Majandushaldusõigus › PRIA asjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4).

3-23-1477 Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/22/7982, millega taotles ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust ning poolloodusliku koosluse hooldamisega jätkamise toetust (toimiku nr 71102206052). Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust taotleti 50,2 ha-le, sealhulgas 31,38 ha-le lisategevuse eest rannaalal.

Haldjad 2022. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotluse rahuldamata ning otsustas kohaldada tulevikku suunatud halduskaristust. Taotletud 26,96 ha pindalast luges PRIA abikõlblikuks 5,56 ha. Kuna toetust vähendati taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse võrra 1,5-kordses ulatuses, ei tekkinud väljamaksmisele kuuluvat toetussummat. Lisaks määrati taotlejale halduskaristus sellise summa ulatuses, mida ei olnud võimalik tasaarvestada pärast toetuse vähendamist 1,5-kordses ulatuses.

Haldjad 2022. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt ja määras toetussummaks 334 eurot 32 senti.

otsuste nr 12-1/23/36 ja nr 12-1/23/37 peale vaide, mille PRIA jättis 14. juuni 2023. a vaideotsusega nr 12-1/23/159-4 rahuldamata.

Rannaniidu Haldjad 2022. aastal taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaliselt summas 1349 eurot 92 senti (p 1); nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kokku summas 174 eurot 39 senti (p 2); tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega (p 3) ning suunas väljamaksmisele toetuse summas 1175 eurot 53 senti (p 4).

a otsuse nr 12-1/23/326 peale vaide, milles palus 31. otsuse 2023. a kehtetuks tunnistada osas, milles taotlus jäeti rahuldamata ja toetus nõuti tagasi, ning rahuldada taotlus täies ulatuses.

tunnistas 31. jaanuari 2023. a otsuse nr 12-1/23/326 Mittetulundusühingut Rannaniidu Haldjad puudutavas osas kehtetuks ning tegi uue otsuse, millega määras taotlejale toetuse 2(20)

3-23-1477 kooslusel nr 42749312740 (ala nr 1) 0,18 ha-l lisategevuse eest (p 2) ning jättis muus osas vaide rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata (p 3).

otsuse nr 12-1/23/326 Mittetulundusühing Rannaniidu Haldjad osas kehtetuks (p 1) ning määras taotlejale poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse osaliselt summas 1193 eurot 40 senti ning suunas juurdemaksmisele toetuse summas 17 eurot 87 senti (p 2).

kaebuse ning täiendatud kaebuse tervikteksti 6. juulil 2023. Kaebaja palub tunnistada kehtetuks: 1) PRIA 4. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/36 osas, millega PRIA vähendas toetust kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1), 42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905 (ala nr 1), ning määras toetuse osaliselt; 2) PRIA 4. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/37 osas, millega PRIA vähendas toetust kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1), 42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905 (ala nr 1), ning määras toetuse osaliselt, tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega ning rakendas halduskaristust; 3) PRIA 31. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/326 osas, millega PRIA vähendas toetust kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1), 42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905 (ala nr 1), ning määras toetuse osaliselt, nõudis toetuse osaliselt tagasi, tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega ja kohaldas halduskaristust; 4) PRIA 31. mai 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/724-6 ja PRIA 14. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/159-4 osas, millega jäeti kaebaja vaided rahuldamata; 5) PRIA 28. juuni 2023. a otsus nr 12-1/23/20416 osas, millega PRIA vähendas toetust kooslustel nr 42749312740 (ala nr 1), 42749340941 (ala nr 1), 42749371469 (ala nr 1), 42749374453 (ala nr 1), 42749383437 (ala nr 1), 42749397694 (ala nr 1) ja 42749490905 (ala nr 1), ning määras toetuse üksnes osaliselt, nõudis toetuse osaliselt tagasi ning tasaarvestas tagasinõutava toetuse toetusmaksega ja kohaldas halduskaristust. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus kohustaks PRIA-t taotlust tühistatud osas uuesti otsustama.

tühistada PRIA 4. jaanuari 2023. a otsused nr 12-1/23/36 ja nr 12-1/23/37, 31. jaanuari 2023. a otsus nr 12-1/23/326, 28. juuni 2023. a otsus nr 12-1/23/20416 ja 31. mai 2023. a vaideotsus nr 12-1/23/724-6 osaliselt ning 14. juuni 2023. a vaideotsus nr 12-1/23/159-4 täies ulatuses, ning kohustada PRIA-t lahendama kaebaja taotlus tühistatud osas uuesti.

rahuldamata. Ühtlasi Keskkonnaameti.

palus

vastustaja

kaasata

menetlusse

täiendava

vastustajana

täiendava vastustajana Keskkonnaamet, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. 3(20)

3-23-1477

nimekirja koos kuludokumentidega.

menetluskulude taotlusele.

arvamuse andmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi.

seisukohad ning kaebaja oma seisukoha 13. jaanuaril 2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-23-1477 ebamõistlikult suure andmemahuga, mille läbitöötamine tekitas kaebajale põhjendamatuid kulusid ja ebameeldivusi. Samuti tekitas PRIA otsuste andmisega edasikaebeõiguse osas segaduse.

järgmised.

juuni 2023. a vaideotsuse tegemiseks pädevus ja õiguslik alus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1) otsust, millega jäeti tema 2022. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata ja rakendati halduskaristust; 2) otsust, millega määrati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus osaliselt; 3) vaideotsust, millega jäeti eespool nimetatud otsuste peale esitatud vaie rahuldamata; 5(20)

3-23-1477 4) otsust, millega määrati poolloodusliku koosluse hooldamise toetus osaliselt ja nõuti osa toetusest tagasi; 5) vaideotsust, millega rahuldati viimati nimetatud otsuse peale esitatud vaie osaliselt, osas, milles vaie jäeti rahuldamata; 6) otsust, millega tunnistati poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohta tehtud otsus kehtetuks ning määrati sama toetuse kohta uus toetussumma. Samuti on kaebaja esitanud kohustamiskaebuse, et vastustaja lahendaks kaebaja toetustaotluse vaidlusaluses osas uuesti.

keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osas (I) ning seejärel poolloodusliku koosluse hooldamise toetust puudutavas osas (II). Viimasena lahendab kohus kaebuse ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (III). I

pindalatoetuse taotluse rahuldamata ja rakendas tulevikku suunatud halduskaristust. 4. jaanuari 2023. a otsusega nr 12-1/23/36 määras PRIA kaebajale 2022. a aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt. Kaebaja taotleb otsuse nr 12-1/23/37 täielikku tühistamist ning otsuse nr 12-1/23/36 tühistamist osas, milles PRIA jättis kaebajale taotletud toetuse määramata (vt 6. detsembri 2024. a määruse p 4). Samuti palub kaebaja tühistada PRIA 14. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/159-4, millega PRIA jättis otsuste nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 peale esitatud vaide rahuldamata.

kas PRIA-l oli 2023. aastal otsuste nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 tegemiseks pädevus ja õiguslik alus. Nagu kohus määruses juba selgitas, on PRIA 4. jaanuari 2023. a otsustes nr 12-1/23/37 ja nr 12-1/23/36 viidatud EL määrustele nr 1307/2013, nr 1306/2013, nr 809/2014, nr 640/2014 ja nr 639/2014, samuti 19. novembril 2014 Riigikogus vastu võetud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele (ELÜPS2015) ning määrusele nr 32.

haldusakti

andmise

aja

seisuga

ELÜPS2023 § 4 lg 1 kohaselt on PRIA ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise korral makseasutus EL määruse nr 2021/2116 art 9 ja EL määruse nr 1306/2013 art 7 tähenduses. ELÜPS2023 § 8 lg-s 1 on täpsustatud, et ühise põllumajanduspoliitika abinõu kohta esitatud nõuete täitmist ning taotluses, maksetaotluses ja muus menetlusdokumendis esitatud andmete 6(20)

3-23-1477 õigsust kontrollib PRIA või samas seaduses sätestatud juhul muu isik või asutus. Nimetatud sätetes on ühise põllumajanduspoliitika abinõude all silmas peetud ELÜPS2023 § 2 lg-s 1 loetletud EL määruste alusel rakendatavaid abinõusid. EL määrust nr 1307/2013, mis reguleeris otsetoetuste määramist, loetelus pole. Ka ELÜPS 2023 §-dest 14–16 nähtuvalt annab see seadus PRIA-le pädevuse uue programmiperioodi raames EL 2021. aasta määruste kohaste toetuste määramiseks. Vaatamata selge pädevusnormi puudumisele, tuleb kohtu hinnangul PRIA pädevust 2022. aastal taotletud otsetoetuste taotluste 2023. aastal lahendamiseks siiski jaatada. Nagu kaasatud haldusorgan selgitas, lähtuti uue seaduse väljatöötamisel eeldusest, et 2022. aastal esitatud otsetoetuste taotlused jõutakse samal aastal lahendada, sest määruse nr 32 § 20 lg 1 kohaselt tuli ühtse pindala ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotluse kohta teha otsus taotluse esitamise aasta 10. detsembriks. ELÜPS2023 sätetest ega selle seaduse eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud anda PRIA pädevuse mõnele teisele haldusorganile. Taotlejate õiguste tõhusa kaitse huvides tuleb tõlgendada ELÜPS2023 § 4 lg 1 nii, et makseasutusena EL määruse nr 1306/2013 art 7 tähenduses on PRIA pädevuses ka EL määruse nr 1307/2013 kohaste taotluste lahendamine. Tulenevalt pädevuse olemasolust oli PRIA-l võimalik teha 2022. aastal taotletud ühtse pindala toetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluste kohta menetlust lõpetavaid otsustusi ka 2023. aastal.

7(20)

3-23-1477

osas, milles kohus otsused tühistas, uuesti lahendama. Kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärk saada 2022. aastal esitatud taotluse alusel ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust täies ulatuses. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Nimetatud sättest tulenevalt saab kohus kohustamiskaebuse rahuldada juhul, kui vastustajal nii faktiliselt kui ka õiguslikult võimalik kohustust täita. Kuna kohus leidis praeguses asjas, et PRIA-l puudub alates 1. jaanuarist 2023 õiguslik alus määrata 2022. aasta eest ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, ei saa kohus vastustajat kohustada neid toetusi määrama ega toetuste määramist uuesti otsustama. Seepärast jätab kohus kohustamiskaebused PRIA 4. jaanuari 2023. a otsuseid ja 14. juuni 2023. a vaideotsust puudutavas osas rahuldamata (HKMS § 158 lg 2 esimene lause). II

hooldamise toetuse määramisega. Kaebaja taotles toetust kokku 50,2 ha-le, sealhulgas 31,38 ha-le lisategevuse eest rannaalal. Vaidluse all on seitse kooslust, kogumahus 38,66 ha.

otsuste andmisel segaduse ja raskendanud kaebeõiguse teostamist.

3-23-1477 alustega. Selline lahendus on tingitud asjaolust, et osa toetusi tuleb teha igal aastal 10. detsembriks ning teine osa 10. veebruariks. Kui mõne taotleja osas on vaja otsust muuta, pealkirjastatakse see otsuse muutmisena ning seotakse niiviisi lahti teistest (mass-)otsustest. Otsuse tervikuna kehtetuks tunnistamisel tuleks teha kõikidele otsusega seotud taotlejatele uued otsused, kuid ühe taotleja osas otsuse muutmisel tunnistab PRIA otsuse kehtetuks üksnes tema osas. Et säiliks selgus muudetud otsuste kehtivuse osas, tunnistatakse muudetav otsus alati tervikuna kehtetuks ning tehakse uus otsus, mille põhjendustes tuuakse täiendavalt välja otsuse muutmise tinginud asjaolud. Seega jääb kehtima üksnes viimane otsus. Ka antud juhul tunnistati 31. jaanuari 2023. a otsus kehtetuks ning kehtib 28. juuni 2023. a otsus (vastuse p 17; dtl 596-597).

3-23-1477

12-1/23/20416 märgitu kohaselt tehti need otsused EL määruste nr 1305/2013, nr 2022/128 ja nr 908/2014, ELÜPS2023 sätete ning ELÜPS2015 § 67 lg 2 alusel vastu võetud määruse nr 38 alusel. ELÜPS2023 § 132 lg 1 võimaldas PRIA-l kohaldada määrust nr 38 ka pärast ELÜPS 2015 kehtetuks tunnistamist.

toetustaotluse aluseks olevatel aladel poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse 2014-2020 nõuete täitmist. Teostatud kontrolli kohta koostati kontrollaruanne nr 221663-046.

läbiviija on Keskkonnaamet, siis on ebaselge, miks osalesid kohapealses kontrollis ka PRIA teenistujad ning miks arutasid kahe ameti teenistujad kontrollakti koostamise üle.

3-23-1477 ja oma pädevuse piires), lähtudes komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust. Viidatud artiklid reguleerivad kohapealse kontrolli läbiviimist. Eeltoodud normidest nähtuvalt on PLK hooldamise toetuse andmise üle otsustamine ja vastava menetluse läbiviimine PRIA pädevuses. Keskkonnaamet ei vii läbi eraldi haldusmenetlust (kontrollmenetlust), vaid teeb toetuse andmise menetluses üksnes teatud menetlustoiminguid. Kuna toetuse taotluse rahuldamise üle otsustab PRIA, on ka Keskkonnaameti menetlustoimingud omistatavad PRIA-le. Kuna PRIA vastutab nii haldusmenetluse õiguspärase läbiviimise kui ka menetluse tulemusel tehtava otsuse õiguspärasuse eest, ei näe kohus kaebuse lisades 21–24 kajastatud PRIA ja Keskkonnaameti konsultatsioonides midagi taunimisväärset.

õiguspärasust. Kaebajale PLK hooldamise toetuse osalise määramise osas on põhivaidlus küsimuses, kas kaebaja täitis toetuse põhitegevuse nõuded ning ühe koosluse osas ka lisategevuse nõuded.

PRIA 28. juuni 2023. a otsus erineb 31. jaanuari 2023. a otsusest üksnes niivõrd, et koosluse 42749312740 ala nr 1 osas luges PRIA täiendavalt täidetuks lisategevuse nõude 0,18 ha ulatuses. Mõlema otsuse kohaselt vähendas PRIA kaebaja toetust peaasjalikult põhjusel, et kaebaja ei täitnud koosluse 42749340941 alal nr 1, koosluse 42749374453 alal nr 1, koosluse 42749371469 alal nr 1, koosluse 42749490905 alal nr 1, koosluse 42749312740 alal nr 1, koosluse 42749397694 alal nr 1 ja koosluse 42749383437 alal nr 1 määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud hooldamise nõuet. PRIA kohaldas toetuse vähendamisel määruse nr 38 § 10 lg-t 3 ja § 19 ning EL määruse nr 640/2014 art 35 lg-t 3.

taotletaval alal visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. Määruse nr 38 § 8 lg 1 kohaselt hooldab taotleja kohustuseperioodi jooksul poollooduslikku kooslust määruses sätestatud nõuete kohase niitmise või karjatamise teel. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli valinud hooldamise viisiks karjatamise.

ulatus kogu taotletaval pinnal kokku, mitte igal kooslusel eraldi. Vastustaja seevastu leiab, et selline tõlgendus ei ole mõistlik, sest taotletavad kooslused ei pruugi asuda lähestikku ning tegemist on suurte aladega, mistõttu oleks mõeldamatu võtta rohustu visuaalsel hindamisel aluseks kõik taotlusel deklareeritud alad. Kohus jagab vastustaja seisukohta, sest see soodustab kontrollile seatud eesmärkide saavutamist. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks tuleks eelistada tema pakutud tõlgendust.

hooldamise toetuse saamiseks sätestatud tingimuste rikkumised 31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsustes õigesti. Koosluse 42749340941 ala 1 11(20)

3-23-1477

läbiviimise käigus ei fikseeritud asjaolusid, mis tõendaksid rikkumisi. PRIA fotod ei ole tõendikõlbulikud: seitsmest fotost neljal puuduvad koordinaadid ning ülejäänud kolm fotot on pildistatud kooslustelt väljas ja suunaga koosluselt eemale (kaebuse lisad 26–28). Kaebajale pole ka arusaadav, kas PRIA võttis võsa olemasolu rikkumise tuvastamisel arvesse.

ja vähesel määral toitunud; rohustu oli madalaks söödud alla 50%; alal esineb võsa, mida tuleb alalt eemaldada (dtl 81). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Lisaks tehti kohapealsest olukorrast fotod. Kontrollaruande lisaks oleval PLK hooldamise toetuse nõuete kontroll-lehel (karjatamine) on rubriigis „Nõude kontrollimata jätmise põhjus või läbiviidud kontrolli iseloom ja ulatus, leiu kirjeldus“ selgitatud, millise metoodika järgi kontrollitakse määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud tingimuste täidetust (lk 2; dtl 90). Sama selgitas PRIA põhjalikumalt 31. mai 2023. a vaideotsuses (p-d 31–34). Kokkuvõtlikult hinnatakse esmalt visuaalselt, kas loomad on kogu taotletud ala vähemalt 50% ulatuses madalaks söönud selliselt, et rohustu kõrgus moodustab ligikaudu 1⁄4 kohapeal kasvava rohttaimestiku kõrgusest; seejärel hinnatakse, kas ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud nii, et taimkatte kõrgus moodustab ligikaudu kuni 3⁄4 kohapeal kasvava taimkatte kõrgusest.

28) ja kaks kaebaja fotot (kaebuse lisad 29 ja 30). Vastustaja fotodel on koordinaadid, kuid kaebaja omadel mitte. Olukorras, kus kaebaja fotode tegemise asukoht pole teada, ei ole kaebaja tõendid vastustaja omadest kaalukamad. Kaebaja on ka ise kaebuses selgitanud, et tegemist on liigniiske alaga, mille rohumass on väga suur. Kohus selgitab vastuseks kaebaja väitele, et vaidlusalusel alal oli loomkoormus hoolduskavaga ettenähtust suurem, et hooldamisnõude täitmisel võetakse alus hooldamise tulemus. Kohtu hinnangul pole veenev ka kaebaja väide kontrollaruandes võsa kohta tehtud märkuse tähenduse kohta. Vastustaja on 31. mai 2023. a vaideotsuse p-s 40 kaebajale selle kohta ammendava selgituse andnud. Koosluse 42749312740 ala 1

toetusõigusliku alaga, sest ala oli majandamata. Sellest tulenevalt vähendas vastustaja nii 31. jaanuari 2023. a kui ka 28. juuni 2023. a otsuses toetust taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu nimetatud ala ulatuses määruse nr 38 § 19 ning EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 ja art 19 alusel. Samuti nõudis vastustaja mõlemas otsuses aastate 2018, 2019 ja 2021 eest makstud toetuse kaebajalt nimetatud ala ulatuses määruse nr 38 § 15 lg 1, ELÜPS § 123 lg-te 1 ja 4 ning EL määruse nr 1306/2013 art 54 lg 1 ning art 63 lg-te 1 ja 3 alusel tagasi. Halduskarisust ei määratud.

kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks nimetatud ala osas toetuse vähendamisel eksinud. Koosluse 42749490905 ala 1

võsastunud aladega on asjakohatud ja pahatahtlikud. Esiteks pole mõiste sisu selge ning teiseks saab kaebaja puittaimestikku hooldada üksnes siis, kui Keskkonnaamet talle vastava 12(20)

3-23-1477 kohustuse määrab. Samuti on vastustaja fotod oluliselt moonutatud (nt suunaga maapinna poole; suunaga koosluselt välja; võsatihnikust, kuhu loomadel ligipääs keerulisem) ning pole esitatud võrdlusmaterjali nõuetekohasest alast. Vastustaja ei arvestanud piirkonna eripäraga: vaatamata hoolduskavas ettenähtust suuremale loomkoormusele, on karjatamata rohumass väga suur. Kohapealse kontrolli läbiviimise käigus ei fikseeritud asjaolusid, mis tõendaksid rikkumisi. Kaebaja selgitas, et ta ei teinud alast fotosid põhjusel, et kohapealse kontrolli ajal kinnitasid kontrollijad ala sobivust.

viibinud ja vähesel määral toitunud; rohustu oli madalaks söödud alla 50%; alal esineb võsa, mida tuleb alalt eemaldada (dtl 81). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Lisaks tehti kohapealsest olukorrast fotod. Vastustaja esitas kohtumenetluses alast 20 fotot (vastus kaebusele, lisa 9.6; dtl 1223–1243).

nähtuvaga. Fotod kogumis ei kinnita kaebaja väidet tegeliku olukorra moonutamise kohta. Kaebaja ei ole kinnitanud tõenditega oma väidet, et mõned fotod on tehtud suunaga koosluselt välja või kooslusest väljapool. Fotod ei jäta kahtlust, et ala oli olulises ulatuses puittaimestikuga kaetud. Sõna „võsa“ kasutamisele pole õiguskorras piirangut seatud. Taotletud alal hooldamistulemuse saavutamise eest vastutab taotleja. Koosluse 42749397694 ala 1

eemaldamist ning oli kindlaks määranud loomkoormuse. Seepärast jääb kaebajale arusaamatuks, miks heideti talle ette, et alal on liigne puittaimestik. Lisaks ei kajasta vastustaja fotod kogumina tegelikkust, vaid pildistatud on veidraid kohti: 44 fotost 11-l on loomade toitumine tuvastatav, kuid fotod on tehtud nii, et seda jääks fotodele väga piiratult (kaebuse lisad 41– 44); osa fotosid on tehtud maapinna lähedalt või tihnikust (kaebuse lisad 45–48). Vastustaja ei võtnud arvesse kaebaja selgitusi: kooslusel ei ole tugevat angervaksa, mis esineks karjatamata kooslusel; puude eemaldamist takistas RMK viivitus maha langenud puude eemaldamisel. Vastustaja väitis vaideotsuses, et rohustu kõrgust ei hinnatud.

kõrguse, jämeduse ja tihedusega sanglepa, kase ja sarapuu võsa, mida tuleb edaspidi jätkuvalt eemaldada; võsa tiheduse, karjatamisala suuruse ja loomade vähesuse tõttu on veised alal vähe viibinud ja rohustu on söödud alla 50% ning suuremal osal alast puuduvad loomade poolt valdavalt söödud alad; kooslusel tuleb kiiremas korras alustada võsa tõrjumisega; soovitus on rajada karjaaed puiskarjamaa ja muu niidu vahele, et hoida loomi puiskarjamaal toitumas (dtl 83). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 1,05 (mõju nõude eesmärgile väga suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Vastustaja esitas alast 44 fotot (dtl 1177–1221).

vastustaja esitatud fotod, et kontrollaruandes kirjeldatu vastas tegelikule olukorrale. Vastustaja ei märkinud vaideotsuses, et rohustu kõrgust ei hinnatud, vaid põhjendas, et rohustu kõrguse ülemõõtmine ei olnud vajalik, sest ka rohttaimede konkreetset kõrgust teadmata on ilmne, et fotodelt ei nähtu madalaks söödud rohustuga ala mitte ligilähedaseltki 50% ulatuses. Kohus nõustub vastustaja järeldusega. 13(20)

3-23-1477

Koosluse 42749371469 ala 1

hoolduskohustuse (kaebuse lisad 52–63). Kaebajale on ebaselge, kuidas vastustaja jõudis tulemuseni, et karjatatud ala on alla 50%. Seevastu vaideotsuse kohaselt oli rohustu alal siiski valdavalt söödud ning vähemalt 30% ulatuses oli rohustu madalaks söödud. See oluline vastuolu viitab selgesti, et tegelikkuses asjaolusid ei tuvastatud ja hinnanguid ei antud, vaid rikkumised formuleeritakse otsuses kunstlikult. Vastustaja kolmel fotol puuduvad koordinaadid, samas on just nendest kahel näha ulatuslikult söödud alasid, mis tekitab kahtluse, et koordinaadid on jäetud fotodele tahtlikult märkimata. Muus osas on esitatud olulisel määral moonutatud fotosid (soppidest, metsapiiridel, kinnistu piiri peal või koosluselt väljas; kaebuse lisad 67–71). Ei saa välistada, et kõrreliste vahel uue heinastiku kasvamine osutab, et suvel alguses toimus karjatamine (kaebuse lisa 64). Vastustaja ei võtnud arvesse kaebaja selgitusi, et ala on väga suures ulatuses niidetud ja mõned aastad tagasi eemaldati sealt ulatuslikult lepavõsa. Kaebaja foto tegemise asukoht on jõe abil tuvastatav (kaebuse lisa 72).

niidetud; ala niitmata osas esineb erineva kõrguse, jämeduse ja tihedusega sanglepavõsa, mida tuleb hakata ala kinnikasvamise vältimiseks eemaldama; loomad on viibinud üksnes karjatatud alal, kuid rohustu on nõuetekohaselt söödud alla 50%; koos niidetud alaga ei ole ala nõuetekohaselt hooldatud (dtl 82). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Vastustaja esitas kohtule alast 39 fotot (dtl 818–856).

Vastustaja esitatud asjakohaste fotode hulk vaidlusalusest kooslusest on tunduvalt suurem kui samadest fotodest tehtud valik, millele tuginedes soovib kaebaja tõendada, et ta täitis hooldusnõuded – kohus võtab arvesse kõiki asjas kogutud ja tähtsust omavavaid tõendeid. Kohus ei nõustu kaebaja väitega vastustaja seisukohtade vastuolulisuse kohta. 28. juuni 2023. a otsuses selgitati rikkumise raskuse koefitsiendi 0,75 sisu (ala ei ole 1. oktoobriks nõuetekohaselt karjatatud, kuid kogu taotletaval alal on rohustu valdavalt söödud ning vähemalt 30% ulatuses on rohustu madalaks söödud). Ka sellises olukorras ei vasta hooldustulemus määruse nr 38 § 10 lg-3 sätestatud tingimusele (rohustu ei olnud vähemalt 50% ulatuses madalaks söödud). Ka varasema karjatamise korral saab hoolduskohustuse lugeda täidetuks üksnes juhul, kui ala on hooldatud seisundis ka 1. oktoobri seisuga (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-1058/32, p 19). Kaebaja osutatud koordinaatideta foto (kaebuse lisa 72; dtl 283) ei väära ülejäänud fotode põhjal kujunevat hinnangut. Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastu vaielnud 31. mai 2023. a vaideotsuses väidetule, et nimetatud foto pärineb teiselt, toetusõiguslikuks loetud koosluselt (vaideotsuse p 44). Koosluse 42749374453 ala 1

täitmise eest (dtl 40).

ebamõistlikult palju fotosid ja videoid, mis teeb vastustaja seisukohtade õigsuse kontrollimise 14(20)

3-23-1477 äärmiselt keeruliseks. Ala ulatust arvestades ei ole võimalik fotodelt tuvastada, kuidas vastustaja jõudis tulemini, et ala on karjatatud vahemikus 40–50%. Kaebaja on esitanud vastustajale hulgaliselt fotosid, mis kinnitavad, et ala on karjatatud (kaebuse lisad 75–87, 89– 110, 117–123, 125, 126, 134–141) ja on söödud pilliroogu (kaebuse lisad 88, 111–116, 124, 127–130) ning võrdlusalasid karjatamata aladega (kaebuse lisad 131–133, 142–144). Fotodelt nähtub, et rohustu on üle 75% ulatuses söödud ning üle 75% koosluse veepiirist on avatud. Vastustaja jättis need sisulise põhjenduseta kõrvale. Vastustaja esitatud fotod (102 tk) ei ole tõendikõlbulikud, sest neil pole koordinaate. Osa fotodest on oluliselt moonutatud (soppidest, metsapiiridel, kinnistu piiridelt või koosluselt väljas; kaebuse lisad 149, 150, 180–182).

vähesuse tõttu alla nõuetekohast piiri (40–50% vahele); alal esineb piirkonniti erineva kõrguse, jämeduse ja tihedusega võsa (valdavalt sanglepp). Lisategevuse tingimused on täitmata, sest rohttaimestiku kõrgus on lubatust kõrgem ja karjatamistulemus seega alla 75%; veepiir on enamuses pillirooga kinni, pole avatud 75% ulatuses ja alal esineb puittaimestikku, mida olla ei tohi; järgnevatel aastatel tuleb tõsta loomkoormust, vajadusel niita, võsa tõrjuda ja rajada vaheaedasid (dtl 82). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Vaideotsuse kohaselt tehti kohapealses kontrollis nimetatud koosluse kohta kokku 408 ülesvõtet ning fotod kogumis ei tõenda üheselt, et karjatamise tulemus oli vähemalt 50% kogu alast 1⁄4 ulatuses madalamaks söödud rohustuga (31. mai 2023. a vaideotsuse p 49). Vastustaja väitel ei anna kaebaja esitatud 90 fotot ülevaadet ala tegelikust olukorrast ja hooldustulemusest. Vastustaja esitas kohtule alast 296 fotot (dtl 858–1154).

(üle 30 ha), hindamistulemuse piiripealsust ning kaebaja vastuväidete sisu, ei saa vastustajale asjakohaste tõendite esitamist ette heita. Kaebaja ja vastustaja fotode võrdluse põhjal on ilmne, et kaebaja fotodel on rohustu valdavalt tunduvalt madalam kui vastustaja fotodel. Kaebaja fotodelt aga ei ilmne, millistes kohtades on fotod tehtud ning kui suurt maa-ala 30 hektarist tema fotod hõlmavad. Vastustaja on lisanud oma fotode juurde koosluse kohta kaardi, millelt on näha, et fotosid on tehtud üle koosluse enam-vähem ühtlaselt (dtl 1155). Ka vastustaja fotod kajastavad kohti, kus rohustu on vaieldamatult madalaks söödud (nt dtl 1083, 1085, 1108, 1139–1142, 1150). Kaebaja ei ole suutnud oma tõenditega vastustaja seisukohta ümber lükata, sest kaebaja esitatud fotod ei võimalda teha järeldust, et ta täitis nimetatud alal määruse nr 38 § 10 lg-s 3 sätestatud tingimused. Kohus ei võtnud hinnangu andmisel arvesse ortofotot, millele vastustaja on osutanud vastuses kaebusele (p 39), sest tegemist pole asja juurde esitatud tõendiga (HKMS § 165 lg 1 p 1).

eest toetuse määramata jätmisele, märgib kohus vaid kokkuvõtlikult, et kohus ei tuvastanud vastustaja eksimust. Määruse nr 38 võimaldab taotleda lisaks põhitegevuse nõude täitmisele toetust ka liigikaitseliselt olulistel rannaaladel esinevate poollooduslike koosluste täiendava hooldamise lisategevuse eest ning lisategevust tuleb ellu viia järjepidevalt kohustuseperioodi ühe kalendriaasta jooksul (määruse § 2 lg-d 3 ja 4). Määruse § 11 näeb ette, et kui taotleja taotleb toetust lisategevuse eest, peab ta täitma pärandniitude tegevuskavas liigikaitseliselt olulisel rannaalal asuva PLK hooldamise tingimusi. Tingimused hõlmasid nõudeid, et alal ei tohi esineda puittaimestikku ning alal peab olema ülepinnaliselt vähemalt 75% ulatuses madalaks söödud rohustu. Kaebaja pole kaebuses väitnud, et ta oleks nimetatud nõuded 15(20)

3-23-1477 täitnud. Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,45 ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (kontrollaruande lisa: toetuse nõude kontrollakt; dtl 94). Koosluse 42749383437 ala 1

rikkumise õigusvastaselt samadel põhjustel, mis ta tõi esile muude vaidlusaluste koosluste puhul. Lisaks ei ole vastustaja seitse fotot tõendikõlbulikud, sest on koordinaatideta ning moonutavad tegelikkust.

jämeduse ja tihedusega võsa, mida tuleb edaspidi jätkuvalt eemaldama hakata; ala ei ole nõuetekohaselt hooldatud: veised on alal viibinud ja vähesel määral toitunud (loomarajad ja üksikud söödud kohad taimestikus); rohustu madalaks söödud ala osakaal on kokku alla 50% ja ülejäänud alal ei ole rohustu valdavalt söödud (dtl 82). Rikkumise raskust hinnati koefitsiendiga 0,75 (mõju nõude eesmärgile suur) ning rikkumise kestust koefitsiendiga 1,0 (raskesti eemaldatav mõju) (dtl 90). Vastustaja esitas ka ala kohta tehtud fotod (dtl 1157– 1175).

tekkinud kohtul kahtlust, et vastustaja kohaldas määruse nr 38 § 10 lg-t 3 õigesti, sest loomad polnud valdavat osa rohustust madalaks söönud.

kooslustel puittaimestiku olemasolu, märgib kohus järgmist. Kaebajal on õigus selles, et ta kohustus toetuse saamiseks hooldama poollooduslikke kooslusi karjatamise teel ega võtnud endale sellega raiekohustust. Asja materjalidest nähtuvalt ei jätnud vastustaja talle toetust määramata puittaimestiku rohkuse tõttu, vaid hindas toetuse määramisel loomade söödud rohustu osakaalu koosluse kogupinnast. Seda on vastustaja kaebajale ka vaideotsuses korduvalt selgitanud (vt nt 31. mai 2023. a vaideotsuse p-d 40 ja 58).

ühegi ala osas jõuda järeldusele, kuidas vastustaja rikkumised (sealhulgas loomade erinevas ulatuses söödud alade suurused) tuvastas. Haldusmenetluse käigus selgitab vastustaja (või Keskkonnaamet tema volitusel) hoolduskohustuse täitmise välja eelkõige visuaalse vaatluse käigus, samuti ka näiteks dokumentide (nt põlluraamatu kannete) abil. Visuaalse vaatluse tulemusi saavad kinnitada kohapeal tehtud fotod. Nagu vastustaja on selgitanud, tugineb ta rikkumiste ulatuse ja raskuse kindlaksmääramisel PLK hooldamise toetuse nõuete hindamismaatriksile, mis aitab tagada ühetaolise praktika. Kohtu hinnangul on vastustaja metoodika piisavalt usaldusväärne ning võimaldas jõuda ka praeguses asjas kontrollitavale tulemusele.

seisukohal, et vaidlusaluste koosluste hooldamistulemus ei võimaldanud kaebajale toetust määrata. Asja materjalide põhjal ei tekkinud kohtul kahtlust, et vastustaja või Keskkonnaameti teenistujad oleksid olnud kaebaja hooldamiskohustuse nõuete rikkumiste tuvastamisel ebaprofessionaalsed, erapoolikud või pahatahtlikud.

kohaldamisel ka muus osas. 16(20)

3-23-1477 Kaebaja on kaebuses esile toonud mitmeid väidetavaid ebatäpsusi kontrollaruandes (vt kaebuse p-d 54 jj). Kuna kaebaja õigusi riivavad menetluse lõpus antud toetuse osalise määramise otsused (31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsused), hindab kohus nimetatud otsuste õiguspärasust ning seepärast kontrollib kohus, kas kaebaja väited mõjutavad otsuste õiguspärasust.

3-23-1477

mis tooksid kaasa otsuste tühistamise. Kaebaja on küll esile toonud mitmeid väidetavaid menetluslikke rikkumisi, kuid ei ole ära näidanud, et need vead oleksid mõjutanud otsuste sisulist õiguspärasust. Seepärast ei vasta kohus põhjalikumalt kaebaja väidetele, mis puudutavad näiteks kontrollaruande vormistust ning kontrollaruande esitamisega viivitamist. Haldusmenetlus tervikuna ei kestnud ebamõistlikult kaua. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebajale poleks tagatud ärakuulamisõigust. Kaebaja esindajale tagati kontrollaruandes märgitu kohaselt võimalus olla kontrolli läbiviimise juures. Samuti on kaebaja saanud haldusmenetluse käigus avaldada oma seisukohti mitmel korral nii vastustajale kui ka Keskkonnaametile. Ärakuulamisõigus ei anna isikule õigust nõuda, et haldusorgan toimiks vastavalt tema arvamusele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud ka põhjendamiskohustust määral, mis tingiks otsuste tühistamise (HMS § 58). Nagu vastustaja on kohtumenetluse käigus õigesti selgitanud, on kohtupraktikas aktsepteeritud, et PRIA-l on toetuse määramise otsuste tegemisel piiratud põhjendamiskohustus (vt vastus kaebusele, p 20). Praeguses asjas on vastustaja oma otsuseid vaideotsustes piisavalt põhjendanud ning vastustaja seisukohade kujunemist aitavad mõista ka haldusmenetluse materjalid (eelkõige kontrollaruanne ja selle lisad).

18(20)

3-23-1477

ning 31. mai 2023. a vaideotsuse osaliseks tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab nimetatud otsuste peale esitatud tühistamiskaebused rahuldamata ning seetõttu puudub alus ka kohustamiskaebuste rahuldamiseks. III

Kohus rahuldas kaebuse osas, milles kaebaja taotles PRIA 4. jaanuari 2023. a otsuse nr 12-1/23/37 ja 14. juuni 2023. a vaideotsuse nr 12-1/23/159-4 täielikku tühistamist ning 4. jaanuari 2023. a otsuse nr 12-1/23/36 osalist tühistamist. Nimetatud otsustega seoses esitatud kohustamiskaebuse jättis kohus rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebuse osas, milles kaebaja taotles PRIA 31. jaanuari 2023. a ja 28. juuni 2023. a otsuste ning 31. mai 2023. a vaideotsuse tühistamist ning kaebaja toetustaotluse vastavas osas uuesti lahendamiseks kohustamist.

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist seadus ette ei näe.

3-23-1477 Vastustaja on seisukohal, et kaebaja menetluskulud on üle paisutatud ning osaliselt hõlmavad ka vaidemenetluses kantud kulusid. Kaebaja on esitanud kohtule viis arvet: Advokaadibüroo RASK OÜ 15. märtsi 2023. a arve nr 2303105 ning sama osaühingu 15. märtsi 2023. a arve nr 2303106, 25. aprilli 2023. a arve nr 2304187, 20. septembri 2023. a arve nr 2309132 ning 30. septembri 2024. a arve nr 2409109. Arvete nr 2303105, 2303106 ja 2304187 spetsifikatsioonidest nähtuvalt osutas advokaat kaebajale 2023. a veebruaris ja märtsis õigusteenust seoses PRIA otsustele vaiete esitamisega. Kuna nimetatud arved ei kajasta kohtumenetlusega seoses kantud kulusid, ei pea kohus nimetatud kulude väljamõistmist lubatavaks (HKMS § 109 lg 1). Ülejäänud kahes arves kajastatud tööd on seotud kaebaja esindamisega kohtus. Arvete kohaselt osutas advokaat kaebajale õigusteenust kokku 25,62 tunni ulatuses, kokku summas 5100,94 eurot. Arvestades asja mahukust ja keerukust, peab kohus nimetatud arvete põhjal kantud kulu vajalikuks ja põhjendatuks.

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.