Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-24-2389 10. veebruar 2025 Karin Jõks Keimo Posti kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (helistamise aja piiramine ühe tunniga päevas) Kaebaja – Keimo Post Vastustaja – Tartu Vangla
1.Lõpetada menetlus.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
6.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 15).
1.Kaebaja Keimo Post esitas 21.08.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja nõuab juba tekkinud kahju eest hüvitist 1500 eurot ja iga järgneva päeva eest hüvitist 10 eurot. Tartu Vangla keelas kinnipeetavatele ära piiramatu helistamise. Kaebaja arvates on helistamise korraldus üks tund päevas õigusvastane, eriti arvestades, et osakonna telefonid seisavad enamasti kasutuseta. Selle tegevusega tekitab vangla kaebajale mittevaralist kahju, sekkudes tema era- ja perekonnaellu ebaproportsionaalselt. Helistamise korraldus on võtnud kaebajalt tahtmise helistamiseks, sest ajapiirang tekitab ärevust ja kui kõne ootamatult katkeb, ka viha. Muud suhtlemisvõimalused peale helistamise ei ole piisavad.
2.Vastustaja esitas kohtule kaebuse esemega seotud kohtueelse menetluse dokumendid.
2.1.Kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotlused: 1) 14.02.2024 nr 1-13/24/121-1 (dtl 49-52);
2) 11.03.2024 nr 1-13/24/196-1 (VaPo reg nr 2-24/2-2/904, dtl 45-48); 3) 10.04.2024 nr 1-13/24/274-1 (VaPo reg nr 2-24/2-2/2606, dtl 53-56); 4) 10.04.2024 nr 1-13/24/274-1-1 (VaPo reg nr 2-24/2-2/2608, dtl 57-60); 5) 11.04.2024 nr 1-13/24/282-1 (VaPo reg nr 2-24/2-2/2734, dtl 61); 6) 17.04.2024 nr 1-13/24/296-1 (VaPo reg nr 2-24/2-2/2892, dtl 62-65); 7) 05.05.2024 nr 1-13/24/321-1 (VaPo reg nr 2-24/2-2/3965, dtl 66-68). Kaebaja on 09.05.2024 taotlusele märkinud: „Ei soovi kirjalikku vastust. Sain teada, et juba menetluses“ (dtl 12-14); 8) 21.08.2024 nr 1-13/24/492-1 (dtl 29-41). Kaebaja on 28.08.2024 taotlusele märkinud: „Ei soovi kirjalikku vastust“ (dtl 16-28).
2.2.Kohus tegi kindlaks, et määruse punktis 2.1 nimetatud kahju hüvitamise taotlused (välja arvatud alapunktis 5 nimetatud taotlus) on sisult kattuvad. Alapunktides 1, 2, 3, 4, 6 ja 7 nimetatud taotlused kattuvad sõna-sõnalt. Nõudeks on kõigis taotlustes hüvitada mittevaraline kahju 1500 eurot ja iga edasise päeva eest 10 eurot. Nõude aluseks on kõigis taotlustes, et vastustaja on piiranud helistamise aja 1 tunnile päevas. Alapunktis 5 nimetatud taotlusel sisu praktiliselt puudub. Taotlus koosneb ühest lausest. See sisaldab nõuet hüvitada helistamise piiramisega tekitatud kahju ja täiendavat nõuet, mis ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga.
2.3.Tartu Vangla 06.06.2024.a otsuse 11.03.2024, 10.04.2024, 11.04.2024 ja 17.04.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise kohta (dtl 42-44). Otsusest nähtub, et nõude aluseks olev helistamise piirang kehtib alates 25.10.2022. Tartu Vangla kodukorras tehti vastav muudatus vangla direktori 19.12.2022.a käskkirjaga nr 11/115. Sellega viidi kodukorda sisse punkt 13.12 (kohtu märkus: praegu kehtivas kodukorras punkt 12.13) järgmise sisuga: „Kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile. Põhjendatud vajadusel helistamisel kaitsjale, ametiisikutele, perekonna liikmele jne, pikendab vanglaametnik ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist“.
3.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 07.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti haldusasjana 3-24-1387. Kohus tõlgendas kaebust nii, et kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla vastu seoses helistamise piiramisega ning tühistamisnõude määruse punktis 2.3 nimetatud Tartu Vangla kodukorra sätte tühistamiseks. Kohus tagastas kaebuse tühistamisnõudes, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Hüvitamisnõude osas luges kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, sest vangla ei olnud kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tähtaegselt lahendanud. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu. Kuna kaebaja riigilõivu ei tasunud, tagastas kohus kaebuse 08.07.2024.a määrusega (jõustus 24.07.2024). Kohtu seisukoht
4.Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamisnõude. Kohus tõlgendab nõuet nii, et kaebaja taotleb kuni kaebuse esitamiseni tekkinud kahju 1500 euro ja tulevikus tekkiva kahju 10 eurot päevas hüvitamist. Nõude aluseks on Tartu Vangla kodukorra punktis 12.13 (kodukorra varasemas redaktsioonis punkt 13.12) kehtestatud piirang, mille järgi kinnipeetava telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas on tehniliselt piiratud 60 minutile.
5.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja esitas määruse punktis 4 toodud nõudega ühtiva kahju hüvitamise taotluse vastustajale esimest korda 14.02.2024 (taotlus nr 1-13/24/121-1). Hiljem esitas kaebaja korduvalt sama sisuga kahju hüvitamise taotlusi. Vastustaja lahendas kaebaja kahju hüvitamise taotluse 06.06.2024.
6.Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 18 lg 1 ütleb, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates.
7.Käesolevas kohtuasjas esitatud kahju hüvitamise nõude puhul tuli vastustajal lahendada kaebaja 14.02.2024.a taotlus hiljemalt 15.04.2024 (14.04.2024 oli pühapäev). Kui vastustaja taotlust tähtaegselt ei lahendanud, tekkis kaebajal õigus esitada kaebus kohtule ning kaebetähtajaks oli 16.04.2024 + 30 päeva ehk 16.05.2024. Käesolevas kohtuasjas on kaebus esitatud kaebetähtaja olulise ületamisega.
8.HKMS § 71 lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise alusena on aktsepteeritud ka subjektiivset laadi asjaolusid (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus). Käesolevas asjas võimalus kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puudub. See tuleneb asjaolust, et kaebaja esitas samas nõudes kaebuse 07.05.2024 kohtuasjas 3-24-1387. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus tähtaegselt. Kaebajal oli võimalus saavutada kaebuse menetlusse võtmine haldusasjas 3-24-1387, kuid kaebaja jättis kaebuse puudused kõrvaldamata ning kohtul tuli kaebus tagastada. Kohus ei suuna eeltoodut arvestades kaebajat esitama kaebetähtaja ennistamise taotlust.
9.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust. See tähendab, et kaebaja on kaotanud võimaluse esitada kohtule kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes alusel, et Tartu Vangla on haldusaktiga kehtestanud kinnipeetavale telefoni kasutamise maksimaalse aja 60 minutit päevas. Kaebaja ei ole kaotanud võimalust vaidlustada vastustaja võimalikke otsustusi, mis tehakse juhul, kui kaebaja taotleb kodukorra punkti 12.13 alusel helistamise aja ühekordset pikendamist.
10.Pärast esmast taotlust esitatud korduvad sama sisuga kahju hüvitamise taotlused ei pikenda kaebuse esitamise tähtaega. Kohus märgib lisaks, et kaebajal ei ole olenemata muudest asjaoludest kohtule kaebuse esitamise õigust, kui ta on kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse tagasi võtnud. Sel juhul ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud (HKMS § 121 lg 1 p 4).
11.Kaebaja taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus vangla sisekorraeeskirja sätete osas, mis puudutavad helistamisvõimalusi perekonnaga, ning vangla sisekorraeeskirja ja vangistusseaduse sätete osas, mis võimaldavad vanglale kaalutlusõigust. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata, kuna kohus ei lahenda kaebust sisuliselt. Menetluse lõpetamisel kaebetähtaja ületamise tõttu kohus neid sätteid ei kohalda.
12.Menetluse lõpetamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
13.Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Esiteks on tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 sätestatud olukorraga ehk kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Teiseks ei anta RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on iseseisvalt esitanud kahju hüvitamise taotlused kohtueelses menetluses ja esitanud arusaadava kaebuse kohtule. Kaebaja omab kogemust halduskohtule kaebuste esitamisel. Kaebaja välja toodud asjaolu, et tema esitatud kaebuste hulk on suur, ei ole riigi õigusabi seaduse kohaselt taotluse rahuldamise aluseks. Kohtule ei nähtu, et praeguses mittevaralise kahju hüvitamise asjas esineks tungiv avalik huvi.
14.RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.
15.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.