lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-251/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-251/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1100
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk 20.02.2025, Tartu 3-25-251 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kassitoa külastamise mittevõimaldamisega Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 31.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kahjunõue ajendatud sellest, et kaebajale pole pikema aja jooksul hoolimata tema korduvatest taotlustest võimaldatud viibida Tartu Vangla kassitoas. Meedias on selgitatud, et kassituba muudab vange paremuse poole ning saavutataks ka kaebaja ümberkasvatamine õiguskuulekaks, korralikuks, ausaks maksumaksjaks. Kaebaja esitas taotlusi kassitoas käimiseks vähemalt kord nädalas, kuid vastust ei saanud. Esitatud vaidele sai ta vastuse, et taotlus on rahuldatud. Järelikult peab ta kord nädalas kassitoas käima, kuid tegelikult ei ole saanud sinna kordagi. Kaebajale mõjub see tema väitel õudselt: viha, vihkamine, vaenulikkus maailmavaate ja võimude suhtes, negatiivne eeskuju. Kaebajal on keskmine puue ja traumajärgne ajukahjustus ning erinevad psüühika- ja käitumishäired, mis süvenevad. Eeltoodut on tal raske üle elada. Kaebaja esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning talle advokaadi määramiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 31.01.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1), jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja rahuldamata taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.Esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Arvestades kaebuse vähest edulootust ei pea kohus põhjendatuks teha kaebaja viidatud dokumentide väljanõudmiseks vanglale päringut, vaid piirdub nende kohta Tartu Vangla avalikus dokumendiregistris esitatud andmete väljaselgitamisega. Kohus peab võimalikuks võtta seisukoha kaebaja õiguste riive osas kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ilma täiendavaid tõendeid kogumata.
2.2.Kaebaja poolt käesolevas asjas ning varasemalt haldusasjas nr 3-24-3092 esitatu põhjal järeldab kohus, et väidetav mittevaraline kahju on kaebajale tekkinud seeläbi, et tema korduvatest taotlustest hoolimata ei ole vangla võimaldanud tal külastada vangla kassituba. Kohus möönab, et võimaluse puudumine veeta aega lemmikloomadega tegeledes võib kaebajale tekitada kaebuses loeteletud negatiivseid tundeid ja ebameeldivust, kuid mitte sellisel määral, et seda võiks pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks.
2.3.Vangistusseaduse § 6 lg-s 1 on sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See eesmärk hõlmab ka kinnipeetavatele võimaluste loomise vaba aja veetmiseks. Tegelemine lemmikloomadega on üks vangla poolt loodud täiendavatest võimalusest, mis aitab kinnipeetavatel tähendusrikkalt aega veeta ja anda panuse neis õiguskuulekuse ning positiivsete isiksuseomaduste kujunemisse. Samas ei ole aga tegemist kehtivates õigusaktides otseselt sätestatud hüvega, mille mittevõimaldamine saaks kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Tegevus kassitoas on üks erinevatest vangla poolt pakutavatest taasühiskonnastamise abinõudest, kuid kaugeltki mitte ainus. Kaebajal puudub alus nõuda vaba aja veetmiseks just konkreetselt kassitoa külastamist. Kohtu hinnangul ei saa sellest võimalusest ilmajäämine kujutada endast kaebaja õiguste intensiivset riivet. Kohtul puudub, alus arvata, et kaebajal poleks Tartu Vanglas kasutada muid võimalusi tähendusrikkaks suhtluseks ja ajaveetmiseks. Kuigi kaebaja väitel on ta vaidemenetluse tulemusena saavutanud kassitoa külastamise taotluse rahuldamise, ei kujuta külastamisvõimaluse puudumine või edasilükkumine endast kohtu hinnangul kaebaja õiguste intensiivset riivet.
2.4.Tartu Halduskohus on kaebaja sarnase sisuga (kassitoa külastamist puudutavas) vaidluses haldusasjas nr 3-24-3092 tagastanud kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ning Tartu Ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel, st leides et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.
2.5.Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõude rahuldamine ei oleks tõenäoline. RVastS § 9 lg-s 1 ette nähtud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on loetletud oluliste õigushüvede kahjustamine. Praegusel juhul kaebaja poolt välja toodud üleelamised endast sellist õiguste riivet ei kujuta.
2.6.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2.7.Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline

oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus, tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3.X.X.-i halduskohtu määruse kätte 03.02.2025.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 18.02.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks menetlemiseks tagasisaatmist või uue otsuse tegemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse põhjendused kattuvad suures osas kaebuses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on väheoluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 31.01.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.01.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
5.1.Kuna halduskohus tagastas esitatud kaebuse tervikuna, siis võis kohus jätta ka kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
5.2.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.01.2025. a määruse põhjendustega ka osas, mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium