Xe kaebus Eesti Töötukassa 22.10.2024 otsuse nr TA24-0167194 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebaja 16.10.2024 avaldust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Jätta kaebaja taotlus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkamiseks rahuldamata. Jätta kaebaja taotlus haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Jätta kaebaja 31.01.2025 taotlus menetluse peatamiseks läbi vaatamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi, temaga seotud juriidiliste isikute nimed ning kaebaja e-posti aadressid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.03.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 16.10.2024 Eesti Töötukassale taotluse töötuna arvele võtmiseks.
2.Eesti Töötukassa keeldus 22.10.2024 otsusega nr TA24-0167194 (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 60) kaebaja töötuna arvele võtmisest. Otsuse põhjendused on järgmised.
2.1.Kaebaja on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht ja tal ei ole täidetud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-s 6 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimused.
2.2.Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja G.M.S. T ( T), U. T ja W. T täisosanik ning ta ei vasta TöMS-i § 8 lg 4 p-s 6 sätestatud tingimustele, sest tal ei ole TKindlS-i § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul. Seetõttu puudub kaebajal õigus töötuna arvelevõtmiseks.
3-24-2969
3.Kaebaja esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 22.10.2024 otsuse nr TA24-0167194 tühistamiseks ning Tallinna linna poolt koostatud menetlusotsuse nr 24273372283 tühistamiseks osas, millega keelduti kaebaja määramisest tema ema hooldajaks. Kaebaja hinnangul on Eesti Töötukassa 22.10.2024 töötuna arvele võtmisest keeldumise otsus ja Tallinna linna menetlusotsus nr 24273372283 omavahel seotud.
4.Tallinna Halduskohus võttis 08.11.2024 määrusega kaebuse Eesti Töötukassa 22.10.2024 otsuse nr TA24-0167194 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebaja 16.10.2024 avaldust uuesti läbi vaatama menetlusse ning tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa, kohustades vastustajat esitama kaebusele kirjalik vastus 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente kuni 30.12.2024 ja vastata teise menetlusosalise esitatule kuni 13.01.2025.
5.Kaebaja esitas 27.11.2024 avalduse (dtl 80-112 ning avalduse parandus dtl 114-146), milles soovib alates 2024. a novembrikuus esitatud kaebuste menetluste peatamist kuni neljaks kuuks või nende menetlusse mitte võtmist põhjusel, et ta on esitanud mitmeid kaebusi, kuid tal ei ole võimalik kõiki dokumente üksinda vastu võtta, menetleda ega kirjalikult vastata. Kaebaja teatab, et saab tutvuda nende haldusasjadega, mille materjalid on talle saadetud tema e-posti aadressile [email protected]. Kaebaja varasem e-posti aadress [email protected] on kaebajal mõeldud rohkem alates 2024. a jaanuarikuust kriminaalasja asjaolude ja dokumentide saatmiseks. Samuti toob kaebaja välja, et Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikud on kaebaja tervist halvendanud ning kohus on kaebajat pidevalt eksitanud. Kaebaja taotleb lisaks, et temaga seotud ettevõtete kohta tehtud kohtuotsused Teatmik.ee portaalist eemaldataks koheselt, kuna see kahjustab ettevõtete mainet ning võib kahjustada ka mõrvauurimist. Kõigele lisaks ei ole ettevõtted kaebust toetuse saamiseks halduskohtule esitanud ega ole mitte kuidagi kaebaja haldusasjadega seotud.
6.Kaebaja esitas 07.01.2025 avalduse koos lisadega (avaldus dtl 153-155, lisad dtl 156-178), milles taotleb kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkamist. Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et kaebaja taotleb ka oma emale hoolduse seadmist ning on esitanud kohtule ka vastava kaebuse. Kaebaja soovib otsuse aja edasilükkamist põhjusel, et tal on veel 7 kohtuvaidlust haldusasjades ning kaebaja soovib vastata ka kriminaalkolleegiumi tsiviilasjas, kuid ei ole veel seda teha jõudnud. Kui kohus peaks tegema otsuse määratud kuupäevaks, siis ei tea kaebaja, kuidas ta jõuab ringkonnakohtus seda vaidlustada. Kaebaja toob ka välja, et Tallinna linn ei ole talle viimased kuud tasunud toimetulekutoetust, kärpides toetuse summat, mistõttu on kaebajal uusi kohtuvaidlusi.
7.Kaebaja esitas 08.01.2025 avalduse koos lisadega (avaldus dtl 180-183, lisad dtl 184-297), millega soovib vaidlustada talle toimetulekupiirist vähem tasutud toetust koos Eesti Töötukassa otsusega. Kaebaja taotleb käesoleva haldusasjas liitmist haldusasjadega, milles kaebaja vaidlustab 2024. a novembrikuu ja detsembrikuu toimetulekutoetuse otsust ning milles Tallinna linn jättis arvestamata kaebaja eluasemega seotud maamaksu ja sidekulude arve. Kui kaebaja oleks teadnud, et neid kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel ei hüvitata, siis oleks kaebaja pidanud loobuma sideteenustest ega oleks saanud kohtule kirjutada ja dokumente saata.
8.31.01.2025 esitas kaebaja avalduse menetluse peatamiseks kuni oktoobrini 2025.
9.1.Kaebaja saab vaidlustatud otsusest aru selliselt, et kaebajat ei võetud töötuna arvele seepärast, et ta on äriühingu juhatuses ning et tema hooldajaks olemine ei kvalifitseeru töötamisena.
9.2.Kaebaja vaidlustab tema töötuna arvele võtmisest keeldumise otsust ennatlikult juhuks, kui Tallinna linn ei peaks tasuma kaebajale 2024. a novembrikuu eest toimetulekutoetust põhjusel, et kaebaja ei ole ennast töötuna arvele võtnud. Kaebajal ei ole võimalik enda töötuna arvele võtmiseks aga füüsiliselt kõiki oma äriühinguid likvideerida. Nt W. T likvideerimiseks on vajalik teise usaldusosaniku nõusolek, mida kaebaja aga nii kiiresti ei saa, kuna usaldusosanik ei kasuta digitaalseks allkirjastamiseks vajalikke töövahendeid ning notarisse minek võtaks samuti aega. Ettevõtete likvideerimine võtab aega vähemalt 6 kuud. Kaebaja leiab, et kuna ta ei jõua linna nõudeid toimetulekutoetuse saamiseks nii kiiresti täita, siis tuleks vastustajal kaebaja ajutiselt töötuna arvele võtta.
9.3.Kaebaja taotleb 27.11.2024 menetlusdokumentides alates 2024. a novembrikuus esitatud kaebuste menetluse peatamist või nende menetlusse mitte võtmist. Kaebaja on esitanud mitmeid kaebusi, kuid tal ei ole võimalik kõiki dokumente üksinda vastu võtta, menetleda ja kirjalikult vastata. Samuti on kaebajal pooleli kriminaalasi ja mõrva uurimine. Kaebaja saab halduskohtu dokumentidega tutvuda ja neile vastata alates 2025. a maikuust, v.a kaebaja 2024. a septembrikuus esitatud kaebus, milles on menetlusdokumendid saadetud kaebaja e-postile [email protected]. Kaebaja ei ole veel täielikult avarii tagajärgedest paranenud, mistõttu ei võimalda tema tervislik seisund tal kõikides haldusasjades vastata.
9.4.Kaebaja soovib, et temaga seotud ettevõtete kohta tehtud kohtuotsused teatmik.ee portaalist eemaldataks, kuna see kahjustab kaebaja ettevõtete mainet ning võib kahjustada ka mõrvauurimist. kuna see kahjustab ettevõtete mainet ning võib kahjustada ka mõrvauurimist. Kõigele lisaks ei ole ettevõtted kaebust toetuse saamiseks halduskohtule esitanud ega ole mitte kuidagi kaebaja haldusasjadega seotud.
9.5.Kaebaja soovib kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja edasilükkamist, põhjendades taotlust sellega, et tal on veel 7 kohtuvaidlust haldusasjades ning kaebaja soovib vastata ka kriminaalkolleegiumi tsiviilasjas, kuid ei ole veel seda teha jõudnud. Kaebaja toob ka välja, et Tallinna linn ei ole talle viimased kuud tasunud toimetulekutoetust, kärpides toetuse summat, mistõttu on kaebajal uusi kohtuvaidlusi. Kui kohus peaks tegema otsuse määratud kuupäevaks, siis ei kaebaja, kuidas ta jõuab ringkonnakohtule kaebust siis esitada.
9.6.Kaebaja soovib vaidlustada talle toimetulekupiirist vähem tasutud toetust koos Eesti Töötukassa otsusega ning seetõttu soovib ta liita käesoleva haldusasjaga tema 2024. a novembrikuu ja detsembrikuu toimetulekutoetusega seotud haldusasjad, milles Tallinna linn jättis arvestamata kaebaja eluasemega seotud maamaksu ja sidekulude arve. Kui kaebaja oleks teadnud, et neid kulusid kaebajale toimetulekutoetuse määramisel ei hüvitata, siis oleks kaebaja pidanud loobuma sideteenustest ega oleks saanud kohtule kirjutada ja dokumente saata. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
10.1.Vastustajale arusaadavalt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle. Kaebaja on G.M.S. T ( T) täisosanik, U. T täisosanik ja W. T täisosanik. Äriregistrist nähtub nii G. M. S. T, W. T kui ka U. T esindusõiguse osas, et usaldusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga täisosanik. Seega on kaebaja usaldusühinguid esindama volitatud isik.
10.2.Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Töötuskindlustushüvitisele on õigus kindlustatul, kellel on kindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. 3(7)
3-24-2969
10.3.Kindlustusstaaž on periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse. Samuti on kindlustusstaaž periood, millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust. Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötukassa andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud töötamise registri andmete alusel.
10.4.Andmekogu andmetest nähtub, et kaebaja ei ole töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul (perioodil 01.11.2021-16.10.2024) üldse töötanud. Antud juhul on kaebajal töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul 0 kuud.
10.5.Kuigi äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ei ole G. M. S. T ja U. T äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud ning W. T on majandusaasta aruande esitanud üksnes 2002. aasta kohta, siis saab küll järeldada, et usaldusühingutel puudub sisuline majandustegevus ja kaebaja ei saa oma ettevõtlusest järelikult tulu, on usaldusühingu esindusõiguslikuks osanikuks olek ja kindlustusstaaži puudumine tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 8 lg 4 p 6 järgi siiski asjaoluks, mis takistab isiku töötuna arvelevõtmist. Viidatud säte imperatiivne ning töötukassat kohustav, andmata töötukassale võimalust kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas sättes toodud asjaoludel isik töötuna arvele võtta või mitte.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt seni lahendamata kaebaja menetluslikud taotlused ning seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Taotlused 27.11.2024 ja 31.01.2025 taotlus menetluse peatamiseks
12.Kaebaja esitas 27.11.2024 kohtule taotluse käesoleva haldusasja menetluse peatamiseks kuni neljaks kuuks. Kohus võib haldusasja menetluse määrusega peatada HKMS 10. peatükis ettenähtud alusel (HKMS § 91 lg 2). Kaebaja taotluse õiguslikuks aluseks tuleb praegusel juhul pidada menetluse peatamist mõjuval põhjusel HKMS § 94 alusel, mille kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole või kolmanda isiku tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. Menetlust ei või ühelgi juhul peatada kauemaks kui kuueks kuuks.
13.Kaebaja on esitatud taotluses kirjeldanud raskusi erinevate endaga seotud kohtuasjade menetlemisega. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kirjeldatud põhjused käsitatavad mõjuva põhjusena menetluse peatamiseks. Kohtule nähtuvalt on kaebaja esitanud menetluse peatamise taotlusi ka muudes endaga seotud haldusasjades (mh nt Tallinna Halduskohtule asjas nr 3-24-2384 ning Tallinna Ringkonnakohtule asjas nr 3-24-929), milles on kohtud jätnud ka varasemalt kaebaja sarnastel asjaoludel esitatud taotlused rahuldamata. Kohtud on kaebajale varasemalt selgitanud, et menetluse peatamiseks on mõjuvaks põhjuseks sellised asjaolud, mis takistavad isikul tema soovile vaatamata kohtumenetluses osaleda. Menetluse peatamine ei ole põhjendatud pelgalt seetõttu, et kaebaja peab olulisemaks tegeleda vahepeal muude asjadega (nt kaebaja läbiviidav mõrvauurimine). Käesolevas asjas jääb kohus nende seisukohtade juurde. Seejuures märgib kohus kohtus, et kaebaja on saanud taotluse esitamise järgselt esitada halduskohtule uue kaebuse (nt haldusasi nr 3-24-3382) ning arvukaid avaldusi ka edasikaebemenetluses (nt haldusasjades nr 324-1880, 3-23-2644, 3-24-929, 3-24-237, 3-24-2858 jne). Olukorras, kus kaebaja on saanud lisaks menetluse peatamise taotlusele esitada ka käesolevas haldusasjas erinevaid taotlusi ja pidanud vajalikuks kirjeldada kohtule esitatud menetlusdokumentides lehekülgede viisi asjaolusid, mis ei 4(7)
3-24-2969 ole kaebuse ega menetluse seisukohast olulised, ei ole kohtu hinnangul usutav, et kaebajal esinevad sellised raskused, sh tervisest tulenevad piirangud, mis piiravad tema kohtumenetluses osalemist. Kaebaja arvukad ja mahukad menetlusdokumendid lükkavad veenvalt ümber tema korduvad väited ületamatutest raskustest kirjalike seisukohtade esitamisel. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole praegusel juhul välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse menetluse peatamiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kaebaja saab ise kergendada kohtuga suhtlemist, esitades lühidad ja üksnes kaebuse lahendamiseks asjakohased seisukohad (HKMS § 38 lg 1 p 7 ja 8).
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
15.Kaebaja 31.01.2024 taotlus menetluse peatamiseks kuni oktoobrini 2025 ei ole tulenevalt kohtu poolt 08.11.2024 määrusega määratud menetlustähtaegadest tähtaegne ja kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kohus märgib täiendavalt, et ka juhul, kui taotlus oleks tähtaegne, ei kuuluks see rahuldamisele käesoleva otsuse eelmises alapunktis toodud põhjendutel. 07.01.2025 taotlus kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasilükkamiseks
16.Kaebaja esitas 07.01.2025 kohtule avalduse kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasilükkamiseks, põhjendades taotlust eeskätt raskustega erinevate endaga seotud kohtuasjade menetlemisel. Kohus määras 08.11.2024 määrusega kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks ja teise menetlusosalise esitatule vastamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, s.o 07.02.2025. Kohus selgitab, et peab käesoleval juhul võimalikuks asja sisulist läbivaatamist ja otsuse tegemist kohtu määratud tähtaja jooksul. Käesolevas asjas on kohus andnud menetlusosalistele võimalusi esitada enda kirjalikke seisukohti ja täiendavaid tõendeid, ning vastata teise menetlusosalise esitatule. Kaebaja väited seoses esinevate raskustega tema endaga seotud kohtuasjades vastuseid esitada ei ole selliseks põhjuseks, mis annaks käesoleval juhul alust kohtuotsuse aja edasilükkamiseks. Sealjuures on kaebaja saanud kohtu määratud tähtaja jooksul esitada enda täiendavaid seisukohti käesolevas haldusasjas mitmeid kordi, esitades kohtule mahukaid põhjendusi ja lehekülgede viisi asjaolusid, mis ei ole kaebuse ega menetluse seisukohast olulised. Näiteks ei ole kaebuse sisulise läbivaatamise seisukohast olulised kaebaja hinnangud tema taotlusi või kaebusi menetlevate ametnike või kohtunike tegevusele ning need ei mõjuta praeguse asja lahendamist. Sellest tulenevalt jätab kohus need väited tähelepanuta. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjust otsuse teatavaks tegemise aja edasilükkamiseks, kuivõrd kaebuse asjaolud on selged ning tegemist ei ole suuremahulise ega keeruka vaidlusega.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse otsuse aja edasilükkamiseks rahuldamata. 08.01.2025 taotlus haldusasjade liitmiseks
18.Kaebaja esitas 08.01.2025 kohtule taotluse käesoleva haldusasja liitmiseks haldusasjaga, milles on vaidluse all Tallinna linna poolt kaebajale määratud toimetulekutoetus, milles on Tallinna linn jätnud arvestamata kaebaja tasutud maamaksu ja sidekulud eluasemekuludeks. Nimetatud haldusasi on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjana nr 3-24-3382. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Viidatud haldusasjas on vastustajaks määratud Tallinn linn ning vaidluse all on kaebajale toimetulekutoetuse määramine. Käesolevas asjas on vastustajaks seevastu Eesti Töötukassa ning kaebaja on vaidlustanud tema töötuna arvele mittevõtmise otsust. Tegemist on olemuslikult erinevate haldusaktidega, mis on antud erinevate vastustajate poolt, tuginedes erinevatele asjaoludele. Nimetatud haldusasjad ei ole omavahel kuidagi seotud. Lisaks sellele märgib kohus, et kaebaja viitas kaebuses sellele, et töötuna arvele võtmisest keeldumise otsuse vaidlustamine on tema hinnangul vajalik juhuks, kui kohaliku omavalitsuse üksus keeldub talle toimetulekutoetuse määramisest põhjusel, et kaebaja ole võtnud end töötuna arvele. Kohtule teadaolevalt on haldusasja nr 3-24-3382 asjaolude kohaselt kaebajale 5(7)
3-24-2969 toimetulekutoetus määratud, ent vaidlus seisneb osade kaebaja kantud kulude arvestamises eluasemekuludena, st vaidlus seostub kaebajale toimetulekutoetuse suurusega, kuid kaebajat ei jäetud toetusest ilma ning seda ka mitte põhjusel, et kaebaja ei ole end töötuna arvele võtnud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegemist on olemuslikult erinevate vaidlustega, mille menetlemine on otstarbekas iseseisvates menetlustes ning praeguse haldusasja liitmine asjaga nr 3-24-3382 ei ole käesoleval juhul vajalik ega põhjendatud. Kohus jätab kaebaja vastuväited toimetulekutoetuse otsusele tähelepanuta, kuna need ei ole seotud käesoleva haldusasja sisulise lahendamisega.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata. Kaebuse sisuline läbivaatamine
20.Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja Eesti Töötukassa 22.10.2024 otsust nr TA24-0167194, millega jäeti kaebaja töötuna arvele võtmata. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebaja töötuna arvele võtmisest keeldumise põhjuseks asjaolu, et kaebajal puudub õigus töötuna arvelevõtmiseks, kuna kaebaja on äriühingu juhatuse liige, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik ning tal ei ole täidetud töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) §-s 6 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimused. Seega hindab kohus käesolevas asjas, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajat töötuna arvele võtmast.
21.Töötuna arvelevõtmist reguleerib tööturumeetmete seadus (TöMS). TöMS § 8 lg 4 p 6 sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on TöMS § 8 lg 4 p 6 kohaldamise eeldusteks, et 1) isik on äriühingu juhatuse liige või täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, kuid ta ei saa selle eest tasu ning 2) ta ei vasta TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega, ehk täidetud peavad olema mõlemad eeldused. Nimetatud sätted on vastustaja jaoks imperatiivsed, mis tähendab, et sätted ei anna vastustajale kaalutlusõigust otsustada, kas sättes toodud asjaoludel isik töötuna arvele võtta või mitte.
22.Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja on äriregistri andmete kohaselt G.M.S. T ( T) täisosanik, U. T täisosanik ja W. T täisosanik. Loetletud usaldusühinguid võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga täisosanik, seega on kaebaja usaldusühinguid esindama volitatud isik. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebaja ei saa oma ettevõtlusest tulu. Seega on täidetud töötuna arvele võtmise üks eeldustest.
23.Otsuse kohaselt ei ole kaebajal täidetud töötuna arvele võtmise tingimus TKindlS-i § 6 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebajal puudub töötuskindlustusstaaž vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul.
24.Töötuskindlustusstaaž on periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu, kui nendelt on kohustus käesolevas seaduses sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse (TKindlS § 7 lg 1 p 1). Töötuskindlustusstaaž on ka periood, mil kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse (TKindlS § 7 lg 1 p 2). Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust iga kalendrikuu eest (TKindlS § 7 lg 21). Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse aluseks töötukassa andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud registri (töötamise registri) andmete alusel või maksukorralduse seaduse §-s 17 sätestatud registri (maksukohuslaste register) andmete alusel. TKindlS tähenduses on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, 6(7)
3-24-2969 pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa või registreeritud elukaaslane, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid TKindlS sätestatud alustel ja korras (TKindlS § 3 lg 1).
25.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et andmekogu andmetest nähtub, et kaebaja ei ole töötuna arvelevõtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul (perioodil 01.11.202116.10.2024) üldse töötanud. Seega puudub kaebajal töötuskindlustusstaaž viimase 36 kuu jooksul. Kaebaja ei ole ka kaebuses asunud väitma, et tal töötuskindlustusstaaži nõue oli täidetud, vaid kaebaja on kaebuses välja toonud, et saab vaidlustatud otsusest aru selliselt, et hooldajaks olemine ei kvalifitseeru töötamiseks. Kohus märgib, et hooldajaks olemise eesmärk on tagada sotsiaalne kaitse inimestele, kellel ei ole võimalik lähedase või pereliikme hooldamise tõttu käia täiskoormusega tööl ning hooldamise eest maksab kohaliku omavalitsuse üksus hooldajatoetust. Tegemist ei ole töötasuga, millelt makstakse töötuskindlustusmakseid, vaid tegemist on toetusega, millelt kohaliku omavalitsuse üksus tasub üksnes sotsiaalkindlustusmaksu, tagamaks hooldajale tervisekindlustuse juhul, kui hooldaja ei tööta. Kaebaja on seega õigesti aru saanud, et hooldajaks olemine ei ole võrdsustatav töötamisena. Kuivõrd kaebajal puudub töötuna arvele võtmise avalduse esitamisest 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 12 kuud, siis pole täidetud töötuna arvele võtmise teine eeldus. Kuna käesoleva juhul ei ole täidetud TöMS § 8 lg 4 p-st 6 tulenevad eeldused, leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajat töötuna arvele võtmast.
26.Kohus seisukohal, et Eesti Töötukassa 22.10.2024 otsus nr TA24-0167194 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd kaebus Eesti Töötukassa otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata. Menetluskulud ja muud küsimused
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
29.Kaebaja taotleb, et temaga seotud ettevõtete kohta tehtud kohtuotsused teatmik.ee portaalist eemaldataks, kuna see kahjustab tema ettevõtete mainet. Kaebaja ettevõtted ei ole kaebuseid toetuse saamiseks halduskohtule esitanud ega ole lahendid ei ole mitte kuidagi kaebaja haldusasjadega seotud. Kohus selgitab, et kohus ei avalda Riigi Teatajas avaldatavas lahendis kaebaja nime ega temaga seotud juriidiliste isikute nimesid. Kohus ei saa aga eemaldada veebilehel www.teatmik.ee juba avaldatud lahendeid, kuivõrd tegemist on eraettevõtte hallatava infoportaaliga. Seetõttu tuleb kaebajal infoportaalis www.teatmik.ee avalikustatud lahendites tema isikuandmete töötlemist puudutavate nõuetega pöörduda portaali haldaja poole.
30.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi, temaga seotud juriidiliste isikute (G. M. S. T, U. T ja W. T) nimed ning kaebaja e-posti aadressid ([email protected], [email protected]) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.