1.Rahuldada kaebus. Kohustada vastustajat kaebaja 02.07.2024 taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõiv 20 eurot) Tallinna linna kanda ja mõista need riigituludesse. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Kohus asendab avaldatavas lahendis (sh faili nimes) füüsiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.02.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
02.07.2024 (registreeritud 05.07.2024) esitas X Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse, et ta kantaks Tallinna linna poolt võimaldatavate munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejate nimekirja.
2.26.07.2024 teavitas Lasnamäe Linnaosa Valitsus kaebajat kirjaga nr 7-5/20907-2 tingimustest, millistel juhtudel inimesed nimekirja kantakse ning selgitas võimalusi ööbimiseks vahetult kinnipidamiskohast vabanemise järgselt. Ühtlasi selgitati kaebajale, et tal tuleb peale
kinnipidamisasutusest vabanemist esitada rahvastikuregistrisse linnaosa täpsusega.
taotlus
elukohaandmete
kandmiseks
3.02.08.2024 registreeris Tallinna Halduskohus X kaebuse, milles kaebaja taotleb Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kohustamist X eluruumi taotlejate ootejärjekorda kandmiseks. Kaebaja on esitanud kaebusele täiendavad selgitused 07.08.2024 ja 13.09.2024.
4.02.09.2024 kohtunõudega küsis kohus Tallinna Vanglalt kinnitavat informatsiooni kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemise kuupäeva osas. Tallinna Vangla vastas 11.09.2024 kohtunõudele, et kaebaja „tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse kuupäev ei valvega on 13.11.2025“ ning „tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise kuupäev on 13.09.2026.“.
5.02.09.2024 kohtunõudega nõudis kohus vastustajalt välja kaebaja poolt 02.07.2024 Tallinna linna Lasnamäe linnaosavalitsusele esitatud kirjaliku taotluse, mille vastustaja 12.09.2024 esitas.
6.16.09.2024 võttis kohus kaebuse menetlusse Tallinna linna kohustamisnõudes. 05.11.2024 määrusega määras kohus kirjaliku menetluse tähtajad ühes otsuse avalikult kuulutamise ajaga.
24.10.2024 esitas vastustaja vastuse kaebusele ja 05.12.2024 vastused kohtu küsimustele.
25.10.2024 ja 06.12.2024 esitas kaebaja täiendavad seisukohad vastuseks vastustajale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Vabanemise järgselt kaebajal elukoht puudub. Sotsiaalhoolekande vältimatu abi alusel pakutavat öömajateenust ei saa pidada elukoha tagamiseks. Sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole kaebaja suuteline ilmselt ise eluaset ostma või vabaturult üürima. Kuna vangla ei ole kaebajale andnud töökohta, ei ole kaebajal raha korteri üürimiseks.
10.Halduskohtud on juba eelnevalt sarnaste juhtumite esinemisel langetanud piloototsuseid (TlnRingK 3-21-13460 ja Tartu HKo 3-23-2362).
11.Tallinna linnas reguleerib eluruumide üürile andmist ning linna ja linnaosa eluasemekomisjonide tööd Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrus nr 56 ning selle lisad, Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrus nr 39 ning selle lisad ja Tallinna Linnavalitsuse 20.04.2022 määrus nr 18. Nendest õigusaktidest nähtub, et eluruumi üürile andmine toimub kahes etapis. Esmalt võetakse isik arvele eluruumi üürimise taotlejana ning seejärel tuleb isikul taotleda konkreetse munitsipaal- või sotsiaaleluruumi üürimist. Kohaliku omavalitsuse kohustus koostöös vanglavõimudega on leida vabanejale kindel elukoht tuleneb lisaks järgnevatele seadustele ka vangistusseaduse (VangS) § 60 lõikest 1, mis ütleb: "Isikliku elu korralduslike küsimuste all tuleb mõelda eeskätt abi elu- ja töökoha leidmisel."
12.Kaebajale teadaolevalt on kinnipeetavad saanud ennast ka kinnipidamisasutuses viibides rahvastikuregistris vastavalt soovitud aadressile registreerida. Vastustaja seisukohad
13.Alates 01.05.2024 reguleerib Tallinna linnas eluruumide üürile andmist Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide üürile andmise kord“. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrus nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“, millele kaebaja oma kaebuses viitab, on alates 01.05.2024 kehtetu.
14.Kaebajal puudub käesoleval ajal (ja puudus ka Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse esitamise ajal) elukoht rahvastikuregistris, mis on aga sotsiaalhoolekandelise abi, välja arvatud 2 (7)
vältimatu abi, andmise eelduseks Tallinna linnas. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kaebaja viimane elukoht olnud aadressil xxxxxxxx, Lasnamäe linnaosa, perioodil 27.12.202224.04.2024. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal määruse nr 24 § 4 lõikest 1 tulenev tingimus täidetud, kuivõrd kaebaja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Tallinna linn. Seega tuleb kaebajal kinnipidamisasutusest vabanemisel alustada oma elukohaandmete korrastamisega registris ning alles seejärel saab ta esitada sotsiaalhoolekandelise abi taotluse tervikliku abivajaduse, sealhulgas eluruumi vajaduse hindamiseks.
15.Tulenevalt määruse nr 24 § 4 lõikest 2 on vältimatut sotsiaalabi õigus saada inimesel rahvastikuregistrisse kantud elukohast olenemata. Määruse nr 24 § lg 6 kohaselt osutatakse vältimatut sotsiaalabi sotsiaalselt abitus olukorras inimesele hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise majutuse, sotsiaalnõustamise ja transpordi tagamiseks seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras või tema toimetulek tagatakse muu abiga. Vältimatu sotsiaalabi saamiseks saab inimene pöörduda otse teenuse osutaja poole linnaosa valitsuse haldusaktita. Kui kinnipidamisasutusest vabanedes puudub kaebajal ööbimiskoht, siis on tal õigus vältimatule sotsiaalabile ning ta saab pöörduda varjupaigateenuse saamiseks otse teenuse osutaja poole aadressile Suur-Sõjamäe tn 6a või Merelahe tee 4.
16.Lisaks on Justiitsministeeriumi poolt loodud vanglast vabanenute jätkutugi. Selle eesmärk on suurendada vanglast vabanenute osalust tööturul, tööturu- ja sotsiaalteenustel ning seeläbi vähendada vanglast vabanejate retsidiivsust. Jätkutugi koosneb kahest teenusest, milleks on tugiisikuteenus ja nõustamisteenustega ajutine majutusteenus. Seega tuleks kaebajal esmajärjekorras pöörduda vangla inspektor-kontaktisiku poole lisainfo saamiseks seoses eelviidatud teenusega, mis toimub vabatahtlikkuse alusel vanglakaristuse kandmise järgselt ja toetav kaebaja kogukonda naasmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesoleva haldusasja keskne küsimus on, kas õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja 02.07.2024 taotlust ei saanud lahendada, kuna kaebajal puudub hetkel (ja puudus ka Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse esitamise ajal) elukoht rahvastikuregistris tulenevalt asjaolust, et kaebaja on kinnipeetav. Vastav kanne registris on aga sotsiaalhoolekandelise abi, välja arvatud vältimatu abi, andmise eelduseks Tallinna linnas.
18.Praegusel juhul on vastustaja kaebaja 02.07.2024 taotlusele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1) vastanud kirjaga (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 5). Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud kaebaja suhtes lõplikku keelduvat otsust, vaid on taotluse läbi vaatamata jätnud ja selgitanud, millised on eluruumi tagamise teenuse õiguslikud alused ning millistel juhtudel on võimalik tagada vältimatu sotsiaalabi. Vastuses ei selgitatud keelduva otsuse tegemise aluseid ega antud resolutsiooni (määruse nr 24 § 10 lg-d 3 ja 4; HMS § 43 lõiked 1 ja 2), puudub vaidlustamisviide. Ka vastustaja ise kinnitas, et kaebaja taotlus jäeti läbi vaatamata (HMS § 14 lg 6 p 2), kuna kaebaja ei olnud Tallinna linna elanik ja ta ei olnud õigustatud taotlust esitama
19.Kohus lahendab praegusel juhul kohustamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 2; dtl 46) kaebuse taotluse osas arvestades, et Tallinn linn saab inimese eluruumi vajajana ootele võtta, kui linn on hinnanud ära inimese abivajaduse ja talle on määratud eluruumi tagamise teenuse raames eluruum.
20.Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda (sotsiaalhoolekandeseadus (SHS) § 14 lg 1). Tallinna linnas eluruumide üürile andmist reguleerivad järgmised määrused:
3 (7)
Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord“ (määrus nr 1).
Tallinna Linnavolikogu on 07.10.2021 määrus nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 25).
Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24).
21.Eelnevat silmas pidades märgib vastustaja õigesti, et kaebaja viitab kaebuses kehtetule määrusele nr 56. Kohus selgitab, et haldusorgan ei ole taotluse esitamisel seotud kaebaja taotluse õigusliku sõnastuse, vaid selle sisuga. Kaebaja sooviks on taotluse sõnastuse ja ka kaebuse kohaselt see, et kaebaja võetaks eluruumi taotlejana arvele (dtl 35 jj). Sisuliselt on taotluse eesmärgiks see, et kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt tagaks Tallinna linn kaebajale eluaseme.
22.Vastustaja ei ole kaebaja abivajadust hinnanud, vaid tuginenud oma vastuses kaebajale (dtl 5) ja vastuses kaebusele sellele, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja on kinnipeetav, ei ole kaebaja elukoht Tallinna linnas. Johtuvalt ei ole täidetud määruse nr 24 § 4 lõikes1 toodud tingimus, et abi on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kinnipeetava võimalus taotleda eluruumi tagamise teenust
23.Tallinna Ringkonnakohus on seoses kinnipeetava elukohaandmetega ja rahvastikuregistri kande täpsusega selgitanud, et kui kaebaja eesmärgiks on Tallinna linnale avalduse esitamisel saada endale Tallinnasse sotsiaaleluruum, kuhu asuda elama pärast vanglast vabanemist, eeldab see SHS § 5 lõike 1 ja Tallinna linna õigusaktide kohaselt, et inimese elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linnas asuv aadress. Rahvastikuregistri elukoha andmed peavad vastama tegelikkusele. Lisaks on samas lahendis märgitud, et aadressi, kus isik praegu alaliselt või peamiselt ei ela ja mis ei olnud tema elukoha aadressiks enne vangistuse kandmist, ei saa kanda registrisse pelgalt selleks, et hõlbustada sotsiaalteenuste taotlemist. Elukoha andmete usaldusväärsuse tagamise vajalikkust on rõhutatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsuses asjas nr 5-18-7, p 136. Olukorras, kus isikul pole faktiliselt Tallinna linnas elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt, ei saa kanda Tallinna linna etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel registrisse tema elukohana ka juhul, kui isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda (TlnRnKm 23.09.2024 nr 3-24-2050, p 10).
24.Tallinna Ringkonnakohus on seoses eluruumi tagamisega selgitanud, et VangS § 60 lõige 2 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt juhul, kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele vallavõi linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul. Nende sätete koosmõjust tuleneb, et pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajavat kinnipeetavat puudutavad andmed edastatakse valla- või linnavalitsusele kinnipeetava vabanemise ettevalmistamisel. Kinnipeetava vabastamisetapi põhieesmärk on tema edasise elukorralduse selline ettevalmistamine, mis tagaks tema iseseisva toimetulemise pärast vanglast vabanemist (Madise, L., Pikamäe, P., Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, § 60 kommentaar nr 2). Võib eeldada, et kohalik omavalitsus ei saa eluruumi tagada viivitamata pärast isiku eluruumi taotlejana arvelevõtmist, vaid aega kulub ka eluruumi üürile andmise korraldamiseks. Kinnipeetava iseseisvale toimetulekule ei saa seega kaasa aidata olukord, kus puudub võimalus juba enne kindlaks määratud vabastamistähtaega saavutada kohalikult 4 (7)
omavalitsuselt enda arvele võtmist eluruumi üürimist taotleva isikuna ja nii tagada eluruum, kuhu vahetult pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda (TlnRnKm 19.08.2021 nr 3-21-1346, p 13).
24.1.Kuigi lahendis 3-21-1346 seisukohad on antud määruse nr 56 kehtimise ajal, leiab kohus, et need on asjakohased ka praegu sõltumata sellest, et Tallinna linnalt ei ole enam võimalik taotleda enda arvele võtmist eluruumi taotleva isikuna. Praegu saab Tallinn linn inimese eluruumi vajajana ootele võtta, kui linn on hinnanud ära inimese abivajaduse ja talle on määratud eluruumi tagamise teenuse raames eluruum, kuid põhjendatud vajadustele sobiv eluruum kohe puudub (määrus nr 1 § 4 p 1; määrus nr 24 § 8; määrus nr 25 § 18 lg 13). Vangistusseaduse asjakohased sätted ei ole viidatud lahendi tegemise ajast muutunud.
25.Vabanemisfaasi osas ei ole seadustes ega määrustes kirjas konkreetset tähtaega. Sealjuures on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus teenusele suunamisel. Teenusele suunamisel lähtutakse hinnatud abivajaduse kiireloomulisusest. Põhjendatud vajaduse korral osutatakse abi esimesel võimalusel (määrus nr 25 § 1 lg 3). Seega tuleb selle hindamisel, millal on kinnipeetaval õigus abivajaduse hindamise taotlusega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole lähtuda mõistliku aja kriteeriumist võttes arvesse, kas abivajadus on kiireloomuline. Arvestades, et sobiva elukoha või muu meetme määramine võib võtta aega, ei saa kohtu hinnangul pidada ebamõistlikuks, et kinnipeetav esitab taotluse kohalikule omavalitsusele mõned kuud kuni aasta enne võimalikku vabanemist.
26.Rahvastikuregistriseaduse eelnõu (382 SE) seletuskirjas (lk-d 51-52) on märgitud, et „Kui isik asub või ta paigutatakse viibimiskohta, ei muutu sellest elukoha andmed, isik saab oma teenuseid ikka elukoha järgi, samuti on nt eestkosteasutuseks elukohajärgne kohalik omavalitsus. Küll aga on viibimiskoht aluseks sellele, et teada, kus inimene tegelikult asub, ja isikule saab nt kirjutada kohe viibimiskoha aadressil, sest elukohas ta tegelikult ei asu. Ainult juhul, kui viibimiskoha andmed rahvastikuregistris on täidetud, kuid elukoha andmed on tühjad, loetakse seaduses sätestatud juhtudel viibimiskoha andmed ka elukoha andmeteks (kuid ei muutu automaatselt elukohaandmeteks). See põhimõte kehtib avaliku ülesande täitmisel (seonduvalt maksude ja valimistega), selle tõttu on rakendussätetes muudetud ka valimisi ja rahvahääletust puudutavaid seadusi. Säte on vajalik, sest kui isikul puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed, kuid isikuga on vaja ühendust saada, võib lähtuda viibimiskoha andmetest. Nende isikute elukohaandmeid, kelle elukoha andmeteks on juba eelnõu koostamise ajal registreeritud hoolekandeasutus, see regulatsioon ei muuda.“
27.Tuginevalt eeltoodule leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et taotleja on kinnipeetav ja tema viibimiskoht on vangla, ei saa olla kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks. Kohus märgib, et vastustaja ei ole lahendanud kaebaja taotlust sisuliselt ja teinud keelduvat otsust, vaid jätnud selle läbi vaatamata. Eelnev ei välista siiski seda, et ebamõistlikult pika aja jooksul enne vabanemist esitatava taotluse puhul, mil kohalikul omavalitsusel ei ole veel piisavalt informatsiooni kaebaja abivajaduse hindamiseks tema vabanemisel, ei võiks kohalikul omavalitsusel olla alust jätta taotlus läbi vaatamata (määrus nr 24 § 8 p 4). See omakorda ei välista taotluse esitamist hiljem, kui asjaolud abivajaduse osas on võimalik täpsemalt välja selgitada. Rahvastikuregistri kande tähendus taotluse lahendamisel ning kohaliku omavalitsuse abistamis- ja selgitamiskohustus
28.Määruse nr 24 § 4 lõike 1 kohaselt on õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kuna kaebaja elukohakanne Tallinna linna osas praegusel juhul puudus, ei olnud vastustajal siiski praegusel koheselt kohustust kehtivate andmete alusel koheselt kaebaja abivajadust hinnata ja kaebajat eluruumi vajajana ootele võtta. 5 (7)
29.Edasi tuleb siiski lahendada küsimus, kas kaebaja taotluse alusel tulnuks kaebaja rahavastikuregistri kannet siiski omal algatusel muuta (RRS § 86, § 87 lg-d 2 ja 3; vrdl TlnRnKo 19.01.2021 nr 3-20-289, p 14), mis võimaldanuks vastustajal abivajaduse hindamise menetlusega alustada või selgitada välja kaebaja tahe rahvastikuregistri kande muutmiseks.
30.Kohtupraktikas on seoses kinnipeetavatega ja rahvastikuregistri kannetega selgitatud, et olukorras, kus isikul pole faktiliselt kohalikus omavalitsuses elukohta ja ta ei viibi seal püsivalt, ei saa kanda kohalikku omavalitsust etteulatuvalt ei isiku enda taotlusel ega linna algatusel registrisse tema elukohana ka juhul, kui isik plaanib oma sõnutsi sinna elama asuda. Veel on märgitud, et kinnipeetaval on vastavalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 96 lg-le 1 siiski õigus taotleda isiku kohalikus omavalitsuses olnud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas kohaliku omavalituse täpsusega. Selleks tuleb tal pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus tagab siis ka vajaliku sotsiaalabi (TlnRnKm 23.09.2024 nr 3-24-2050, p 10).
31.RRS § 20 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud andmed, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, on aktuaalsed (edaspidi aktuaalsed andmed). „Säte selgitab, et rahvastikuregistri aktuaalseteks andmeteks on andmed siis, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, st need andmed on kehtivad ja need on kantud rahvastikuregistrisse alusdokumendi alusel ning isik ei ole nende andmete kohta esitanud uusi dokumenteeritud andmeid. Rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed on sätestatud täpsemalt kõnesoleva eelnõu §-s 26.“ (rahvastikuregistriseaduse eelnõu (382 SE), seletuskiri, lk 14).
32.Kaebaja viimane elukoha aadress rahvastikuregistri ajakohaste andmete järgi on Lasnamäe linnaosas, lisa-aadress on märgitud Kohtla-Järvel. Selles poolte vahel vaidlus puudub (dtl 59). Seetõttu ei saanud vastustaja pelgalt kaebaja taotluse alusel järeldada, et kaebaja soovib Tallinna linna lisamist rahvastikuregistrisse aktuaalsete andmetena.
33.Kuna kaebaja viimane elukoht on vastustajale registriandmetest nähtuv, siis tulnuks vastustajal kaebajale tulenevalt selgitamis- ja abistamiskohustusest (HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 7) selgitada võimalust esitada taotlus rahvastikuregistri aktuaalsete andmete muutmiseks või anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Praegusel juhul kaebajale selgitati küll, et kaebaja peab olema kohalikus omavalitsuses registreeritud, kuid vastuoluliselt eelviidatud kohtupraktikaga seoti selgitustes abivajaduse hindamise taotluse esitamise võimalikkus kinnipidamisasutusest vabanemisega. Kaebajale ei antud võimalust taotluse puuduse kõrvaldamiseks, vaid taotlus jäeti koheselt läbi vaatamata.
34.Praegusel juhul nähtub kaebusest kaebaja tahe peale kinnipidamist asuda elama Tallinna. Seega tuleb vastustajal abistamis- ja selgitamiskohustusest tulenevalt haldusmenetluses välja selgitada, kas kaebaja soovib taotleda varasema elukoha aadressi aktuaalsete andmete hulgas säilitamist RRS § 96 lõike 1 alusel.
35.Seega kuulub kohustamisnõue rahuldamisele ning vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kohaliku omavalitsuse omandis olevate ruumide kasutusse andmise küsimuste üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel autonoomia ja kaalutlusõigus. See seab kohtule piirangud ka kohustamisnõude rahuldamisel (HKMS § 41 lg 3).
36.Vastustajal tuleb kaebaja 02.07.2024 taotluse lahendamisel selgitada välja kaebaja tahe seoses registriandmetega või anda kaebaja tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning teha seejärel otsus, kas abivajaduse hindamine järgnevalt on võimalik. Kui abivajaduse hindamine ei ole võimalik, kuna kaebaja ei vasta abi andmist täpsemalt reguleerivas õigusaktis sätestatud tingimustele, võib kaebaja suhtes teha keelduva otsuse (määruse nr 24 § 10 lg-d 3 ja 4). Keelduva otsuse ainsaks aluseks ei saa kohtu hinnangul olla siiski see, et kaebaja viibimiskoht
6 (7)
on taotluse esitamise ajal kinnipidamisasutus ilma, et vastustaja selgitaks välja kaebaja tahte seoses registriandmete muutmisega. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
37.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulude taotlust ei esitanud, võimalikud kulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud (riigilõiv 20 eurot) Tallinna linna kanda (HMS § 118 lg 2).
38.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed (sh faili nimes) ja aadressiandmed tähemärkidega. Kui kaebaja soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.