lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3491/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 22.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3491/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
760
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-24-3491

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3491

Määruse kuupäev ja koht

22.01.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (seoses kaebuse edastamata jätmisega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile)

Kohtuasi

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Menetlusosalised

Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse laekus 29.12.2024 X-i poolt esitatud kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot (alternatiivselt kohtu äranägemisel) eraelu puutumatuse ja sõnumi saladuse rikkumise eest seoses kaebuse edastamata jätmisega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Tartu Halduskohus esitas 7.01.2025 Tartu Vanglale kohtunõude eesmärgiga välja selgitada, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
3.Tartu Vangla vastas kohtunõudele 17.01.2025, milles teatas, et 29.10.2024 registreeriti Tartu Vanglas kaebaja kahju hüvitamise taotlus seoses sellega, et vangla jättis edastamata Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tema poolt 8.04.2024 esitatud kuriteokaebuse. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Tartu Vangla jättis 30.12.2024 kaebaja kahjunõude rahuldamata, kuna ei ole tuvastanud enda õigusvastast tegevust.

Kohtu seisukoht

3-24-3491

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohus on seisukohal, et antud juhul kaebusega kaitstud kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Kohus märgib, et vangla on kahjunõudele vastuses usutavalt põhistanud tuginedes asjakohastele tõenditele, et ta on teinud endast kõik, et edastada kaebaja poolt esitatud 8.04.2024 kuriteokaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Järelikult ei ole kohtule näha, et vangla oleks käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt. Väheoluline ei ole antud juhul asjaolu, et kaebaja ei ole kaotanud õigust pöörduda uuesti kuriteokaebusega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Seega isegi siis, kui hilisemas halduskohtumenetluse staadiumis ilmnevad uued asjaolud või tõendid, selle kohta, et 8.04.2024 kaebaja poolt esitatud kuriteokaebus jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile edastamata vangla õigusvastase tegevuse tõttu, ei tähenda see seda, et kaebaja õigusi oleks antud juhul intensiivselt riivatud. Mis puudutab hüvitamiskaebuse rahuldamist, siis ei näe kohus selles ilmselgelt perspektiivi. Esiteks puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et vangla oleks tutvunud 8.04.2024 kuriteokaebuse sisuga, millega oleks rikutud kaebaja õigust sõnumi saladusele. Teiseks ei ole tuvastatav vangla õigusvastane tegevus, millega oleks alandatud kaebaja inimväärikust ja rikutud õigust eraelu puutumatusele. Kolmandaks on kaebaja õiguste riive taastatav uue kuriteokaebuse esitamisega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile (kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud), mistõttu ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine põhjendatud. Kohus rõhutab, et 8.04.2024 kaebuse kadumine, mis oli kinnises ümbrikus, ei tähenda automaatselt seda, et selle sisuga oleks keegi vanglaametnikest tutvunud. Selle kohta ei ole ka kaebaja esitanud kohtule tõendeid. Lisaks ei ole vangla ainuke isik, kas tegeleb kirjade edastamisega adressaatidele väljaspool vanglat. Kohus nõustub Tartu Vangla 30.12.2024 kahjunõudele vastuses nr 1-13/24/588-2 välja toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Selle eest, et 8.04.2024 kiri läks kaduma, võimaliku vangla tegevuse tagajärjel, on vangla kaebaja ees vabandanud, mis on kohtu arvates täiesti piisav kaebajal tekkinud ebamugavuste heastamiseks.
6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse. Kuna kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
7.Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

3-24-3491 halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium