Rahvastik › Välismaalased

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebajad paluvad kohustada PPA-d andma F.Yile VMS § 118 p 4 alusel tähtajaline elamisluba töötamiseks kuni käesolevat menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning S.Xile VMS § 118 p 1 alusel tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde kuni käesolevat menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Alternatiivselt, kui kohus ei pea otstarbekaks ega kohaseks eeltoodud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamist, paluvad kaebajad keelata PPAl kaebajate suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine kuni käesolevat menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

tippspetsialistina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus. Tippspetsialist VMS § 181 lg 2 p 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eestis registreeritud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega (VMS § 181 lg 4). VMS § 181 lg 5 sätestab, et VMS § 181 lg 2 p 3 alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud Eestis registreeritud vähemalt 12 kuud ja on täidetud sama lõike alapunktides sätestatud tingimus. 8.2 Kaebajate mittevastavust VMS § 117 lg-s 1 sätestatud välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimustele pole vastustaja väitnud. Samuti puudub vaidlus, et F.Y on tippspetsialist VMS § 181 lg 2 p 3 tähenduses. Poolte vahel on vaidlus selles, kas seadus võimaldab anda talle tähtajalise elamisloa töötamiseks välismaa äriühingu Eesti filiaalis. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on VMS § 181 lg-t 5 põhjendamatult kitsendavalt tõlgendanud. Kohus leiab, et VMS § 181 lg-t 5 tuleb tõlgendada selliselt, et tähtajalise elamisloa võib anda ka töötamiseks tippspetsialistina välismaa äriühingu Eesti filiaalis. Esiteks, VMS § 181 lg 5 ei sätesta, et äriühing, kuhu tippspetsialist tööle soovib asuda, peab olema asutatud Eestis, vaid sätestab, et see peab olema registreeritud Eestis. ÄS § 384 lg 1 järgi võib välismaa äriühing kanda äriregistrisse filiaali, mis on ettevõtteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 661 mõttes. VMS, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 425 SE seletuskirja järgi „Äritegevuseks Eestis loetakse näiteks Eestis registreeritud ettevõtte poolt tehtavat eksporti, samuti Eesti residendi otseinvesteeringud näiteks Lätti või Leetu, mis kajastuvad Eesti äriregistrisse esitatavas majandusaasta aruandes“ (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1f3a88f6-7978-414a-b7a9-378d7e886518/ valism). Kui seletuskirjas oleks silmas peetud üksnes Eestis asutatud äriühingut, oleks märgitud „ettevõtte“, mitte „Eestis registreeritud ettevõtte“. Samuti oleks seletuskirjas mainitud vaid majandusaasta aruannet, mitte Eesti äriregistrisse esitatavat majandusaasta aruannet. Teiseks, VMS § 181 lg 4 mõiste „Eestis registreeritud tööandja“, hõlmab endas ka välismaa äriühingute filiaale, kuna filiaal on „tööd võimaldav isik“ maksukorralduse seaduse § 252 lg 1 p 3 mõttes. 8.3 Kuna F.Yile tähtajalise elamisloa andmisest keeldumist põhjendas vastustaja läbi VMS § 181 lg 5 ebaõige tõlgendamise ja S.Xi tähtajalise elamisloa andmata jätmine tugines F.Yile elamisloa andmata jätmise asjaolule, on kaevatav haldusakt õigusvastane ja tuleb kaebajate õiguste rikkumise tõttu tühistada. Vastustajal tuleb kaebajate tähtajalise elamisloa taotlused uuesti läbi vaadata.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.01.2025 KOHTUOTSUSEGA.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.