.ee on eraettevõtte hallatav veebileht. Halduskohus tagastas selles osas kaebuse, kuna tsiviilõiguslikust suhtes tulenevate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1).
7.21.10.2024 määrusega (dtl 268–275) jättis Tallinna Halduskohus rahuldamata X riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1), menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks (resolutsiooni p 2) ja taotluse menetluse peatamiseks (resolutsiooni p 3). Kohus võttis menetlusse X kaebuse PTLV 12.09.2024 otsusele menetluses nr 24273372283 ühes kohustamisnõudega ja liitis haldusasja nr 3-24-2843 haldusasja nr 3-24-2384 juurde ühte menetlusse. Ühtlasi tagastas kohus kaebuse mitmetes nõuetes (resolutsiooni p 4). Kohus viitas, et kaebaja majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on see, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1). X kaebus on esitatud eesti keeles, kaebaja suhtleb mitmetes kohtuasjades kohtuga läbivalt eesti keeles, mistõttu kohtule ei ole äratuntav vajadus tõlgi kaasamiseks ja menetlusabi andmiseks tõlkekulude kandmiseks (HKMS § 82 lg 1). Kaebaja taotluses kirjeldatud raskused seoses erinevate endaga seotud kohtuasjade menetlemisega ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena menetluse peatamiseks. Kaebaja on esitanud halduskohtule uue kaebuse (haldusasi nr 3-24-2858), mis seab kahtluse alla kaebaja väite raskustest seoses kohtumenetluses osalemisega. Lisaks on kaebaja pidanud praegusel juhul lisaks menetluse peatamise taotlusele vajalikuks kirjeldada asjaolusid, mis ei ole kaebuse ega taotluse menetluse seisukohast olulised. Kaebaja saab ise kergendada kohtuga suhtlemist, esitades lühidad ja üksnes kaebuse lahendamiseks asjakohased seisukohad (HKMS § 38 lg 1 p 7 ja 8). Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks alust menetluse peatamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 05.02.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale. Kaebaja taotleb lisaks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja haldusasja menetluse peatamist. Kaebaja taotleb kohtunik Karolin Soo taandamist kõigist temaga seotud kohtuasjadest. Kaebaja tervis halvenes avarii ja muude probleemide tõttu. Kaebajal ei ole aega kirjutada ja ta saaks vastata alates 2025. a oktoobrist. Kaebaja soovib kohtuasja peatamist seoses kriminaalmenetluse ja ema hooldamise dokumentide koostamisega. Kaebaja taotleb kohtunik Karolin Soo taandamist, kuna kohtunik on kaebajale tahtlikult vigastusi tekitanud ja kaebaja ei ole saanud alates 2024. a jaanuarist ühelegi haldusasja määrusele korralikult vastata. Määruskaebusele lisatud avalduses (dtl 1464) märkis kaebaja, et suudaks vastata ja jälgida ainult avalduses toodud kohtuasju, kui ta seab need prioriteediks 1. Avalduses on kajastatud ka kohtuasjad, mida kaebaja on hetkel jälgimas ja võimeline menetlema. Kui Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus teevad kaebaja ülejäänud kohtuasjades otsuseid ja määruseid, siis kaebaja ei saa neile vastata ega muid toiminguid teha, sest olukord muutub pidevalt. Kaebaja leiab, et selline kohtu tegevus on pahatahtlik ja tekitab kaebajale ja temaga seotud kannatanutele tervisekahjustusi ja segab mõrvauurimist. Kaebaja uurib mõrva ja kogub 1
Haldusasju nr 3-24-2384, 3-24-2565 ja 3-24-2843 avalduses märgitud ei ole.
3(7)
3-24-2384 dokumente, mida edastab politseile ja prokuratuurile. Kaebaja on nõus haua hooldamise nõudest loobuma, kui kommunaalkulude eest tasutakse. Teatmik.ee veebilehelt kaebajaga seotud info eemaldamist taotleb kaebaja põhjusel, et kriminaalkurjategijad pääsevad muidu kergemini ligi kaebajaga seotud ettevõtete andmetele, mis on kaebaja jaoks ohtlik.
9.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 05.02.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.10.2024 määruse resolutsiooni punktide 1–4 peale. Kaebaja taotleb lisaks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja haldusasja menetluse peatamist ning kohtunik Karolin Soo taandamist temaga seotud kohtuasjadest. Kaebaja väitel 2023. a avarii ja muude probleemide tõttu kaebaja jalg paistetab ning ta võib surma saada, kui proovib mitmele kohtumäärusele korraga vastata. Kaebajal ei ole aega kirjutada, mis olukord tal hetkel on ja ta saaks vastata alates 2025. a oktoobrist. Kaebaja taotleb kohtunik Karolin Soo taandamist, kuna kohtunik on kaebajale tahtlikult vigastusi tekitanud. Kaebaja taotleb menetluse peatamist, et ta saaks tegeleda kriminaalmenetluse ja ema hooldamise dokumentide koostamisega. Kaebajale tekitatud vigastuste tõttu ei ole ta saanud alates 2024. jaanuarist ühelegi haldusasja määrusele korralikult vastata, kuna 2024. a suri C ja kaebaja oli sunnitud politsei ja prokuratuuri dokumente täitma. Kaebaja uurib mõrva ja kogub dokumente, mida edastab politseile ja prokuratuurile.
10.13.03.2025 esitas X avalduse kohtudokumentide saatmise ajutiseks peatamiseks haldusasjades seonduvalt ema surmaga 07.03.2025. Kaebaja kordas 30.07.2025 taotlust kirjalike kohtumenetluste peatamiseks, märkides, et tal oleks siiski võimalik osaleda avalikul kohtuistungil, kui on tagatud kiirabi ligipääs ja parkimisvõimalus kohtumaja ees.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast kinni pidades. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 kohaselt määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
12.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määrus saadetud samal päeval Xle e-posti aadressil XXX. 25.10.2024 saadeti X e-posti aadressile XXX Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 ja 21.10.2024 määrused. Kuna X määruste kättesaamist ei kinnitanud, siis edastas halduskohus määrused talle 14.11.2024 uuesti e-posti aadressidel XXX jaYYY, mida kaebaja on kasutanud kohtuga suhtlemiseks, koos hoiatusega, et kui kaebaja ei kinnita kirja ja manuste kättesaamist, loetakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg-le 2, et X on Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määruse ja 21.10.2024 määruse kätte saanud 20.11.2024. 16.10.2024 määruse ja 21.10.2024 määruse edasikaebamise tähtaeg saabus sellest lähtuvalt 05.12.2024. Kaebaja edastas kinnituse määruste kättesaamise kohta halduskohtule alles 05.02.2025.
13.TsMS § 3141 lg 2 kohaselt juhul, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva 4(7)
3-24-2384 möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 3 p 1 kohaselt võib menetlusdokumente saatmisega kätte toimetada ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. TsMS §-s 3141 sätestatud nn kättetoimetamisfiktsioonide rakendamisega seonduvalt tuleb aga silmas pidada, et tegemist ei tohiks olla esmase, vaid üksnes erandliku kättetoimetamise viisiga, ning kohtul tuleks eelnevalt üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda (vt nt Riigikohtu 01.03.2017 määrus nr 3-2-1-171-16, p 21; 09.03.2016 määrus nr 3-2-1-189-15, p 13).
14.Praeguses asjas oli X 20.08.2024 kaebuse saatnud halduskohtule elektrooniliselt e-posti aadressilt XXX, kuid märkis kaebuse päises oma kontaktandmete hulgas e-posti aadressi YYY.2 Vaatamata sellele, et Tallinna Halduskohtu 16.10.2024 määrust ja 21.10.2024 määrust ei edastatud Xle esmaselt kaebuses märgitud e-posti aadressil YYY, vaid sellel e-posti aadressil (XXX), millelt kaebaja on nii praeguses haldusasjas kui ka oma arvukates teistes haldusasjades kohtutega ise suhelnud (sh on kaebaja nii varem kui ka hiljem märkinud e-posti aadressi XXX oma kontaktaadressiks hulgalistes haldusasjades esitatud 3 menetlusdokumentides ja kinnitanud sellele e-posti aadressile saadetud dokumentide kättesaamist4), saab halduskohtu 16.10.2024 määruse ja 21.10.2024 määruse lugeda Xle kätte toimetatuks 20.11.2024. Seda olenemata sellest, et kaebaja on määruste kättesaamist kinnitanud alles 05.02.2025. Halduskohus ei ole siinsel juhul TsMS § 314 1 lg-t 2 rakendanud esimese valikuna ja 14.11.2024 e-kiri sisaldas nõuetekohast hoiatust TsMS § 314 1 kohaldamise tagajärje kohta (vt nt Riigikohtu 20.04.2022 määrus nr 2-20-123093, p 9.1; 09.03.2016 määrus nr 3-2-1-189-15, p-d 15–16).
15.Ringkonnakohus arvestab täiendavalt, et X on oma menetlusdokumentides välja toonud, et e-posti aadressi YYY kasutab kaebaja abiline (nt 15.07.2024 avaldus haldusasja nr 3-231972 apellatsioonimenetluses), kuid kaebaja ei ole kusagil teatanud abilise nime ega esitanud kohtutele ühtegi volikirja, mistõttu ei saa väidetavat abilist pidada kaebaja esindajaks ega ka HKMS § 74 lg 5 kohaseks menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikuks. 04.11.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 582) märkis kaebaja, et isiklikult e-postilt ta teateid vastu ei võta ning kohtuasjad tuleb saata aadressile YYY, kuid pärast seda jätkas kaebaja kohtule dokumentide esitamist5 e-postilt XXX. Kuivõrd kohus saatis määrused nii X isiklikule e-posti aadressile kui viidatud e-postile YYY hiljemalt 20.11.2024, siis viimane päev määruskaebuste esitamiseks oli 05.12.2024. Järelikult on X 05.02.2025 määruskaebused esitatud tähtaega rikkudes.
16.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on toodud HKMS §-s 150. Üldjuhul saavad tähtaja ennistamist õigustada objektiivsed takistused, kuid erandina on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja 2
Seejuures oli e-posti aadress märgitud vigaselt (sama eksimus nähtub mh 20.08.2024, 11.09.2024 ja 14.10.2024 kaebustest praegusega liidetud haldusasjades nr 3-24-2565 ja nr 3-24-2843; samuti haldusasjas nr 3-24-2384 esitatud 28.10.2024 määruskaebuses), sest kaebaja on varem kohtudokumente esitanud e-posti aadressilt YYY(nt 21.06.2024 kaebus haldusasjas nr 3-24-1880, milles ta märkis kontaktandmete hulgas lisaks ka XXX). 3 Nt X 22.07.2024 kaebus haldusasjas nr 3-24-2134; 02.08.2024 apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-23-1416; 30.09.2024 avaldus kohtumenetluste ja kohtudokumentide saatmise peatamiseks mh siinses haldusasjas. Viimati nimetatud dokumendis on kaebaja eraldi märkinud, et palub kõik kohtudokumendid saata e-posti aadressil XXX. 4 Nt 28.09.2024 kättesaamiskinnitus haldusasjas nr 3-23-1416, samuti 28.10.2024 edastatud kättesaamiskinnitus praeguses asjas. 5 Pärast 04.11.2024 vastuse esitamist on kaebaja e-posti aadressilt XXX esitanud käesolevas haldusasjas 25.11.2024 määruskaebuse, 27.11.2024 avalduse, 17.02.2025 vastuse kohtule, 11.03.2025 apellatsioonkaebuse.
5(7)
3-24-2384 ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks mh kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid seda tingimusel, et kaebaja on olnud piisavalt hoolikas. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).
17.X taotleb 16.10.2024 määrusele esitatud määruskaebuses tähtaja ennistamist põhjendustega, et tema tervis on halb, tal ei ole aega kohtudokumentidega tutvuda ja neile tähtaegselt vastata, kaebaja tegeleb lisaks mõrvauurimisega ja käesolev menetlus ei ole tema jaoks prioriteetne. 21.10.2024 määrusele esitatud määruskaebuses on kaebaja taotlenud tähtaja ennistamist põhjendustega, et tema tervis on halb ja kaebaja oli sunnitud seonduvalt C surmaga politsei ja prokuratuuri dokumente täitma, kuna kaebaja uurib mõrva ja kogub dokumente, mida edastab politseile ja prokuratuurile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X puhul tegemist õiguslikult kogenematu isikuga, mille tõttu isik ei saaks aru määruskaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja ainuüksi 2024. aasta jooksul pöördunud erinevate kaebustega I astme kohtusse neljateistkümnel korral ja 2025. aastal üheksal korral. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole usutavalt põhjendanud, et määruskaebuse tähtaegset esitamist takistasid mingid mõjuvad põhjused, mis annaksid alust tähtaega ennistada. Kaebaja esitas määruskaebused kaks kuud pärast seaduses sätestatud 15-päevase tähtaja möödumist. Kaebaja on oma terviseseisundit läbivalt ka teistes kohtumenetlustes 6 välja toonud, kuid ilmselgelt kaebaja tervislik seisund ei ole olnud takistuseks samaaegselt käesoleva menetlusega teistes kohtumenetlustes osalemisel, sh menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tulenevad kaebaja raskused tähtaegade järgimisel eeskätt sellest, et ta kas eelistab tegeleda muude küsimustega (nt väidetava mõrva uurimine) või koormab enda esitatavaid menetlusdokumente suure hulga asjassepuutumatute taotluste ja seisukohtadega (nt hinnangute andmine tema taotlusi või kaebusi menetlevate ametnike või kohtunike tegevusele), mistõttu võtab nende koostamine tavapärasest oluliselt rohkem aega. Tähtaja ennistamine ei ole õigustatud, sest tähtaja möödalaskmise on põhjustanud kaebaja enda hooletus.
18.HKMS § 13 lg 1 alusel kuuluvad taandamisavalduse lahendamisel kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse sätted. TsMS § 24 lõike 1 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist, kui esinevad TsMS §-s 23 sätestatud kohtuniku taandumise alused. TsMS § 24 lg 2 kohaselt esitatakse kohtuniku taandamise avaldus kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kohtuniku taandamisavaldust ringkonnakohus ei lahenda, kuivõrd see ei kuulu ringkonnakohtu pädevusse.
19.Kohus jätab tähelepanuta kaebaja avalduse dokumentide saatmise peatamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus X määruskaebuste menetlusse võtmisest ning tagastab need HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel kaebajale läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1). 6
Nt haldusasjas nr 3-24-237 esitas kaebaja 24.10.2024 määrusekaebuse, milles sisaldus samasisuline väide tervise osas (dtl 442); 28.10.2024 kaebus haldusasjas nr 3-24-2969, milles samasisuline väide tervise osas (dtl 12); 17.11.2024 määruskaebus haldusasjas nr 3-24-2858, milles samasisuline väide tervise osas (dtl 356); 25.11.2024 määruskaebus Riigikohtule haldusasjas nr 3-24-2384, milles samasisuline väide tervise osas (dtl 844, 856)
6(7)
3-24-2384
21.HKMS § 175 lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtumäärus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lg 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtulahendis sisalduvad isikut tuvastada võivad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kaebaja ja kaebaja menetlusdokumentides kirjeldatud kaebaja lähikondsete nimed ega kaebaja poolt kasutatavad e-posti aadressid ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks vajalikud ning saab eeldada asjaomaste isikute huvi, et need andmed avaldatud kohtulahendis ei kajastuks. Seetõttu kohtumääruse avaldamise korral asendada isikute nimed initsiaalidega ja kaebaja e-posti aadressid tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.