Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses mälupulga kasutamise keelamisega
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-24-3004 materjalide juurest käesoleva asja juurde Tartu Vangla 14.01.2025. a vastusega kohtule esitatud Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“.
2.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
3.Jätta rahuldamata Siim Grossbergi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.
4.Jätta Siim Grossbergi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale.
ASJAOLUD
1.S. Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.10.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada mittevaralise kahju hüvitist 1500 eurot selle eest, et ta on sunnitud viibima ebainimlikes kinnipidamistingimustes, mis ei vasta enam tänapäeva normidele. Mälupulga kasutamise keelamine vaba aja sisustamise ja õppimise eesmärgil, kui kaebajal on luba kasutada USB-funktsiooniga televiisorit, on kaebaja hinnangul inimväärikust alandav. Vangla täituvus on väga madal, mistõttu ei esine enam julgeolekuohtu mälupulga kasutamisel. Vangla müüb kaebajale televiisori, millel on USB-liidese võimalus, kuid kaebaja seda kasutada ei saa. Vangla tegevus on inimväärikust alandav.
3-24-3438
1.1.Tartu Vangla jättis 20.12.2024. a otsusega nr 1-13/24/575-2 kahjunõude rahuldamata. Tartu Vangla saab kahju hüvitamise taotluses toodud viitest kinnipeetavate arvu vähenemisele ja Tartu Vangla täituvusele aru, et kaebaja sooviks on saada hüvitist perioodi eest alates 01.07.2024, mil Tartu Vanglas toimusid ümberkorraldused ja vanglas karistust kandvate kinnipeetavate arv vähenes. Tartu Vangla mõistab kaebaja soovi sisustada oma vaba aega sarnaselt inimestele, kes viibivad vabaduses, kuid kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, kus piiratud ressurssidest ning kehtivatest keeldudest tulenevalt ei ole vaba aja sisustamine niivõrd mitmekesiste vahendite abil paratamatult võimalik. Selleks, et vangla võimaldaks kaebajal kasutada mälupulka, peaks see olema vanglas lubatud. Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks, võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Sama paragrahvi lg-d 3 ja 4 sätestavad, et kinnipeetavale keelatud asjade loetelu kehtestab määrusega justiitsminister ning vanglateenistus võib täiendavalt keelata aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 11 lg 1 alusel on vangla direktori pädevuses teha otsuseid VangS § 15 lg 4 alusel. Samuti sätestatakse VangS § 105 lg-te 21 ja 3 kohaselt reguleerimist vajavad asjaolud vangla kodukorras, mille kinnitab vangla direktor. Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punkti 7.1.32 kohaselt olid kinnipeetavale keelatud andmekandja ja selle lugeja. Sarnane säte on ette nähtud ka Tartu Vangla 16.09.2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ punktis 7.1.31. Mälupulga näol on tegemist andmekandjaga, mille omamine on vanglas keelatud. Kodukorra näol on tegemist üldkorraldusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalikõigusliku seisundi muutmisele. HMS § 60 lg-te 1 ja 2 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kodukorra punkti 7.1.32 näol oli tegemist kehtiva normiga, mida ei olnud kehtetuks tunnistatud vaidemenetluses. Samuti ei olnud viidatud normi tühistanud kohus. Seega oli viidatud norm kehtiv ning seega täitmiseks kohustuslik nii kinnipeetavale kui ka vanglale. Ka kahju hüvitamise taotluse esitamise hetkel kehtiva kodukorra punkti 7.1.31 näol on tegemist kehtiva sättega, mille tõttu ei saa vangla lubada selliste esemete kasutamist kinnipeetavate poolt. Kuivõrd televiisori USB-liidese eesmärgipärane kasutamine eeldab selle kasutamist andmekandjalt andmete lugemiseks, ei saa vangla taolist teleri funktsionaalsust ka lubada. Vanglal ei ole õigust kinnipeetava vara rikkuda, sh hakata televiisorilt eemaldama liideseid, mis on tehase poolt sellele lisatud. Pärast vabanemist on kaebajal võimalik oma telerit koos kõigi selle funktsioonidega kasutada. Teatud funktsioonide kasutamise piiratust saab pidada vangistusega kaasnevaks paratamatuks ebameeldivuseks. VangS § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida televisioonisaateid. Tartu Vanglas on kinnipeetavatel võimalik jälgida erinevaid telekanaleid (nt ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Duo 4, Duo 5, TV6, ETV+, TBN, TV3+, Eurosport, DeLuxe Music HD, Sky News int, MTV, Euronews, Live TV, RTL, 3SAT, PRO7 Serbia RTS Cvet HD). Telekanalite valik ja nendelt edastatav sisu on seega piisavalt mitmekesine. Kaebajal on võimalus kuulata ka raadiosaateid kambri seinal oleva terminali vahendusel (Raadio 4, Raadio 2, Pereraadio, Retro FM ja Vikerraadio).
3-24-3438
2.S. Grossberg esitas 20.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot seonduvalt mälupulga kasutamise keelamisega. Kaebaja on sunnitud viibima ebainimlikes kinnipidamistingimustes, mis on amortiseerunud ja ei vasta enam tänapäeva normidele. Mälupulga kasutamise keelamine vaba aja sisustamise ja õppimise eesmärgil, kui kinnipeetaval on luba kasutada USB-liidese kasutamist toetavat telerit, on inimväärikust alandav. Kaebaja leiab, et vangla ei saa müüa telereid, mille kõik lisafunktsioonid on vanglas keelatud ja mille kaudu saab toime panna VSkE rikkumisi (USB-funktsiooni kasutamine on karistatav). Vanglas müüdavate suure jõudlusega telerite suur jõudlus nende kasutamisel seisneb antennikaabli pesa kasutamises ja 20 ebahuvitava telekanali vaatamises. Kaebajale on meelepärased üksnes 2–3 telekanalit. Kaebaja teleril puudub Smart-TV funktsioon ja seega USB-liidese keelamine on ebainimlik ja ebaproportsionaalne. USB-funktsioon on asendamatu võimalus vaba aja sisukaks veetmiseks. Kaebaja tahab kasutada mälupulka eelkõige õppematerjali ja muusika ning filmide tarbimiseks. Mälupulk on andmete talletamiseks ja see ei saa endast kujutada ohtu vangla julgeolekule ning seda ka seetõttu, et vangla täituvus on vähene. Mälupulkade keelamine vanglas ei ole põhjendatud, kuna keelust olenemata on mälupulgad vanglas kinnipeetavate seas kasutusel. Vangla kodukord on täis kaalutlusvigasid ja tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks. Kaebaja taotleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus amortiseerunud kodukorra, VSkE ja seda õigustava VangS osas, mis puudutab imperatiivsete sätete diskretsiooni piiride puudumist ja üldist vanglale võimaldatud lõputut kaalutlusõigust kaebaja põhiõiguste piiramisel. Kaebajale põhjustatakse vangla tahtliku tegevuse ja tegevusetusega olulist heaolu langust. Kaebajale tekitab stressi, et talle keelatakse mälupulga kasutamist, kuigi tema teleril on USB-liides. Kaebaja õigusi oma vaba aja sisustamisel piiratakse ebaproportsionaalselt ja täie agressiivsusega. Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.31 tuleb tunnistada täies ulatuses õigusvastaseks, sest see keeld on amortiseerunud. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja ei suuda ennast ise esindada, kuna tema esitatud kaebuste hulk on suur ja tal on raske adekvaatselt materjalides orienteeruda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse ehk nõude kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses (HKMS § 37 lg 2 p 4). Nõude aluseks on see, et kaebaja ei saa kasutada enda televiisoril vaba aja veetmiseks mälupulka. Kaebaja leiab, et mälupulk ei tohiks olla vanglas keelatud ese, arvestades muu hulgas vangla täituvuse vähesust. Kaebaja on küll palunud kaebuses ka Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.31 õigusvastaseks tunnistamist, kuid kohus ei käsita seda taotlust eraldiseisva nõudena. Esiteks –kahju hüvitamise nõue hõlmab endas väidetava kahju tekitanud vangla tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Olukorras, kus kaebaja heidab vanglale ette kuni 15.09.2024 kehtinud Tartu Vangla kodukorra p-st 7.1.32 ja Tartu Vangla direktori 16.09.2024. a käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p-st 7.1.31 lähtumist, tuleks kohtul hüvitamisnõude lahendamisel hinnata kahjunõudest lähtudes ka nimetatud kodukorra punktide õiguspärasust. Samuti tuleks kohtul juhul, kui ta leiaks, et vaidlusalusel perioodil kehtinud kodukorra punktid ja nende muutmata jätmine olid õigusvastased ning kaebajale on tekkinud sellega põhjuslikus seoses olev kahju, hinnata seda, kas kaebaja oleks saanud kahju vältida nende kodukorra punktide kehtetuks tunnistamist taotledes (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 3). Teiseks – tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2 esimene lause). Praegusel juhul oleks kaebajal enda õiguste kaitseks tõhusam taotleda Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.31 tühistamist, läbides eelnevalt vastava kohustusliku kohtueelse
3-24-3438 menetluse ehk taotledes Justiitsministeeriumilt vastava kodukorra punkti kehtetuks tunnistamist (VangS § 11 lg-d 41 ja 5, RVastS § 3). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks sellise kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat praeguses menetluses tühistamiskaebuse esitamisele.
4.Kohus tagastab kaebaja hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.
6.Kohtu hinnangul ei saa pidada asjaolu, et kaebajale ei võimaldata vaba aja veetmiseks tema soovitud andmekandjat (mälupulka) tema teleriga kasutada, kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluse lahendamisel välja toonud, et kinnipeetavatel võimaldatakse jälgida 20 erineva sisuga ja erinevates keeltes telekanaleid ning kambriterminali vahendusel saab kuulata viit erinevat raadiokanalit. See, kui kaebaja ei saa näiteks vaadata konkreetseid talle meelepäraseid filme mälupulgalt, ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Asjaolu, et kinnipidamisasutuses on vaba aja veetmise tehnilised võimalused piiratumad kui tavaelus, on vangistusega paratamatult kaasnev piirang. Isegi asjaolu, et kaebaja teleril on olemas USB-liidese võimalus, ei tähenda, et selle võimaluse kasutamine tuleb vanglas ilmtingimata tagada. Seega on väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse isiklikul teleril mälupulga kasutamise võimatuse ehk vaba aja veetmise võimaluste piiratuse tõttu rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Kohus leiab, et põhjendatud ja proportsionaalne ei ole praegu täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on meelelahutuse ja/või mälupulgalt õppimise võimaluste piiratuse tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
7.Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas on vähetõenäoline, et kohus hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks. Vastustaja on järginud vangistust reguleerivaid õigusakte ja Tartu Vangla kodukordasid (11.02.2013. a käskkirjaga kinnitatud kodukorra punkti 7.1.32 ja 16.09.2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 kinnitatud kodukorra punkti 7.1.31). On õige, et kaebaja õigused on mälupulga kasutamise osas piiratud vastavalt VangS-s, VSkE-s ja Tartu Vangla kodukorras sätestatud keeldudega. Kaebusest nähtub, et ka kaebaja mõistab, et tegemist on talle keelatud esemega. Vastavaid haldusaktides sisalduvaid keelde ei saa kohtu esialgsel hinnangul pidada õigusvastaseks. Kohus nõustub kohtueelses menetluses esitatud vastustaja põhjendustega selle kohta, et mälupulga kasutamise lubamisega kaasneb oht vangla julgeolekule. Sellise eseme lubamise või keelamise otsustamisel on määrava tähtsusega ühelt poolt kinnipeetava õiguste piiramise ja teiselt poolt vangla julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste mõistlik tasakaalustamine. Kohus peab vähetõenäoliseks, et kaebaja saavutab vastavate haldusaktidega kehtestatud keelu õigusvastaseks tunnistamise alusel, et kaebajal ei ole piisavalt võimalusi meelelahutuseks või et vangla müüb mälupulga kasutamise võimalusega telereid, kuid ei luba seda funktsiooni kasutada.
3-24-3438
8.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Seda, et vanglal on õigus keelata kodukorras kinnipeetavale esemeid, on kohtupraktikas läbivalt aktsepteeritud. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja esitatud põhjendustel vastuolu põhiseadusega.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Riigi õigusabi
11.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
11.1.Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud esitada iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente. Üksnes 2024. aastal on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule 91 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kaebaja väljendatud raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. Asjaolu, et kaebajal on kohtus suur hulk kaebuseid ning ta ei suuda iseseisvalt neid adekvaatselt hallata, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile. On kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda.
11.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.