X kaebus Kohila Vallavalitsuse 5. märtsi 2024. a ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja NK Vastustaja Kohila vald, esindaja EH
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-24-1318.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1.
4.Peatada Kohila Vallavalitsuse 5. märtsi 2024. a ettekirjutus-hoiatuse täitmine punktide 1, 2, 2.2, 3, 3.1 ja 4 osas kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
Kohtumääruse avaldamisel asendada X, Y ja XXX nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Kohila Vallavalitsus tegi 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus) abivajava lapse kaitseks, millega kohustati Y (edaspidi kaebaja laps) kasvatavat isikut X (edaspidi kaebaja): - tegema koostööd Kohila Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti EHga ning XXX personaliga (p 1); - lastekaitsespetsialisti kaasabil taotlema kaebaja lapsele puudeastme tuvastamist koostöös lastekaitsespetsialisti ja arstidega, vajadusel läbima selleks uued terviseuuringud, mille tulemusena saab laps osaleda rehabilitatsiooniteenustel (p 2); - küsima perearstilt suunamiskirja psühhiaatrile, eesmärgiga hinnata kaebaja lapse käitumuslikke probleeme ning saamaks arstilt soovitusi edaspidiseks kahe nädala jooksul alates ettekirjutuse saamisest (p 2.1); - taotlema XXXst kaebaja lapse iseloomustust, et esitada see psühhiaatrile (p 2.2);
3-24-1318 -
kokku leppima psühhiaatri visiidi aja ning külastama psühhiaatrit (p 2.2); tagama kaebaja lapse koolikohustuse täitmise koolitööde tegemise ning õppevahendite olemasolu näol (p 3); garanteerima, et kaebaja lapsele koolist antavad kodused ülesanded on tehtud (p 3.1); hoolitsema selle eest, et kaebaja lapsel oleksid kaasas iga päeva õppetööks vajalikud vahendid (p 3.2); ema räägib lapsele, et ta peab olema igal päeval tundides koolipäeva lõpuni (p 3.3); leppima koostöös lastekaitsespetsialistiga kokku aja Raikküla kooliga tutvumiseks koos lapsega hiljemalt 2 nädala jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest (p 4).
Ettekirjutuse p IV kohaselt hakkab ettekirjutus kehtima haldusaktist teada saamisest. Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata ja/või ettekirjutuse adressaat ei asu ettekirjutust täitma, pöördub Kohila Vallavalitsus ettekirjutuse punktide täitmise osas Tallinna Halduskohtusse, kes algatab kohtupoolse täitemenetluse nõude.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 02.05.2024 kaebuse Kohila Vallavalitsuse 05.03.2024 ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kohtumenetluse ajaks. Lastekaitsespetsialist oli haldusmenetluses otsuse langetamisel pealiskaudne, ta isegi ei tea, mitmendas klassis laps õpib. Ettekirjutuse kohaselt õpib laps kolmandas klassis, tegelikult aga neljandas. Ettekirjutuse tegemise peamiseks põhjuseks on väidetavalt lapse ohtlik käitumine ja raskused õppimisel. Ettekirjutuse kohaselt suunati laps saviteraapiale, mille käigus saviterapeut teatas, et laps ei sobi praegusesse koolikeskkonda. Haldusaktis puuduvad andmed saviterapeudi hariduse ja pädevuse kohta ning pole arusaadav, millest tuleb terapeudi õigus selliseid järeldusi teha. Ettekirjutuse kohaselt on sagenenud juhtumid koolis, kus laps mängib kägistamismänge teiste lastega, samuti on olnud juhtumeid, kus laps on füüsiliselt rünnanud õpetaja abi ja ähvardanud klassivenda kääridega. Lapsevanemat pole nendest juhtumitest teavitatud, ka ekoolis juhtumite kohta andmed puuduvad. Ettekirjutuses on kasutatud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid ja fakte. Laps on 2022. a kevadel läbinud ulatusliku tervisekontrolli. Selle põhjal tegi Haridus- ja Noorteamet kindlaks, et laps võib õppida tavalises põhikoolis lihtsustatud õppekavaga klassis. Perearst on lapse tervisega kursis. Ettekirjutusega kohustatakse sisuliselt perearsti suunama laps psühhiaatrile, samuti suunatakse last õpingute jätkamiseks Raikküla kooli, kuigi lapse elukohale lähimas koolis (XXXs) rakendatakse lihtsustatud õpet ja toimetulekut õpilastele, kes koolivälise nõustamiskomisjoni soovitusel ja lapsevanema nõusolekul õpib lihtsustatud õppes. Lastekaitsespetsialist ei kaasanud menetlusse lapse tervisega tegelenud tervise- ja haridusasutusi (SA Tallinna Lastehaigla, Haridus- ja Noorteamet, Rajaleidja) ning eiras lapse tervise ja õpivajaduste kohta väljastatud dokumentatsiooni. Vastustaja jättis välja selgitamata olulised asjaolud ja kaebaja enne otsuse tegemist ära kuualamata. Ettekirjutuse p 3.1 on tühine. Lapsevanema kohustused on toodud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-s 11. Kohustust tagama, et lapsel oleks kodused ülesanded tehtud, lapsevanemal ei ole. Tegemist on erivajadusega lapsega, kelle puhul eeldatakse, et põhiline koolitöö on tehtud koolis. Rikutud on põhiseaduse (PS) §-i 37, mille kohaselt on laste hariduse valikul otsustav sõna vanematel. Samuti on vaidlustatava ettekirjutusega oluliselt riivatud PS §-ga 27 tagatud lapsevanema õigust kasvatada oma last ja hoolitseda tema eest, õigust lastekaitsele ning PS §-ga 26 kaitstud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral tekib reaalne oht, et kaebaja vanema õigusi rikutakse ning teda sunnitakse last üle viima Raikküla kooli, kus lapsed viibivad internaadirežiimil. Laps kaotab harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna, mis võib osutada negatiivset mõju tema psüühilisele tervisele ja lapse emal tekkida hingelised kannatused. 2(9)
3-24-1318
3.Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kohustas menetlusosalisi asuma asja lahendamiseks kompromissläbirääkimistele ja teavitada hiljemalt 06.06.2024 kohut kompromissläbirääkimiste käigust. Vajadusel on menetlusosalistel võimalik paluda kohtu abi läbirääkimiste pidamiseks või taotleda asja lahendamiseks lepitusmenetluse algatamist (resolutsiooni p 4). Kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on vältida ettekirjutusega pandud kohustuste täitmist. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Ei nähtu mistahes pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat tagajärge kaebaja õigustele, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Isegi kui vaidlustatud ettekirjutus oleks õigusvastane, ei saa sellega kaebajale pandud kohustusi pidada kaebaja või tema lapse õigusi pöördumatult kahjustavaks. Sisuliselt on kaevatava haldusaktiga pandud lapse emale kohustus teha kohaliku omavalitsuse ja haridusasutustega koostööd, leidmaks lapsele sobivaim viis õppetöö läbiviimiseks nii, et lapse huvid oleks parimal viisil kaitstud. Terviseuuringutele suunamist ei saa pidada selliseks kohustuseks, mida saaks pidada kaebaja või tema lapse õiguste pöördumatuks kahjustamiseks, ka ei saa selleks pidada lapse emale pandud kohustust hoolitseda selle eest, et lapsel oleks tehtud kodused ülesanded ja koolis kaasas vajalikud õppevahendid ning kohustus selgitada lapsele, et koolis peaks laps viibima koolipäeva lõpuni. Vaidlustatud haldusaktiga ei ole pandud kaebajale kohustust viia laps õppima Raikküla kooli, vaid üksnes leppida koostöös lastekaitsespetsialistiga kokku aeg kooliga tutvumiseks. Ettekirjutusest ei nähtu, et selles toodud kohustuste täitmata jätmise korral saaksid kaebajale või tema lapsele osaks tagajärjed, mida tuleks pidada õiguste pöördumatuks rikkumiseks. Kaebust ei saa kohtule esialgu teadaolevate asjaolude pinnalt pidada ilmselgelt perspektiivituks, samas ei saa pidada ka ülemäära edukaks. Kaebusest ja vaidlustatavast ettekirjutusest nähtub, et haldusakti andmise põhjuseks on eelkõige lapsevanema ja kohaliku omavalitsuse vahelise koostöö puudumine. Kaebusest nähtub, et praegune õppetöö korraldus ei pruugi olla lapse vajadustele vastav parim lahendus ning kohalikule omavalitsusele ei saa seega ette heita tegevust püüda lapsevanemaga koostöös leida lapsele sobivaim võimalik õppetöö korraldus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
4.X esitas 21.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 06.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada 05.03.2024 ettekirjutus-hoiatuse kehtivus kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebaja lapsel tuvastati 2022. a-l SA Tallinna Lastehaigla arstliku komisjoni poolt kerges astmes vaimses arengus mahajäämine (diagnoos F70.0) ja soovitati õppetööd lihtsustatud õppekavaga. Haridus- ja Noorteameti otsusega on lapsele 2022. a-l määratud tugispetsialistide teenused: tõhustatud tugi, õpe eriklassis, riikliku õppekava alusel lihtsustatud õppe tasemel õpe, eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog. Laps õpib XXX 4. klassis lihtsustatud õppekavaga (koolis on moodustatud eriklass). Klassijuhataja abi kiusab last mitme aasta jooksul, näpistab teda, peab põhjuseta riietehoiuruumis kinni. Kaebaja pöördus korduvalt lapse õpetajate poole palvega suhtuda lapsesse kannatlikult, kuid tulemuseta. Ema pöördumised e-koolis eemaldatakse. 2024. a. märtsis muutus olukord raskemaks. Lastekaitsespetsialist kutsus kaebaja vestlusele, kuid vestlust sisuliselt ei toimunud, kuna kaebaja ei valda eesti keelt ja lastekaitsespetsialist vene keelt. 03.04.2023 sai kaebaja tähitud postiga 05.03.2024 vastustaja ettekirjutuse.
3(9)
3-24-1318 Lapse terviseseisundi tuvastamine ja tugiteenuste (sh kooli) määramine toimub viisil, mis on lapsel läbitud 2022 a-l. Õpivajaduse määramisele eelneb põhjalik uuring mitme arsti poolt, mille tulemusena pannakse diagnoos ja alles seejärel otsustab pädeva asutuse komisjon, millist kooli või õppeprogrammi laps vajab. Ettekirjutusega tehakse sisuliselt ettekirjutus perearstile suunata laps psühhiaatrile (tõenäoliselt arvates, et psühhiaater paneb enda ainuotsusega lapsele raskema diagnoosi) ja selleks tõendeid omamata suunatakse last õpingute jätkamiseks Raikküla kooli, kuigi ka lapse elukohale lähimas koolis, XXXs, rakendatakse lihtsustatud õpet ja toimetulekut õpilastele. Vastustaja jättis kaebaja enne kaebaja õigusi kahjustatava otsuse tegemist ära kuualamata. Lastekaitsespetsialisti katse kaebajaga vestelda toimus 05.03.2024, st pärast ettekirjutuse tegemist. Ettekirjutusel on tühise haldusakti tunnused HMS § 63 lg 2 p 5 alusel. Tühine on ka ettekirjutuse p 3.1, mille kohaselt peab kaebaja garanteerima, et lapsele koolist antavad kodused ülesanded on tehtud. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega esialgse õiguskaitse osas. Lapsel esineva kerge puude tõttu on tema jaoks äärmiselt tähtis olla toetavas ja hoolitsevas keskkonnas, mis on tagatud lapse peres. Raikküla kooli õppima minek tähendab, et laps peab seal elama internaadi tingimustes ja perekonnast eraldi. Laps kaotab harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna, mis võib osutada negatiivset ja pöördumatut mõju tema niigi nõrgenenud psüühilisele tervisele, samuti võivad lapse emal tekkida sellest hingelised kannatused. Ükski arst või muu lapse tervise küsimustes pädev isik pole hetkel tuvastanud, et selline meede on lapse tervisele hea. Kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse eesmärk ei ole koostöö lapsevanemaga, nagu halduskohus ekslikult leidis, vaid katse kõrvale hiilida oma kohustusest last kaitsta ja toetada. Kaebajal õigus otsustada lapse tervisesse ja haridusse puudutavate küsimuste üle. Kohalik omavalitsus võib nendesse küsimustesse sekkuda vaid äärmisel juhul, kui on olemas reaalne oht lapse või teiste inimeste elule ja tervisele. Haldusorgan peab uurimiskohustuse raames üksikasjalikult kontrollima sellise sekkumise aluseks olevaid asjaolusid ning alles siis otsustama meetmete kohaldamise üle. Haldusorgan seda ei teinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekib reaalne oht, et kaebaja perekond ja laps jäävad kaitseta ning kaebaja ja tema lapse vaimset heaolu rikutakse olulisel määral enne kohtuvaidluse lõppu.
5.Kohila vald esitas 29.05.2024 seisukoha määruskaebusele. Lastekaitsetöötaja käis kodukülastusel kaebaja lapse kodus 08.12.2023 koos psühhoterapeudiga, kus oli jutuks ka väidetav õpetajapoolne kiusamine (1. klassis toimunud vahejuhtum), pärast mida olevat lapsel raske selle õpetaja abiga õppida. Ema ja lapse sõnul puudub kaebaja laps ainult tundidest, mida annab see õpetaja abi, kuid kooli selgituste kohaselt ei ole lapse puudumised seotud ainult ühte õpetaja abiga, vaid ta lahkub ka tundidest, mida annab teine õpetaja. Seega ei saa probleem olla ühes õpetajas. Alates 02.01.2024 on kaebaja laps käinud teraapias „Töö saviväljal“, kuid see otsustati 6. korra järel lõpetada, kuna lapse toetuse ja abi vajadus tema toimetuleku paranemiseks on suurem, kui teraapiavormiga on võimalik pakkuda. Kuna lastekaitsespetsialist ei saanud head kontakti lapsevanemaga, kuid lapse osas tuli koolilt uusi murettekitavaid teateid, otsustas vastustaja teha vanemale ettekirjutuse eesmärgiga taotleda lapsele puudeastme tuvastamist, mis võimaldaks lapsele rehabilitatsiooniplaani taotlemist, riigi rahastusega teraapiates osalemist ja tagaks paremad võimalused tema arenguks. Puudeastme tuvastamiseks suunas vald lapsevanema arstivisiidile, kuna varasem visiit toimus kaks aastat tagasi. 05.03.2024 kohtus lastekaitsespetsialist kaebajaga, soovides selgitada koolis toimunud intsidente ning arutada võimalusi lapse toetamiseks. Vestluse juures viibis ka kooli sotsiaalpedagoog, kes oli nõus aitama vajadusel ka venekeelse suhtlusega. Vastustaja tegi ettepaneku suhelda eesti keeles ja kui miskit jääb arusaamatuks, siis tõlgitakse. Lapsevanem 4(9)
3-24-1318 ütles, et ei saa eesti keelest aru ning lahkus vestluselt. Raikküla kool, mida vastustaja soovis vanemaga külastada, on mõeldud lastele, kellel esineb vaimne mahajäämus ning kes õpivad lihtsustatud või toimetulekuõppekaval. Kaebaja laps õpib lihtsustatud õppekaval. Kool on loonud võimaluse selleks, et tegeleda iga lapsega individuaalselt, seal valitseb rahulik ja positiivne õhkkond ning kool suudab pakkuda intellektipuudega lastele rehabilitatsiooniteenuseid, millega last paremini toetada. Kool asub lapse kodust poole tunni autosõidu kaugusel, sinna on võimalik sõita rongi ja bussiga, mis võimaldaks vanemal ka nädala sees lapsega kohtuda. Vastustaja eesmärk oli koos vanemaga tutvuda kooli poolt pakutavate võimalustega ning koos otsustada, kas selline keskkond oleks lapse jaoks turvalisem ja toetavam kui praegune. Otsuse kooli vahetamise või mittevahetamise osas soovib vastustaja teha koos lapsevanemaga. Lapsel on palju puudumisi, sh põhjuseta puudumisi, mis raskendavad edasijõudmist koolis, samuti pole kaasas kooliks vajalikke asju. Kohila vald rakendab Rajaleidja poolt määratud tugiteenuseid, kuid kuna laps puudub neist sageli (eesti keele lisatundides ei ole üldse osalenud), ei täida tugimeetmed oma eesmärki. 24. aprillil toimus koolis ümarlaud eesmärgiga rääkida lapsevanemaga lapse olukorrast, kuid kohtumine oma eesmärki ei täitnud, pigem suurendas seda. Lapsevanem on korduvalt rääkinud, et kuna laps on intellektipuudega, siis ta ei olegi võimeline õppima ning tema tulevik on jäädagi elama oma emaga. Lastekaitsetöötaja aga lapse võimekust nii madalaks ei hinda ja on teinud ettepaneku kaaluda keskkonnamuutust, et laps saaks omandada võimetekohase hariduse ja õppida hakkama saama tulevikus ka iseseisvalt või väiksema abivajadusega. XXX on kajastanud lapsega toimunud intsidente ekooli märkustes, kuhu lapsevanemal on ligipääs. Vastustajal ega koolil ei ole õnnestunud saada vanemaga head kontakti ega teha temaga koostööd. Ettekirjutuse täitmine on lapse parimates huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
7.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena piiratud informatsiooni tingimustes (HKMS § 252 lg 1). Määruse tagajärgi ei pruugi kohus tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15).
8.Kaebaja eesmärk on hoida ära ettekirjutusega nõutud tegevused, mis kaebaja hinnangul on suunatud kaebaja lapse kooli vahetamisele, ja hoiatuses märgitud sunnivahendi kasutamine.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Kohus võib sellises olukorras rakendada seaduses sätestatud esmaseid meetmeid, mh peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). 5(9)
3-24-1318
10.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on ka tagajärg, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 22.11.2004 määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 7). Määruskaebuse rõhutatakse, et lapsel esineva kerge puude tõttu on tema jaoks äärmiselt tähtis olla toetavas ja hoolitsevas keskkonnas, mis on tagatud lapse peres. Raikküla kooli õppima minek tähendab, et laps peab elama internaadis, perekonnast eraldi, mis võib osutada negatiivset ja pöördumatut mõju tema niigi nõrgenenud psüühilisele tervisele. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole asjasse puutuv mitte vaidlustava haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht (K. Merusk. I. Pilving. Haldusmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013, lk 687).
11.Esialgset õiguskaitset kohaldamata tuleb ettekirjutus täita. Suurem osa ettekirjutusega pandud kohustustest on sellised, mille puhul ettekirjutuse kohtumenetluse ajal täitmisega ei ole võimalik kaebuse rahuldamise korral enam vabaneda. Nii on ettekirjutuse p-des 2, 3.3 ja 4 pandud kohustused oma olemuselt sellised, et ettekirjutuse täitmine saab toimuda ühekordselt ja nende kohustuste täitmise järel kaebuse rahuldamisega kaebaja neist enam ei vabane.
12.Halduskohus leidis küll õigesti, et vaidlustatud haldusaktiga ei pandud taotlejale kohustust viia laps õppima Raikküla kooli, vaid üksnes leppima koostöös lastekaitsespetsialistiga kokku aeg kooliga tutvumiseks, kuid ka see kohustus (ettekirjutushoiatuse p 4) on ringkonnakohtu arvates praegusel ajal, mil vastustajal puuduvad adekvaatsed andmed ja eksperthinnangud kaebaja lapse puudeastme või terviseseisundi muutumise osas, ennatlik ning kaebaja kohustamine Raikküla kooli külastamiseks põhjendamatu. Praegusel ajal ei ole kohtu arvates vastustajal vajadust ega põhjust nõuda ettekirjutusega kaebajalt ka lapsele puudeastme tuvastamise (ettekirjutus-hoiatuse p 2) ega lapse iseloomustuse taotlemist koolist (ettekirjutus-hoiatuse p 2.2).
13.Ettekirjutus-hoiatuses viidatakse õigusliku alusena LasteKS § 17 lg 1 p-le 3, mis sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandena lastekaitse korraldamisel abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamise ja lapse abistamiseks meetmete pakkumise. Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on alates sellest aastast sagenenud juhtumid koolis, kus laps, kes on oma ea kohta suur ja tugev, mängib kägistamismänge teiste lastega, ei tunneta seejuures oma jõudu, teistel lastel on sinised plekid kaelal olnud ning on esinenud intsidente, kus laps on rünnanud õpetaja abi füüsiliselt ning klassivenda kääridega ähvardanud. Eelnevat silmas pidades on laps lastekaitsespetsialisti hinnangul abivajav laps LasteKS § 26 tähenduses. Abivajav laps on muu hulgas laps, kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu. Lapsel esineb kerge vaimsete võimete mahajäämus ning ta vajab õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
14.Põhiseaduse § 37 sätestab igaühe õiguse haridusele. Tänapäeva haridusõigus lähtub kaasava hariduse põhimõttest, s.o erivajadustega lapsed peaksid ideaalis õppima koos nn tavalastega (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 37, komm. 12). PGS ei sätesta haridusliku erivajadusega õpilasele elukohajärgse kooli määramisel erandit, mistõttu tuleb nende õpilaste puhul samuti arvestada esmajärjekorras PGS § 10 lõike 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid.
15.Kaebaja laps on kooliealine. Lapsevanem on kohustatud lapse eest hoolitsema ning PGS § 11 lg 1 p 1 kohaselt võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sh looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eelduse. Samas lasub riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutustel ja nende ametiisikutel kohustus vastavalt oma pädevusele toetada lapsevanemat lapse õiguste ja heaolu tagamisel (LasteKS § 7 lg 2). 6(9)
3-24-1318
16.Ettekirjutus-hoiatuse p 1, millega kohustatakse kaebajat tegema koostööd, on üldsõnaline ja ebaselge. Ei ole arusaadav, millist koostööd kaebajalt oodatakse ja millal loeb vastustaja ettekirjutuse p 1 täidetuks. Ettekirjutuses, mille täitmine on tagatud sunnirahaga, tuleb adressaadile pandud kohustus ette näha üheselt arusaadavalt. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus. Muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on adressaadile üheselt mõistetav (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 12). Vastustajal on LasteKS §-st 40 lg-st 2 tulenev õigus teha ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga, kuid ettekirjutuse resolutsioonis tuleb vastustajal konkretiseerida, mida täpsemalt kaebaja tegema peab.
17.Perearstilt suunamiskirja küsimine psühhiaatrile ja saada arstilt soovitusi (ettekirjutushoiatuse p 2.1) ei saa kohtu hinnangul kaebajale kaasa tuua pöördumatuid ega raskeid tagajärgi ning selle osas esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine vajalik ei ole. Tervisekassa poolt rahastatavale eriarsti vastuvõtule pääseb küll perearsti saatekirjaga, kuid on üldteada, et perearst ega muu arst ei anna saatekirja eriarstile pelgalt kellegi soovi ega korralduse alusel, vaid patsiendil tuvastatud meditsiiniliste näidustuste olemasolul. Teave, et saatekiri koostatakse ainult meditsiinilisel näidustusel, on avalikult kättesaadav ka Sotsiaalministeeriumi veebilehel (kättesaadav: https://www.sm.ee/digisaatekiri). Kui perearst ei pea vajalikuks lapse psühhiaatri juurde saatmist ja saatekirja ei väljasta, tekib kaebajal ettekirjutuse p-i 2.2 (leppida kokku psühhiaatri külastuse aeg ja külastama psühhiaatrit) täitmise võimatus. See kohustus võib osutuda HMS § 63 lg 1 p 5 mõistes tühiseks. Tühise ettekirjutuse võib jätta täitmata.
18.Kaebajale ettekirjutuse p-s 3.1 pandud kohustus garanteerida, et lapsele koolist antavad kodused ülesanded on tehtud, ei tulene seadusest. Kaebaja on õigesti viidanud, et kohustust tagada, et lapsel oleks kodused ülesanded tehtud, lapsevanemal ei ole. PGS § 11 lg 1 p 1 paneb lapsevanemale kohustuse võimaldada ja soodustada koolikohustuse täitmist, sh luua kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused, kuid ettekirjutusest ega muudest kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et need kohustused oleks kaebajal lapsevanemana täitmata. Samas kohustusest, mille kohaselt kaebaja peab hoolitsema, et lapsel oleksid kaasas iga päeva õppetööks vajalikud vahendid (ettekirjutus-hoiatuse p 3.2) ja kohustusest rääkida lapsele, et ta peab olema igal päeval tundides koolipäeva lõpuni (ettekirjutus-hoiatuse p 3.3), ei nähtu kohtule tagajärgi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kaebuse eduväljavaated on selles osas ebaselged väheste tõendite tõttu, kuid ettekirjutuse täitmiseks selles osas on kaalukas avalik huvi kaitsta lapse huve.
19.Ettekirjutusega ei kohustatud kaebaja last kooli vahetama ning sellel põhjusel kaebajal esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajadust ei esine. Ettekirjutuse kõigi kohustuste täitmine tähendaks aga uuesti lapse terviseseisundi hindamise protsessiga alustamist ja kõigi sellega seotud toimingute läbimist, mis kohtumenetluse ajal kahjustaks kaebaja ja lapse huve ülemääraselt. Kaebaja ei pea neid taluma kohtumenetluse kestel.
20.Kaebuse edulootusi võib pidada kõrgeks. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Seega peab ettekirjutuses olema põhjendatud, miks vastustaja on 7(9)
3-24-1318 seisukohal, et kaebaja laps on abivajav ning selguma kaalutlused, miks peetakse vajalikuks ettekirjutuses loetletud meetmeid kohaldada.
21.Ettekirjutuses on viidatud HMS § 40 lg 3 p-le 1, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja tegutseda viivitamatult. Sellel alusel võib isiku jätta ära kuulamata vaid erandina ja rangetel tingimustel. Ärakuulamine toimub vormivabalt (HMS § 5 lg 1), selleks oleks näiteks piisanud lühikesest vestlusest või kirjaliku seisukoha esitamiseks võimaluse andmisest (vrd Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-144-14, p 17). Menetlusosalise ära kuulamata jätmist õigustaks näiteks oht avalikkusele, inimeste elule või tervisele, riigikaitsele jms, mis nõuaks haldusorgani kohest reageerimist.
22.LasteKS § 21 lg 1 näeb ette, et kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on alates 2023. a sügisest koolilt tulnud murettekitavaid teateid kaebaja lapse koolikohustuse täitmise osas, samas ettekirjutuse on tehtud alles 05.03.2024, st ca pool aastat hiljem. Vastustaja ei ole võimaldatud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist kirjalikus, suulises ega elektroonilises vormis oma arvamust ja vastuväiteid esitada. Vastustaja ei ole ettekirjutuses selgitanud, miks eelviidatud sätet kohaldati ega põhjendanud, et HMS § 40 lg 3 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Kui kaebaja ja vastustaja vahetu suhtlus osutus keeruliseks, saanuks vastustaja anda kaebajale võimaluse arvamuse andmiseks nt e-kirja teel, kuna haldusmenetluses kehtib vormivabaduse põhimõte (HMS § 5). Kohtu hinnangul on kaheldav, et tegemist oli sedavõrd kiireloomulist tegutsemist nõudva olukorraga, kus kaebaja ärakuulamine enne ettekirjutuse tegemist oleks oluliselt kahjustanud abivajava lapse huvisid.
23.Kohtule ei arusaadav ka ettekirjutuse punktis IV sisalduva hoiatuse õiguslik alus, mis annaks vastustajale ettekirjutuse täitmata jätmise korral õiguse pöörduda Tallinna Halduskohtusse täitemenetluse nõude algatamiseks.
24.Vaidlusalune ettekirjutus on tehtud abivajava lapse kaitseks. Järelikult on vastustaja hinnangul kaebaja lapse puhul tegemist abivajava lapsega. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Kui kohaliku omavalitsuse üksusele saab teatavaks info abivajava lapse kohta, siis tuleb hinnata lapse abivajadust (LasteKS § 28), kaasates lapse ja last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib (LasteKS § 28 lg 3). Selliseid tegevusi ettekirjutusest ei nähtu. LasteKS § 29 lg 2 kohaselt tuleb abivajavale lapsele abi osutamisel rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus 10 päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Praeguseks ajaks kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks algatanud juhtumikorralduse. Juhul kui see on algatamata, tuleks vastustajal teha otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule LasteKS § 29 lg 3 alusel.
25.Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt rahuldada ja peatada selle p-de 1, 2, 2.2, 3, 3.1 ja 4 täitmine kuni asjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
26.Kuna määrus sisaldab delikaatseid isikuandmeid, peab ringkonnakohus vajalikuks HKMS § 175 lg-st 3 lähtudes asendada kohtumääruses selle avaldamisel kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse kooli nimi tähemärkidega.
8(9)
3-24-1318
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.