4.Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Kohila Vallavalitsuse 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks.
2.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja kohustas menetlusosalisi asuma kompromissläbirääkimistele. Asja arutati ka 08.10.2024 kohtuistungil.
3.Kohila Vallavalitsus esitas 13.12.2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Koos taotlusega esitas Kohila vald 13.12.2024 haldusakti, millega vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus kehtetuks tunnistati.
3-24-1318
4.Kohus palus kaebajal esitada seisukoht, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Samuti selgitas kohus, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel on kaebajal võimalik esitada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohila Vallavalitsuse otsusest tunnistada kehtetuks vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus võib aru saada selliselt, et vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid faktiliste asjaolude muutumisest (klassi ja õpetaja vahetus on lapse olukorda märgatavalt parandanud, koostöö lapsevanemaga on parem, laps täidab koolikohustust ja käitumuslikud probleemid on vähenenud) ja millega seoses langesid ära 05.03.2024 ettekirjutuse andmise alused. Kohus andis kaebajale tähtaja võimalike menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks. Vastustajale andis kohus tähtaja kaebaja menetluskulude taotluse osas seisukoha võtmiseks.
5.Kaebaja vastas kohtunõudele 27.12.2024 kirjaga:
5.1.Kaebaja nõustus 27.12.2024 kirjas kohtu ettepanekuga menetluse lõpetamise kohta HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest kaebusega soovitud eesmärk on tõepoolest saavutatud ning kaebaja õiguste edasises kaitse vajadus puudub.
5.2.Kaebaja ei nõustu, et vastustaja otsus tunnistada vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus kehtetuks ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja üritas enne kohtule kaebuse esitamist lahendada asja kohtuväliselt, korduvalt viidates sellele, et tema lapsel esinevad probleemid koolikohustuse täitmisega üksnes seetõttu, et kooliõpetaja kiusab teda. Ei kool, ega kohalik omavalitsus sellele ei reageerinud. Isegi kui kaebaja pöördus kohtusse, jäi vastustaja enda ettekirjutuse juurde, millest teatas korduvalt nii esimese kui teise astme kohtule. Vastustaja ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisele eelnes 7 kuud kestnud menetlus, mille käigus esitas haridusministeerium oma kriitilise arvamuse ettekirjutuse kohta, samuti tuvastas Tallinna Ringkonnakohus, et ettekirjutus on olulises osas tühine või vastuolus kehtiva seadusandlusega. Kohtuasjas toimunud istungil kinnitas Kohila Vallavalitsuse esindaja probleemi olemasolu ning lubas seoses sellega esitada kohtule juhtumikorralduse aruande, kuid jättis selle tegemata. Vahepeal selgus, et ei last kiusanud kooliõpetaja ja ettekirjutuse teinud lastekaitsespetsialist ei tööta enam nendel ametikohtadel. Kõik need asjaolud viitavad sellele, et Kohila Vallavalitsus tunnistas vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks kohtumenetluse mõjul kui sai aru, et ettekirjutusega on seotud hulgalised rikkumised kooli ja kohaliku omavalitsuse poolt.
5.3.Kaebaja esitas koos seisukohaga menetluskulude hüvitamise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Kaebaja on seoses käesoleva kohtuvaidlusega tasunud õigusabiteenuse eest Legenius Õigusbüroo OÜ-le 1600 eurot.
6.Kohila vald peab oma 15.01.2025 vastuses põhjendatuks menetluskulude kaebaja kanda jätmist tuginedes HKM § 108 lõikele 6.
6.1.Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et 05.03.2024 antud ettekirjutus-hoiatus oli õiguspärane ning taotles kohalikule omavalitsusele seaduses ette nähtud ülesannete täitmist. Kohila Vallavalitsus oleks haldusakti tühistanud ka ilma kaebuseta, sest asjaolud olid muutnud, mis vähemalt osaliselt olid tingitud just 05.03.2024 antud haldusaktist. Ettekirjutuse peamised nõuded oli lapsevanema suunamine koostööle, koolikohustuse täitmise tagamine, terviseuuringud ning puudeastme tuvastamine ning võimalike teiste haridusvõimalust tutvustamine. Just need asjaolud muutusid ning andsid põhjuse haldusakt tühistada.
3-24-1318
6.2.Kohila Vallavalitsus oli juba enne ettekirjutus-hoiatuse tegemist pika aja jooksul teinud katseid lapsevanemat mõjutada, kuid alles peale ettekirjutus-hoiatuse esitamist tekkis reaalne koostöö: lapse koolikohustuse täitmine, õppeedukus ning käitumine on oluliselt paranenud, milles ilmselgelt on oma osa ka lapsevanemal. Kuna lapse toimetulek on paranenud, hindas Vallavalitsus praeguseks ümber vajaduse puude määramiseks ning võimalike teiste haridusasutuste tutvustamiseks. Seega on eelkõige ja peamiselt ning põhistavalt muutunud ettekirjutus-hoiatuse aluseks olnud asjaolud.
6.3.Kohila Vallavalitsus ei tühistanud oma haldusakti kaebuse ega kohtumenetluse tõttu, sest selle käigus ei toodud välja ühtegi tegelikku põhjust esialgse haldusakti õigusvastasuse kohta. Kohila Vallavalitsus ei pea kaebust õigeks ning peab täielikult tõendamatuks kaebaja peamist väidet, et kogu olukorra aluseks on lapse klassijuhataja kius lapse suhtes.
6.4.Seetõttu palub Kohila Vallavalitsus jätta menetluskulud täies ulatuses kaebaja enda kanda. Menetluse lõpetamine
7.Kuna kaebuses taotletud haldusakt on vaidlustaja poolt kehtetuks tunnistatud, tuleb asja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja ei taotle menetluse jätkamist ka õigusvastasuse tuvastamise nõude alusel (HKMS § 152 lg 2). Eeltoodust tulenevalt lõpetan haldusasja nr 3-24-1318 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
8.HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. Menetluskulud
9.Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud üldjuhul vastustaja. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
10.Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Seega peab kohtumenetluses vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos (vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10).
11.Vastustaja pidi käesoleva vaidluse menetluse käigus aru saama, et vaidlustatud haldusakti ei saa eelduslikult õiguspäraseks pidada. Tallinna Ringkonnakohus märkis kaebaja määruskaebuse kohta tehtud 28.06.2024 määruse punktides 20-23, et kaebuse edulootusi võib pidada kõrgeks. Ringkonnakohus tõi välja, et vaidlusalune haldusakt on põhjendamispuudustega, rikutud on ärakuulamisõigust. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks algatanud juhtumikorralduse, kuigi ta oleks kõnealusel juhul pidanud seda tegema.
12.Tõsi on ka see kaebaja väide, et vald algatas juhtumikorralduse alles kohtumenetluse ajal ehk pärast kaebuse esitamist ja toimunud kohtuistungit. Samuti selgus menetluse käigus, et vald hakkas abivajava lapsega ja tema perega tõsisemalt tegelema alles kohtuvaidluse käigus
3-24-1318 ja alles päras seda, kui olid vahetunud küsimusega tegelevad vallaametnikud. Samas nähtub asja materjalidest ka see, et varasem koostöövalmidus oli napp ka lapse vanema poolt.
13.Kaebaja esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Taotlusest nähtub et kaebaja on tasunud Legenius Õigusbüroo OÜ-le õigusabikulude eest. Kokku on kaebaja tasunud 16 tunni õigusabi teenuse eest tunnihinnaga 100 eurot, kokku summas 1600 eurot. Arve on tasutud sularahas, teenuse osutaja pole käibemaksukohustuslane. Samuti on kaebaja tasunud Legenius Õigusbüroo OÜ vahendusel riigilõivu 20 eurot kaebuse esitamise eest.
14.HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). HKMS 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse seda, et menetluse käigus on selgunud, et ka kaebaja ise ei olnud enne kaebuse esitamist koostööaldis ning oli nõus vallaga sisulist koostööd tegema alles pärast kui ettekirjutus-hoiatus anti, siis ei pea ma õiglaseks menetluskulude 100 % kandmist vastustaja poolt. Eelnevast tulenevalt jääb pool menetluskuludest ehk 800 eurot kaebaja enda kanda.
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 20 eurot kaebuselt ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt, seega kokku 40 eurot. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Kaebaja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu 20 eurot (RLS § 60 lg 1). Tasutud riigilõiv 20 eurot tagastatakse Legenius Õigusbüroo OÜ pärast käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.