Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2898
Haldusasi
Y. X-i ja S.X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale keelduda tähtajalise elamisloa andmisest
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebaja – Y. X ja S.X, esindajad v.adv Toomas Pikamäe ja adv Kaspar Kaljurand Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
3-23-2898 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-2898 töötamiseks tippspetsialistina ka välismaa äriühingu Eesti filiaalis. Esiteks, VMS § 181 lg 5 ei sätesta, et äriühing, kuhu tippspetsialist tööle soovib asuda, peab olema asutatud Eestis, vaid sätestab, et see peab olema registreeritud Eestis. ÄS § 384 lg 1 järgi võib välismaa äriühing kanda äriregistrisse filiaali, mis on ettevõtteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 mõttes. Välismaalaste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 425 SE seletuskirjas1 on öeldud: „Äritegevuseks Eestis loetakse näiteks Eestis registreeritud ettevõtte poolt tehtavat eksporti, samuti Eesti residendi otseinvesteeringud näiteks Lätti või Leetu, mis kajastuvad Eesti äriregistrisse esitatavas majandusaasta aruandes“. Kui seletuskirjas oleks silmas peetud üksnes Eestis asutatud äriühingut, oleks märgitud ettevõtte, mitte Eestis registreeritud ettevõtte. Samuti oleks seletuskirjas mainitud vaid majandusaasta aruannet, mitte Eesti äriregistrisse esitatavat majandusaasta aruannet. Teiseks, VMS § 181 lg 4 mõiste Eestis registreeritud tööandja hõlmab endas ka välismaa äriühingute filiaale, kuna filiaal on maksukorralduse seaduse tähenduses tööd võimaldav isik. Kuna S.X-ile tähtajalise elamisloa andmata jätmine tugines Y. X-ile elamisloa andmata jätmisele, tuleb haldusakt ka tema osas tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3(6)
3-23-2898
4(6)
3-23-2898 (51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud nõuet, et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud, ei kohaldata, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. (52) Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud äriühing peab ühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates täitma vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimustest. [---] (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest. [---]
5(6)
3-23-2898 Eesti filiaal on registreeritud Eesti äriregistris. On oluline, et filiaali majandustegevusega seotud tööjõumaksud laekuvad Eestisse ning filiaalil on eraldi raamatupidamine. Seega on nii tütarettevõtja asutamise kui ka filiaali registreerimise kaudu Eestisse majandustegevuse toomisel tihe side Eesti majandusse ja ühiskonda panustamisega ja jääb selgusetuks, miks peaks elamisloa andmisel omama olulist rolli see, kumma tegevusvormi kasuks on ettevõtja otsustanud. Asjaomase seaduseelnõu väga põhjalikus seletuskirjas ei ole kusagil välja toodud vajadust kohelda filiaali tööle asuvat tippspetsialisti erinevalt, võrreldes tütarettevõtjasse tööle asuva tippspetsialistiga. Eesmärgipärase ning põhiseaduskonformse tõlgendamisega on siinses asjas võimalik vältida mõistlikku põhjust mitteomavat erinevat kohtlemist ette nägeva sätte põhiseadusevastaseks tunnistamist.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.