F.Yi ja S.Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2023 tähtajalise elamisloa taotluse andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/934-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks F.Yi 13.06.2023 ning S.Xi 05.07.2023 esitatud tähtajalise elamisloa taotlusi uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised ja esindajad
nende
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kaebajad F.Y ja S.X, esindajad vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja vandeadvokaadi abi Kaspar Kaljurand Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap Kirjalik menetlus
1.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 24.11.2023 tähtajalise elamisloa taotluse andmisest keeldumise otsus nr 15.3-3.2/934-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit F.Yi 13.06.2023 tähtajalise elamisloa taotlust ja S.Xi 05.07.2023 tähtajalise elamisloa taotlust uuesti läbi vaatama;
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt F.Yi ja S.Xi kasuks välja viimaste menetluskulud 3109,11 eurot;
3.Esialgse õiguskaitse korras kohustada Politsei- ja Piirivalveametit andma F.Yile ja S.Xile tähtajaline elamisluba elamisloa taotlustes näidatud alusel kuni kohtumenetluse lõpuni haldusasjas nr 3-23-2898. Muus osas jätta F.Yi ja S.Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
Asendada avaldatavas lahendis kaebajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Türgi Vabariigi kodanik F.Y esitas 13.06.2023 Politsei- ja Piirivalve-ametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse tööle asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 alusel tippspetsialistina Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali.
2.Türgi Vabariigi kodanik S.X (F.Yi abaikaasa) esitas 05.07.2023 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse elama asumiseks abikaasa juurde VMS § 118 lg 1 alusel.
3.PPA keeldus 24.11.2023 otsusega nr 15.3-3.2/934-1 F.Yile ja S.Xile tähtajalise elamisloa andmisest. Otsuse põhjendused: Turkish Airlines Inc. Eesti filiaal on loodud 28.05.2013 ning tegemist on välismaa äriühing Turkish Airlines Inc., mis on registreeritud Türgi Vabariigi äriregistris ja ettevõte tegutseb Türgi seaduste järgi, filiaaliga. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 1 kohaselt on äriühing täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Filiaal ei ole äriühing ÄS mõistes. PPA on seisukohal, et äriühing ei ole sama mis äriühingu filiaal ja et tegemist ei ole PPA tõlgendusega tippspetsialistile elamisloa väljastamise tingimuste osas, vaid seaduses sätestatud tingimusega, mis ei jäta PPA-le tõlgendamiseks ruumi. Seega olukorras, kus PPA on seni väljastanud elamislubasid töötamiseks tippspetsialistidele, kelle tööandja on filiaal ja filiaal ei saa VMS § 181 lg 5 koostoimes ÄS § 2 lg 1 alusel tippspetsialisti tööandja olla, on PPA kohustatud viima oma halduspraktika kooskõlla kehtiva õigusega. Kutsuja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, sest kutsuja ei oma Eesti elamisluba, siis ei ole võimalik taotleja abikaasal asuda Eestisse elama Eestis elamisloa alusel elava abikaasa juurde. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba.
4.F.Y ja S.X esitasid 15.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 24.11.2023 tähtajalise elamisloa taotluse andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/934-1 (kaebuses ekslikult märgitud nr 15.3-3.2/943-1) tühistamiseks ning PPA kohustamiseks F.Yi 13.06.2023 ning S.Xi 05.07.2023 esitatud tähtajalise elamisloa taotlusi uuesti läbi vaatama.
Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebajad paluvad kohustada PPA-d andma F.Yile VMS § 118 p 4 alusel tähtajaline elamisluba töötamiseks kuni käesolevat menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning S.Xile VMS § 118 p 1 alusel tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde kuni käesolevat menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Alternatiivselt, kui kohus ei pea otstarbekaks ega kohaseks eeltoodud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamist, paluvad kaebajad keelata PPAl kaebajate suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine kuni käesolevat menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
5.Kohus võttis F.Yi ja S.Xi kaebuse 28.12.2023 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebuse põhjendus. Kaebus tuleb rahuldada ja otsus tühistada, kuna kehtiv õigus ei võimalda jätta tippspetsialistile tähtajalist elamisluba väljastamata põhjusel, et tööle asutakse välismaa äriühingu Eesti filiaali, mitte Eestis asutatud äriühingusse. S.Xile tuleb tähtajaline elamisluba anda, kuna otsusest tulenev ainus keeldumise alus (F.Yile elamisloa andmisest keeldumine) oli õigusvastane. Samuti kahjustab otsus kaebajate tööandja võimalust Eestis majandustegevust läbi viia, st vastustaja poolt filiaali ja äriühingu eristamine on vastuolus seaduse eesmärgiga. Vastustajat tuleb kohustada mõlemaid taotlusi uuesti läbi vaatama.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. PPA on kaebajate tähtajalise elamisloa taotluste menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. Vastustaja ei nõustu kaebajate hinnanguga, et VMS võimaldab anda tippspetsialistile tähtajalise elamisloa välismaa äriühingu filiaalis töötamiseks. Kuna PPA keeldus F.Yile tähtajalise elamisloa andmisest, ei vastanud ka S.X tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, kuna tema kutsujal puudub tähtajaline elamisluba.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 8.1 VMS § 112 kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. VMS § 116 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise, tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud. VMS § 117 lg 1 kohaselt on välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused järgmised: Eesti tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk on põhjendatud; tegelik elukoht Eestis; piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis; VMS §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping. Täiendavad tingimused elamisloa andmiseks töötamiseks on sätestatud VMS §-s 181. VMS § 181 lg 2 p 3 kohaselt võib tähtajalise elamisloa ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata anda töötamiseks
tippspetsialistina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus. Tippspetsialist VMS § 181 lg 2 p 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega (VMS § 181 lg 4). VMS § 181 lg 5 sätestab, et VMS § 181 lg 2 p 3 alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud ja on täidetud sama lõike alapunktides sätestatud tingimus. 8.2 Kaebajate mittevastavust VMS § 117 lg-s 1 sätestatud välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimustele pole vastustaja väitnud. Samuti puudub vaidlus, et F.Y on tippspetsialist VMS § 181 lg 2 p 3 tähenduses. Poolte vahel on vaidlus selles, kas seadus võimaldab anda talle tähtajalise elamisloa töötamiseks välismaa äriühingu Eesti filiaalis. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on VMS § 181 lg-t 5 põhjendamatult kitsendavalt tõlgendanud. Kohus leiab, et VMS § 181 lg-t 5 tuleb tõlgendada selliselt, et tähtajalise elamisloa võib anda ka töötamiseks tippspetsialistina välismaa äriühingu Eesti filiaalis. Esiteks, VMS § 181 lg 5 ei sätesta, et äriühing, kuhu tippspetsialist tööle soovib asuda, peab olema asutatud Eestis, vaid sätestab, et see peab olema registreeritud Eestis. ÄS § 384 lg 1 järgi võib välismaa äriühing kanda äriregistrisse filiaali, mis on ettevõtteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 mõttes. VMS, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 425 SE seletuskirja järgi „Äritegevuseks Eestis loetakse näiteks Eestis registreeritud ettevõtte poolt tehtavat eksporti, samuti Eesti residendi otseinvesteeringud näiteks Lätti või Leetu, mis kajastuvad Eesti äriregistrisse esitatavas majandusaasta aruandes“ (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1f3a88f6-7978-414a-b7a9-378d7e886518/ valism). Kui seletuskirjas oleks silmas peetud üksnes Eestis asutatud äriühingut, oleks märgitud „ettevõtte“, mitte „Eestis registreeritud ettevõtte“. Samuti oleks seletuskirjas mainitud vaid majandusaasta aruannet, mitte Eesti äriregistrisse esitatavat majandusaasta aruannet. Teiseks, VMS § 181 lg 4 mõiste „Eestis registreeritud tööandja“, hõlmab endas ka välismaa äriühingute filiaale, kuna filiaal on „tööd võimaldav isik“ maksukorralduse seaduse § 252 lg 1 p 3 mõttes. 8.3 Kuna F.Yile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist põhjendas vastustaja läbi VMS § 181 lg 5 ebaõige tõlgendamise ja S.Xi tähtajalise elamisloa andmata jätmine tugines F.Yile elamisloa andmata jätmise asjaolule, on kaevatav haldusakt õigusvastane ja tuleb kaebajate õiguste rikkumise tõttu tühistada. Vastustajal tuleb kaebajate tähtajalise elamisloa taotlused uuesti läbi vaadata.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldab kohus osaliselt ja kohustab PPA-t andma kaebajatele tähtajaline elamisluba elamisloa taotlustes näidatud alusel kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas asjas. Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Kaebajatele väljastatud pikaajaliste viisade kehtivus lõppeb 29.04.2024 (vt vastustaja 27.12.2023 menetlusdokumendi lisad). Kaebajate lahkumiskohustus pärast viibimisaluse lõppemist tuleneb vahetult seadusest. Seega on kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad asusid Eestisse elama 2023 mai alguses ja see on seotud F.Yi tööga Turkish Airlines Inc.-s. Olukord, kus kaebajad on seadnud endale Eestis elamise sisse ja peavad pärast viibimisaluse lõppemist Eestist lahkuma, tekitab ilmselgelt kaebajatele pöördumatuid tagajärgi, st tagajärgi, mida on hiljem raske kõrvaldada. Samas puudub käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ülekaalukas avalik huvi.
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad taotlevad vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3109,11 eurot (esindajakulud 2918,75 eurot + tõlkekulud 150,36 eurot + riigilõivud 40 eurot). Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajate esindajakulud on põhjendamatult suured. Seega mõistab kohus vastustajalt välja kaebajate menetluskulud summas 3109,11 eurot.
11.Kaebajate nimed tuleb otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.01.2025 KOHTUOTSUSEGA.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.