Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2545
Haldusasi
X. X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.02.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid digitaalse toimiku lehekülgedel 591‒595.
2.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 12.02.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-2545 osas, milles halduskohus tühistas Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas. Jätta selles osas kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi menetlusosaliste ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-23-2545 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes saabus 04.01.2022 Eestisse töötama. X. X esitas 29.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2, millega luges X. X-i rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1); tegi väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva, mis kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas VSS 7 4 lg 2 alusel sissesõidukeeldu kaheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). Kuna taotleja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Taotleja kinnitas 23.08.2023 vestlusel, et ta on nõus lahkuma vabatahtlikult. Hinnates isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on proportsionaalne teha X. X-ile vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita. Isiku suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada temale lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist. X. X on töötanud Eestis alates 03.05.2021, tal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Taotleja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tal on kehtiv pass. Taotlejal ei ole enda sõnul mõnda muud riiki, kuhu ta võiks Venemaa kodanikuna lahkuda. Ta on terve elu elanud Venemaal ja sihtriigi määramisel eelistatakse esmajärjekorras isiku kodakondsusjärgset riiki, milleks on Venemaa. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole taotleja väljasaatmine Venemaale vastuolus VSS §-s 17 1 nimetatud põhimõtetega. Taotlejal puuduvad tõsised tervisehädad. Teda ei ole Eestis karistatud. Ta ei valda eesti keelt. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikke huve, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Taotlejal ei ole Eestis vara ega lähedasi. Samuti ei ole neid ka mujal Euroopa Liidus. Tema perekond elab Venemaal ja seega on tal olemas side päritoluriigiga. VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata, kuid PPA ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks erandit rakendada.
3.X. X esitas 10.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus. 2(6)
3-23-2545 Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel rikkunud kaalutlusõigust. PPA on põhjendanud üksnes seda, miks ei esine sissesõidukeelu kohaldamise takistusi. Kahe aasta pikkune sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik isik, kelle puhul tuleks reisimine Eestisse ära keelata. Kaebaja ei ole viibinud Eestis seadusliku aluseta, ei ole menetlust takistanud ega sellest kõrvale hoidnud, ei ole rikkunud viisarežiimi ega muul viisil pahatahtlikult käitunud. Seega jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on sissesõidukeeldu kohaldatud. Kaebaja abiellus 09.01.2024 Eesti kodanikuga. Kehtestatud sissesõidukeeld riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnale, seades täiendavaid põhjendamatuid piiranguid perekonnaliikmete omavahelisele suhtlemisele ja kohtumisele. VSS ei näe ette loetelu humaansetest kaalutlustest ja võimalikest kohaldamise eranditest, kuid perekonna kaitse on oluline kaalutlus, mida tuleks ka sissesõidukeelu kehtestamise osas arvesse võtta.
4.PPA palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. VSS-s on sätestatud, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. See on seadusandja tahtest tulenevalt kohustuslik ning ainult humaansetel kaalutlustel võib sissesõidukeelu jätta kohaldamata. Seega ei pea PPA põhjendama, miks sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid ainult kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne või võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Kaebaja asjaolud ei ole sellised, et väita sissesõidukeelu kehtestamise õigusvastasust. Kohaldatud sissesõidukeeld ei ole takistuseks isikult piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks. Kaebaja abiellus 09.01.2024, s.o pärast kaevatud akti vastuvõtmist.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.02.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistades PPA 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu määramise osas. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld olid nende tegemise ajal iseenesest õiguspärased. Kaebaja kinnitas aga kohtuistungil, et kui ta saab abielutõendi Eestis paari nädala pärast legaliseeritud (hetkel ootab apostilli), esitab ta ühtlasi taotluse elamisloa saamiseks abikaasa juurde elama asumiseks. Hetkel pole mingit põhjust arvata, et see abielu ei kehtiks Eestis. Seega tuleb eeldada, et kaebaja saab taotleda endale elamisloa andmist VMS § 118 p 1 alusel ja see antakse sisserände piirarvu väliselt (VMS § 115 p 2). Taotlusel näivad hetkel teadaoleva info põhjal head väljavaated. Sel põhjusel oleks lahkumisettekirjutus ilmselgelt ebaproportsionaalne ja see tuleks VSS § 7 4 lg 2 alusel jätta kohaldamata. Kohus tühistab sel põhjusel nii lahkumisettekirjutuse kui sissesõidukeelu. Kui kaebaja ei esita elamisloa taotlust või tema elamisloa taotlus jäetakse rahuldamata, saab PPA teha kaebajale uue lahkumisettekirjutuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.PPA palub 12.03.2024 apellatsioonkaebuses (täiendatud 02.12.2024) tühistada halduskohtu 12.02.2024 otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas. Vaidlusalune lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Kohus on lahkumisettekirjutuse koos sissesõidukeeluga tühistanud ennatlikult. Kuna VSS § 13 järgi kehtib ettekirjutus selle teatavakstegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni, ei ole kaebaja osas kohaldatud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld elamisloa taotluse esitamise takistuseks. Seadusest ei tulene, et pelgalt sissesõidukeelu kohaldamine lahkumisettekirjutuses on automaatselt aluseks 3(6)
3-23-2545 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks. VMS § 126 reguleerib olukordi, kus tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase suhtes hakkas sissesõidukeeld juba kehtima. Kuna kaebaja pole Eestist lahkunud, siis sissesõidukeeld ei hakanud kehtima. Muu hulgas sätestab VSS § 75 ka võimaluse taotleda kehtiva sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist. Kaebaja esitas 14.07.2024 taotluse tähtajalise elamisloa taotluse menetluse lõpetamiseks ning PPA lõpetas 15.07.2024 tema taotluse menetlemise. Seega on ära langenud ka sissesõidukeelu tühistamise aluseks olnud asjaolu, millest kohus lähtus.
7.X. X esitas 13.03.2024 apellatsioonkaebuse halduskohtu 12.02.2024 otsuse resolutsiooni p 1 tühistamiseks osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus võttis 13.08.2024 määrusega X. X-i apellatsioonkaebusest loobumise avalduse vastu ja lõpetas haldusasja menetluse tema apellatsioonkaebuse osas.
8.X. X palub 15.04.2024 ja 09.12.2024 vastustes jätta PPA apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaatamata sellele, et sissesõidukeeld ei takista elamisloa taotluse esitamist formaalselt, osutub problemaatiliseks elamisloa sisuline menetlus ja selle tulemus ehk elamisloa andmine või andmisest keeldumine. VMS § 126 lg 1 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld. Tallinna Halduskohtu 12.02.2024 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras PPA 04.10.2023 otsuse resolutsiooni p 2 (lahkumisettekirjutus) ja p 3 (sissesõidukeeld) täitmine kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse keelab küll lahkumisettekirjutuse sundtäitmise, kuid ei takista PPA-l teha ettevalmistusi isiku väljasaatmiseks. Sissesõidukeeld avaldab kaebajale õiguslikku mõju sõltumata lahkumiskohustuse täitmise ajast. Sissesõidukeeld tuleks jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata. Sissesõidukeeld riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnale, seades täiendavaid põhjendamatuid piiranguid perekonnaliikmete omavahelisele suhtlemisele ja kohtumisele. Sissesõidukeelu kohaldamine takistaks ebaproportsionaalselt kaebaja kohtumisi abikaasaga. Vastustaja ei ole otsuse tegemise seisuga ega apellatsioonkaebuses suutnud tõendada, et kaebaja oleks käitunud või tegutsenud viisil, mida saaks tõlgendada tahtliku varjupaigasüsteemi kuritarvitamisena, mis on üks sissesõidukeelu kohaldamise alus. Kehtiva sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise võimalus ei õigusta sissesõidukeelu kohaldamisel nõuetekohase kaalumiskohustuse täitmata jätmist. Kuigi kaebaja elamisloa menetlus on lõppenud, ei ole sissesõidukeelu tühistamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Kaebaja olukorras on oluliseks kaalutluseks perekonna kaitse, sh sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed kaebajale ja tema perekonnaliikmetele (eelkõige abikaasale), mille eelduseks ei ole ega saa olla elamisloa menetlus ega selle tulemus. Kaebaja lahkus Eestist 29.07.2024. Seega on sissesõidukeeld hakanud PPA põhjenduste kohaselt kehtima. Kaebaja viibib Saksamaal nn tudengiviisa alusel kuni 14.09.2025. Kaebajal on võimalus taotleda Saksamaal elamisluba. Seega viibib kaebaja Schengeni ruumis seaduslikul alusel. Asjaolu, et Saksamaa võimud on andnud kaebajale viisa, tähendab, et kaebajat on muu hulgas peetud usaldusväärseks isikuks. Kehtiva sissesõidukeelu tõttu on suur risk, et kaebaja kehtiv viibimisalus tühistatakse. Samuti takistab sissesõidukeeld võimaliku elamisloa menetlust. Kuna kaebajal on tugevad sidemed Eestiga, ei ole välistatud, et kaebajal võib olla ka soov (ja õigus) taotleda uuesti elamisluba kas samal või uuel õiguslikul alusel. Ka 4(6)
3-23-2545 sel juhul on sissesõidukeeld märkimisväärne ja ebaproportsionaalne takistus elamisloa menetluses (VMS § 126).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas koos 09.12.2024 seisukohaga täiendavad tõendid, mis puudutavad kaebaja Eestist lahkumist ja õppima asumist Saksamaal (dtl 591‒595). Ringkonnakohus võtab need asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3).
10.PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Halduskohus tõdes otsuse p-s 48, et PPA 04.10.2023 otsusega kohaldatud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld olid nende tegemise ajal õiguspärased, kuid tühistas need põhjusel, et kaebaja oli vahepeal abiellunud ja soovis taotleda Eestis elamisluba oma abikaasa juurde elama asumiseks. Halduskohus leidis, et sel põhjusel oleks lahkumisettekirjutus ilmselgelt ebaproportsionaalne ja see tuleks VSS § 7 4 lg 2 alusel jätta kohaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohatute kaalutlustega.
12.Riigikohus selgitas 01.10.2019 otsuses nr 3-18-1891 (p-d 18 ja 19), et sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja, mitte kohtu pädevuses ning kohus ei või asuda vastustaja asemel sissesõidukeelu kohaldamist kaaluma. Kohtu pädevuses on üksnes kontrollida, kas vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-2088, p 18). Seetõttu pole pärast sissesõidukeelu kohaldamist tekkinud asjaolud (nt abielu sõlmimine või õppima asumine teise Euroopa Liidu liikmesriiki) olulised. Kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend.
13.Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja abiellus alles 09.01.2024 ja asus Saksamaale õppima alates 01.09.2024, s.o pärast vaidlusaluse haldusakti andmist. Haldusmenetluses kaebajaga peetud paljudest vestlustest (21.07.2022, 04.10.2022, 28.10.2022, 23.08.2023 ja 19.09.2023) nähtuvalt ei ole ta kordagi viidanud perekondlikele sidemetele Eestis. Igal vestlusel on kaebaja kinnitanud, et tal puuduvad lähedased ja perekond Eestis, on vaid sõbrad ja mõned pruudid (dtl 313). Sõprade olemasolu aga ei ole põhjus, miks jätta lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld isiku suhtes kohaldamata.
14.Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Lahkumisettekirjutuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhtumil kõiki olulisi asjaolusid ja kaalutakse põhjendatud huve (VSS § 72 lg 3). Kaebajal puudusid Eestis ja Euroopa Liidus olulised sotsiaalsed sidemed ja majanduslikud huvid, samuti polnud tal terviseprobleeme, mis takistaks ettekirjutuse täitmist. Seega oli kaebajale tehtud ettekirjutus lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga õiguspärane. Kaebaja väljasaatmine päritoluriiki ei olnud vastuolus ka non-refoulement’i põhimõttega (VSS § 171), sest kaebajat ei ohusta päritoluriigis ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine.
15.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kui sissesõidukeelu tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib seda kohaldada lühemaks ajaks või jätta selle humaansetel kaalutlustel kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Nagu öeldud, tuleb sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasust hinnata 5(6)
3-23-2545 haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, et PPA oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat või jätta see kohaldamata, sh humaansetel kaalutlustel. Sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu analoogse tagajärje (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-365, p 38; 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p-d 10–15). Kaebaja puhul selliseid asjaolusid sissesõidukeelu kohaldamise ajal ei esinenud. Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
16.Eelnevast tulenevalt tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus tühistas PPA 04.10.2023 otsuse nr 122042900372 lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb ise selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
17.Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
18.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.