Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3268
Haldusasi
H.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. novembri 2024. a viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata viisa taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – H.G, esindaja Olga Väika-Kesler Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja J.O Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.G määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse H.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-3268 resolutsiooni punkti 6 peale.
Jätta H.G määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-3268 resolutsiooni punkt 6 muutmata.
Tagastada H.G määruskaebuselt haldusasjas nr 3-24-3268 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot (viitenumber 00724008636888).
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
3-24-3268
3-24-3268 lahkumine Eestist. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tegemist pöördumatute tagajärgedega. Õpingute lõpetamiseks on vajalik füüsiline kohalolek Eestis, sest mitmeid eksameid, lõputöö kaitsmist ja praktilisi ülesandeid ei saa teha virtuaalselt. Virtuaalne osalemine ei taga õppekava täitmist ja ei ole võrreldav kontaktõppega. Virtuaalõppe kasutamine võib olla toetav meetod, kuid see ei asenda täielikult õppekavas sätestatud nõudeid kontaktõppele. Välismaalasele tuleb anda viibimisõigus või viisa, kui see on vajalik hariduse omandamiseks (vt VMS § 8 lg 3). Kuna kaebaja on teinud kõik vajaliku õpingute taastamiseks, rikub viisa andmisest keeldumine võrdse kohtlemise põhimõtet. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) protokolli nr 1 art-st 2 tuleneb õigus haridusele, mida tuleb tõlgendada kui õigust omandada kvaliteetset ja kättesaadavat haridust. Vaidlustatud otsus tugineb vaid ebamäärasele väitele, et kaebaja kujutab endast julgeolekuohtu, kuid puuduvad tõendid või selged põhjendused, mis seda järeldust toetaksid. Sellega on eiratud kaalutlusreegleid (nt Riigikohtu 13.11.2020 otsus nr 3-20-349) ning rikutud EIÕK art-te 6 ja 13 põhimõtteid. Neid sätteid tuleb arvestada mh viisamenetluses (vt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915). Pelgalt Venemaa kodakondsuse olemasolust ei saa üldistavalt eeldada isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 kohaldamisel tuleb hinnata iga juhtumit individuaalselt. Kaebajal on lisaks õigus olla isiklikult oma asja arutamise juures ning esitada seisukohti. Kohtumenetluses virtuaalselt osalemine ei pruugi tagada kaebaja täielikku ja võrdset kohtlemist, eriti kui otsustatakse tema haridust ja edasist elu puudutavaid küsimusi. Isiklik kohalolek on vajalik, et kaebaja saaks kaitsta oma õigusi ning esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi viisa andmisest keeldumise põhjendamatuse kohta.
3-24-3268 peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.05.2016 direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud)
4(5)
3-24-3268 viisa taotluse lahendamisel kahtlemata arvestada, kuid lisaks tuli silmas pidada, millised asjaolud tingisid hinnangu kaebajast lähtuva julgeolekuohu kohta, ja kuivõrd takistab pikaajalise viisa andmisest keeldumine kaebajal tegelikult õpingute lõpetamist. Praegusel juhul on need asjaolud ebaselged ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks esialgse õiguskaitse rakendamist viisil, millega kaebaja saavutaks täielikult oma eesmärgi jääda kuni õpingute lõpuni Eestisse, sõltumata temast lähtuvast võimalikust julgeolekuohust. Kaebaja taotles pikaajalist viisat kehtivusega kuni 28.02.2025 ning on ilmne, et selleks ajaks ei ole praeguses kohtuasjas tehtava otsuse jõustumine võimalik. Kuna asjas seni esitatu põhjal ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust pidada tungivaks ja kaebuse eduväljavaateid ülekaalukalt suurteks ning teiselt poolt räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu kaalukas avalik huvi, siis on halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult rahuldamata. Kaebaja on pidanud alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest (07.12.2024) arvestama võimalusega, et tal tuleb Eestist lahkuda.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.