Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-11948
Tsiviilasi
XXXX hagi XXXX AS vastu nõude aegunuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised
hageja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX); kostja XXXX AS (registrikood XXXX, asukoht XXXX).
Jätta XXXX hagi XXXX AS vastu nõude aegunuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
XXXX on esitanud Harju Maakohtule hagi XXXX AS vastu nõude aegunuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas oli 31.01.2017 määratud kohtuistung. Hageja asja arutamiseks istungile ei ilmunud, samuti ei ole esitanud istungi edasi lükkamise taotlust ega ole teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
2-15-11948
Hageja asja arutamiseks 31.01.2017 kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei ole esitanud istungi edasi lükkamise taotlust ega ole teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest, mistõttu kostja on taotlenud eelmainitud istungil hagi läbi vaatamata jätmist. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt lg 1 p-st 1. lg 3 ja 4 kohaselt on hagejal õigus taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Menetluskulud lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetlusosalistele ei ole antud tähtaega menetluskulude nimekirjade või taotluste esitamiseks, mistõttu takistaks nimetatud toimingute tegemine menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks antud juhul menetlust lõpetava määruse tegemist, millest tulenevalt ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks antud määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse vajadusel kindlaks pärast antud määruse jõustumist
2-15-11948 käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras, peale seda, kui menetlusosalised on soovi korral esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlused ja nimekirjad. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.