X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti sisuliselt läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 31.01.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 04.10.2023 otsus nr 12204290037-2 kaebajale lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu määramise osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.
3.Kaebaja menetluskulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi tasu lahendab kohus eraldi määrusega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni (Venemaa) kodanik, kes saabus Eestisse xx.xx.xxxx töötama. Kaebajal oli registreeritud lühiajaline töötamine perioodiks 03.05.2021 kuni 02.05.2022. 29.04.2022 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 04.10.2023 otsusega nr 12204290037-2 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeelu 2-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). Kaebaja ei tegelenud Venemaal ja Eestis elades aktiivselt poliitikaga ega väljendanud aktiivselt oma vaateid. Tõendatud on, et kaebaja osales Venemaal aeg-ajalt sanktsioneerimata meeleavaldustel ning ta peeti seetõttu kolmel korral kinni. Samuti on tema enda ütlustega tõendatud, et ta lõpetas 2021 aasta jaanuaris meeleavaldustel osalemise. Edaspidi see ei toonud talle kaasa kahjulikke tagajärgi ega muudmoodi isiklikke ebamugavusi. Kaebaja kolis töötamise eesmärgil sama aasta aprillis Eestisse. Eestis leidis kaebaja omale rakendust finantssektoris ning Eestis piirdus tema poliitiline tegevus aegajalt internetis teiste positusi jagamisega. Kaebaja uuendas Venemaa kodaniku passi ning suhtles Venemaa ametivõimudega, külastades Venemaa saatkonda. Seega on kaebaja oma käitumisega näidanud, et tema isik ei ole Venemaa ametivõimudele tuntud kui poliitaktvist ning seega on vähetõenäoline, et ametivõimud võiks olla huvitatud tema tagakiusamisest. PPA tutvus kaebaja kahe sotsiaalmeediakontoga. Nendes puuduvad viited sõjavastasusele või Venemaa armee diskrediteerimisele. Facebookis on kaebajal 85 sõpra ning postitustest ja piltidest ei nähtu midagi sellist, mis viitaks tema poliitilisele aktiivsusele või väljendusvabaduse kasutamisele. Instagramis on kaebajal 407 jälgijat ja ta on teinud 1706 postitust, kuid vaatluse põhjal saab järeldada, et konto seotus poliitilise aktiivsuse või väljendusvabaduse kasutamisega on pigem kasin. Arvestades, et sotsiaalmeedias avaldavad mitmed tuhanded inimesed arvamust, ei suuda ametivõimud kontrollida kõiki postitusi. Seda enam olukorras, kus Instagramis on postituste salvestamine vabatahtlik ning salvestatud postitusi näeb ainult kasutaja ise. Kaebaja on xx-xxxxxxx meesterahvas, kes ei ole kohustuslikku sõjaväeteenistust läbinud, mistõttu on vähetõenäoline, et ta kutsutakse mobilisatsiooni korras sõjaväkke. PPA-l puuduvad andmed, et Venemaal oleks väljakuulutatud üldmobilisatsioon. Ka kaebaja ise ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid. Käesoleval ajal ei toimu Venemaa territooriumil sellist relvakonflikti, mis lubaks arvata, et kaebaja satuks Venemaale naasmisel ohtu. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Venemaale tagasipöördunud Venemaa kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud. Venemaa seadused ei takista võimalust liikuda riigisiseselt, välisreisimist, väljarännet ja võimalust repatrieeruda, kuid mõnel juhul on võimud neid õigusi piiranud. Kaebaja ei vaja VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendavat kaitset. Kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja kinnitas 23.08.2023 toimunud vestlusel, et ta on nõus lahkuma vabatahtlikult. Kaebaja on Venemaa kodanik ja tal on kehtiv Venemaa pass. Kaebajal ei ole enda sõnul mõnda muud riiki, kuhu ta võiks Venemaa kodanikuna lahkuda. Ta on terve elu elanud Venemaal ja sihtriigi määramisel eelistatakse esmajärjekorras isiku kodakondsusjärgset riiki, milleks on Venemaa. Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole kaebaja väljasaatmine Venemaale vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega. 2(10)
Kaebajal puuduvad tõsised tervisehädad. Kaebaja on Eestis töötanud alates maist 2021. Kaebajat ei ole Eestis karistatud. Ta ei valda eesti keelt. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis majanduslikku huvi, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Kaebajal ei ole Eestis vara ega lähedasi. Samuti ei ole neid ka mujal Euroopa Liidus. Kaebaja perekond elab Venemaal ja seega on tal olemas side päritoluriigiga. VSS § 74 lg 4 annab küll võimaluse jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata, kuid PPA ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks erandit rakendada.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 10.11.2023 kaebaja kaebus PPA 04.10.2023 otsuse nr 12204290037-2 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales Venemaal meeleavaldustel ning ta peeti seetõttu kinni kolmel korral. Samuti jätkas kaebaja oma poliitilise meelsuse väljendamist Eestis olles. Seega on poliitiliste vaadete väljendamine kaebaja igapäevaelu väga oluline osa. Väljendusvabadusega vastuolus on PPA seisukoht, et kaebaja igapäeva elu ei mõjuta see, kui ta ei saa oma meelsust väljendada. Arvamuse avaldamine on igaühe põhiõigus- ja vabadus.
5.Kaebaja Instagrami kontol on olemas salvestatud story-formaadis postitused, mis on koondatud ühte kausta pealkirjaga „XxxxxxXxxxxx“. Kõnealustest postitustest nähtub, et kaebaja on aktiivselt ja avalikult oma arvamust avaldanud; kaebaja on teinud seda järjepidevalt; need postitused kritiseerivad Venemaa võimu üldiselt ning ka konkreetselt Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Seega on kaebaja avaldanud Venemaa valitsuse poolt keelatud sisu, mistõttu oleks tema puhul ebainimlik karistamine ja tagakius vältimatu.
6.Kaebaja tegi ülekande rahakogumiskontole, mis on loodud eesmärgiga anda Venemaa agressioonist mõjutatud ukrainlastele humanitaarabi. Kõnealune ülekanne oli tehtud Ukraina valitsuse ametliku kodulehe abil. Seega võib kaebaja päritoluriiki naastes kogeda tagakiusu poliitiliste veendumuste ja Ukraina sõjapõgenike abistamise tõttu. Venemaa kriminaalkoodeksi § 275 käsitleb riigireetmist. Varasemalt olid selle paragrahvi alusel alustatud menetlused pigem haruldased, kuid vastava paragrahvi rakendamine muutus 2022. aastal seoses sõja algusega. Ei saa välistada, et Venemaa ametivõimud ei loe riigireetmiseks ukrainlastele abi osutamist (nii rahalist kui ka humanitaarset).
7.PPA on valesti leidnud, et kaebajal esineb VRKS § 48 lg 1 p-s 1 sätestatud pagulasseisundi lõppemise asjaolu. Kaebaja passi taotlemist ei saa kvalifitseerida selliselt, et kaebaja andis ennast vabatahtlikult kodakondsusjärgse riigi kaitse alla. Venemaa saatkond ei ole seotud FSB-ga ning kaebajal ei olnud sellest tulenevalt põhjust karta passi taotlemist.
8.PPA on kogunud päritoluriigi infot seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuste aktsepteerimisega Venemaa poolt, kuid on jätnud analüüsimata selle mõju kaebaja olukorrale. PPA on rikkunud uurimiskohustust (HMS § 6).
9.PPA info on sõjaväekohustuse ja mobilisatsiooni osas puudulik. Venemaa siseriiklik õhkkond on pingeline ning igasugused muutused riigis on ettearvamatud ning üllatuslikud, seaduseid muudetakse ja võetakse vastu väga lühikese aja jooksul. Seega uue mobilisatsiooni väljakuulutamine on reaalne ning puudub võimalus, et kaebaja mobiliseeritakse. Venemaa valmistab oma riiki pikemaks sõjaks Ukraina vastu ja ka seda, et mobiliseerimine on toimunud paari tunni jooksul ning mobiliseeritud isikuid on viidud öösiti kodust ja otse töölt.
10.PPA tuvastas haldusmenetluses, et kaebaja on fotograaf. Kaebaja on 19.09.2023 toimunud vestlusel selgitanud, et tal on varsti Eestis ilmumas Ukrainaga seotud kunstiprojekt, mille sisuks on 3(10)
Ukraina territooriumi piirjoontele lähedase kujuga kaart, mis koosneb erinevatest fotodest. Fotod kajastavad sissetungi Ukrainasse. Kaebaja otsib võimalusi näituse korraldamiseks.
11.Lisaks kuulub kaebaja XXXXX+ kogukonda ja identifitseerib ennast kui xxxxx (ingl k xxxxx). Xxxxx on katusmõiste, mis hõlmab seksuaal- ja soovähemusi, kes ei ole heteroseksuaalsed või cissoolised. Kaebaja peab end inimeseks, kes pidevalt muutub ja avastab endas uut, kuid ta ei olnud valmis avaldama oma kuuluvust XXXXX+ kogukonda eelmistel intervjuudel. Venemaal on jõustunud muudatused, mis tunnistavad XXXXX+ liikumist ekstremistlikuks organisatsiooniks ja kehtestavad mitmeid teisi piiranguid. 30.11.2023 kuulutas Venemaa Ülemkohus „rahvusvahelise XXXXX+ ühiskondliku liikumise“"ekstremistlikuks organisatsiooniks" ja keelas selle Venemaal. Kaebaja on jaganud postitust, mis väljendab toetust ja solidaarsust XXXXX+ kogukonnale ning jagab organisatsioonide kontaktandmeid, mis võivad abiks olla. Samuti on kaebaja jaganud Mediazona postitust, mis mõistab hukka Venemaa valitsuse homofoobsust pealkirjaga „Homofoobsusest ja transofoobsusest on saanud sõja ideoloogia“. Seega on kaebajal veel üks põhjus, miks ta võib sattuda Venemaal tagakiusamise ohvriks.
12.Isegi kui jõuda järeldusele, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulasstaatusega olevaks isikuks, siis oleks PPA pidanud jõudma alternatiivsele järeldusele, et kaebaja vastab täiendava kaitse andmise kriteeriumitele. Kaebaja on ohus, kuna teda võib „valeteabe levitamise“ eest ees oodata kuni 15aasta pikkune vanglakaristus, „riigireetmise“ eest kuni 20 aasta pikkune vanglakaristus ja „Venemaa relvajõudude diskrediteerimise“ eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristus, milliseid saab pidada VRKS § 4 lg 3 p 2 tähenduses ebainimlikeks karistamisviisideks.
13.Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld ei ole põhjendatud ega vajalik. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel rikkunud kaalutlusõigust. PPA on põhjendanud üksnes seda, miks ei esine sissesõidukeelu kohaldamise takistusi. Kahe aasta pikkune sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik isik, kelle puhul tuleks reisimine Eestisse ära keelata. Kaebaja ei ole viibinud Eestis seadusliku aluseta, ei ole menetlust takistanud ega sellest kõrvale hoidnud, ei ole rikkunud viisarežiimi ega muul viisil pahatahtlikult käitunud. Seega jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel sissesõidukeeld kohaldatud on, mida kaebajale ette heidetakse, mistõttu on ta Eestis ebasoovitav. Kehtestatud sissesõidukeeld riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnale, seades täiendavaid põhjendamatuid piiranguid perekonnaliikmete omavahelisele suhtlemisele ja kohtumisele. VSS ei näe ette loetelu humaansetest kaalutlustest ja võimalikest kohaldamise eranditest, kuid perekonna kaitse on oluline kaalutlus, mida tuleks ka sissesõidukeelu kehtestamise osas arvesse võtta.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Asjaolu, et kaebaja osales protestiaktisoonidel ning kohati mitmeaastaste vahedega ei tähenda veel, et see oleks kaebaja jaoks fundamentaalselt tähtis. Viibides turvalises riigis osales kaebaja meeleavaldusel vaid paaril korral ning viimase aasta jooksul pole ta meeleavaldusest osa võtnud. Aeg-ajalt sõjavastaste postituste jagamisest ei saa järeldada, et oma meelsuse avaldamine oleks kaebaja jaoks eluliselt oluline.
15.Päritoluriigi ebademokraatlikkus ei ole rahvusvahelise ega täiendava kaitse saamise aluseks. Kaebaja loogika alusel võiks jõuda mh sellise absurdse ja rahvusvahelise kaitse kui õigusliku instituudi põhimõttega vastuolus oleva järelduseni, et pagulasstaatuse andmine on võimalik pelgalt selle tõttu, et kaebaja päritoluriigis ei austata oma kodanike õigust sõnavabadusele samal tasemel nagu õigusriigi põhimõtetele vastavates riikides. Hinnates, kas välismaalasel on põhjendatud tagakiusamishirm poliitiliste vaadete tõttu, ei piisa ainuüksi teatud vaadete möönmisest, vaid tuleb ka analüüsida, kas selle väljendamine on vältimatu ja fundamentaalselt oluline konkreetse välismaalase jaoks. Kaebaja käitumisest nii Venemaal kui ka Eestis ei ole võimalik järeldada, et oma päritoluriiki naasmisel arvamuse avaldamine muutuks ulatuslikumaks ja aktiivsemaks, nii et Venemaa esindajatel oleks vajadus kaebajat tagakiusata Genfi konventsiooni tähenduses. Paljudel 4(10)
kaebaja ealistel inimestel Venemaal on opositsioonilised vaated, kuid see ei muuda neid kõiki Venemaa julgeolekuorganitele huvi pakkuvateks isikuteks.
16.PPA on tutvunud kaebaja kahe sotsiaalmeediakontoga ning leidis, et nendes puuduvad viited Ukrainas toimuva sõja vastasusele või Vene armee diskrediteerimisele. Halduskohus märkis 20.11.2023 otsuses nr 3-23-1693, et Venemaal ei toimu elanikkonna valimatut ja ulatuslikku represseerimist ning asjaolu, et kaebaja ei soovi Venemaal elada, võib olla küll inimlikult mõistetav, ent see ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Päritoluriigi informatsioonist nähtub, et seoses sõjavastaste avaldustega algatatakse enamjaolt haldusmenetlus, millega kaasneb trahv ning mida iseseisvalt ei saa pidada tagakiusuks Genfi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 mõttes.
17.Kuna haldusmenetluse materjalidest ei selgu, mis eristaks kaebajat samasse sotsiaalsesse gruppi kuuluvatest, kuid Venemaale jäänud kodanikest, siis ei kinnita ajakohane päritoluriigiinfo, et pelgalt sõjavastaseks olemine toob tingimata tagakiusu Genfi konventsiooni tähenduses. Kaebaja tõenäosus sattuda tagakiusu ohvriks oma veendumustest tulenevalt ei erine kuidagi teistest tuhandetest Venemaa kodanikest.
18.Informatsioon annetamise kohta ei ole avalikult kättesaadav ning seega ei pea PPA seda tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. PPA-l pole alust arvata, et kaebaja profiil oleks selline, kelle juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale. Päritoluriigiinfo kohaselt võidakse Venemaal küll võtta isik vastutusele Ukraina rahalise toetamise eest, kuid samal ajal ei viita päritoluriigi informatsioon sellele, et sellest oleks välja kujunenud süstemaatiline praktika, mida rakendatakse kõigi inimeste suhtes, kes on mingil moel rahaliselt Ukrainat toetanud.
19.Vastusaja nõustub, et Venemaa saatkonda pöördumine ei too Eestis viibivatele Venemaa kodanikele vahetut ohtu, kuid pole alust arvata, et FSB ei saaks huviorbiiti sattunud kodanike kohta mingit infot ka teistes Venemaa riigiasutustest. Väljastades kaebajale passi, näitasid tema päritoluriigi võimu esindajad, et kaebaja on Venemaa diplomaatilise kaitse all. Juhul, kui Venemaa võimud oleksid kaebaja tagakiusamisest huvitatud, on tõenäoline, et kaebajat oleks mõjutatud ka Venemaa välisesinduse kaudu.
20.PPA on täitnud uurimiskohustust. Juhul, et kui oleks infot, et Venemaa kodanikke kiusatakse taga üksnes põhjusel, et nad pöördusid EIKi poole, oleks see päritoluriigi info kogujatele teada. Seega kui kaebaja ei nõustu PPA kogutud informatsiooniga, peab ta olema võimeline seda teise usaldusväärse infoga ümber lükkama. (Tallinna Halduskohtu 06.01.2012 otsus asjas nr 3-11-2242).
21.Pelgalt soovimatus teenida Venemaa sõjaväes või vastumeelsus Venemaa ametliku poliitika vastu ei anna alust tunnistada isikut pagulasena (Riigikohtu 15.02.2023 lahendis nr 3-20-1115). Kaebaja ei ole väitnud, et talle on väljastatud mobilisatsioonikäsk. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud, et Venemaal puudub võimalus sõjaväeteenistusest keelduda või taotleda alternatiivteenistust. PPA-le on teada juhtumid, kus ka elukutselised sõjaväelased on Venemaal keeldunud sõjast osa võtmast, kuid sellele ei järgnenud tagakiusu. Olukorra hüpoteetilisuse tõttu pole võimalik tuvastada, milliseid teenistusülesandeid kaebaja mobiliseerituna täita võiks. Puuduvad ka andmed, et kaebajale oleks üritatud kätte toimetada mobilisatsioonikäsku. Seetõttu ei ole teada, millisesse üksusesse ta kuuluks, milliseid teenistusülesandeid ta eeldatavalt täidaks jne (vt nt C-472/13 Shepherd p-d 30‒46). Venemaa põhiseadus § 59 lg 3 näeb ette võimaluse asendada tegevteenistus asendusteenistusega (vrd Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p 26). Seega on kaebaja hirm, et teda saadetakse Ukrainasse sõdima, oletuslik ja põhineb pigem kaebaja abstraktsel hirmul mobiliseerimise ees.
22.PPA-le ei nähtu, et kaebaja käituks ühiskonnas nii erinevalt, et see paigutaks ta haavatavasse sotsiaalsesse gruppi. Kaebaja abiellus Z. Z. Kaebaja valitud peremudel ei ole Venemaa seaduste kontekstis tagakiusatav.
5(10)
23.VSS-s on sätestatud, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu ehk see on seadusandja tahtest tulenevalt kohustuslik ning ainult humaansetel kaalutlustel võib sissesõidukeelu jätta kohaldamata. Seega ei pea PPA põhjendama, miks sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid ainult kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne või võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Kaebaja asjaolud ei ole sellised, et väita sissesõidukeelu kehtestamise õigusvastasust. Kohaldatud sissesõidukeeld ei ole takistuseks isikult piiripunktis rahvusvahelise kaitsee taotluse vastuvõtmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tühistades kaebajale määratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu. Rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise põhjenduste osas nõustub kohus vaidlustatud otsuse põhjendustega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi. Kaebaja väited seksuaalvähemuste hulka kuulumise osas on esitatud peale vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist, seega analüüsib kohus neid käesolevas otsuses. HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
25.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse tagasi.
26.Kohtu hinnangul on PPA olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks. Haldusmenetluse materjalide ja kaebaja selgituste põhjal on PPA järeldanud õigesti, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida peatselt saabuvat lahkumiskohustuse täitmist, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu.
27.Kaebaja leiab, et teda ähvardab Venemaal tagakius poliitiliste vaadete pärast. Kohtumenetluses on kaebaja esitanud täiendavates seisukohtades lisaks väited, et teda võib Venemaal tabada tagakius tema seksuaalse sättumuse pärast. Poliitilised vaated
28.Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta kardab Venemaal jälitamist oma poliitiliste ja sotsiaalsete vaadete pärast, kuna kavatseb ka edaspidi meeleavaldustel osaleda. Rahvusvaheline kaitse annaks talle võimaluse tegeleda poliitiliste vaadetega ohutus keskkonnas, väljendada vaateid hirmuta. 6(10)
Näeb ohtu oma elule ja vabadusele Venemaal. Kardab Venemaal politseid, nende poolt vangistamist ja peksmist. Kardab ka muid asju, anonüümseid ähvardusi, töö- ja elukoha kaotamist, jälitamist oma endiste meeleavaldustel osalemist pärast, diskrimineerimist, mis tema psüühikale mõjuks halvasti, oma hariduse ja töökoha saamise võimaluste piiramist. Tema seisukohad erinevad ametlikest seisukohtadest, nendega on väga raske Venemaale naasta ja ta ei saa oma seisukohti ümber kujundada. Venemaal ei ole kelleltki selles osas kaitset otsida.
29.Kaebaja on selgitanud vestlusel PPA-ga, et sai enda sõnul juba 2010. aastal aru, et Venemaa poliitikas ei ole asjad õigesti. Teda on peetud kinni 2019. aastal kaks korda, nendest ühel korral sai ta meeleavaldusel osalemise eest 10 000 rubla suuruse haldustrahvi. Testkordsel kinnipidamisel 2019. aastal lasti kaebaja karistuseta jaoskonnast vabaks. 2021. aastal võttis kaebaja taas osa meeleavaldusest Aleksei Navalnõi toetuseks ning ta peeti kinni, mille eest sai karistuseks 10-15 päeva aresti. Kaebaja on selgitanud PPA-le, et tema kinnipidamisel küsiti temalt küsimusi kui tunnistajalt ning sooviti teada, kas ta kogunes meeleavaldusele välismaalt saadud toetuste najal. Samuti toob ta välja, et ta peeti kinni ühes mitmete teiste inimestega. 1 Kaebaja sõnul ei soovi ta enam Venemaal olla, kuna kardab, et ta võib saada kolmas kord karistada ning siis algatatakse kriminaalasi. PPA-ga peetud vestlusel kaebaja ei arvanud, et teda täna Venemaal kinni peetakse, kuid kuna tal on sotsiaalmeedias sõjavastaseid postitusi, siis ta ikkagi kardab oma turvalisuse pärast. Kaebaja kinnitas, et FSB ametnikud teda ähvardanud ei ole.2
30.Kaebaja ei ole olnud Venemaal poliitiliselt aktiivne muus osas, kui on osalenud meelealvaldustel koos tuhandete teiste inimestega ja jaganud aeg-ajalt Instagramis edasi võimukriitilisi postitusi. Venemaa meeleavaldustel peetakse kinni inimesi juhuslikkuse põhimõttel ja enamasti ei järgne peale vabastamist või karistuse määramist mingit huvi isiku edaspidiste tegemiste vastu. Kaebaja ei ole toonud välja mingeid episoode, millest võiks järeldada tema tegevuse edaspidist jälgimist.
31.Kaebaja kinnipidamised on olnud juhuslikku laadi. Nendest kinnipidamistest ei saa järeldada, et ametivõimud temast süvitsi huvitatud oleks. Kaebaja on ise toonud vestlusel välja, et koduriiki naastes temaga kohe midagi ei juhtuks. Samuti on kaebaja selgitanud, et käis Venemaal jaanuaris 2022, kui ta juba oli Eestisse tööle tulnud. Ka ei nähtu seda, et kaebajat oleksid Venemaa politseiametnikud isiklikult survestanud ja tema tegevuse vastu huvi tundnud, näiteks survestades teda oma tegevust lõpetama. Kaebaja on selgitanud, et kinni peeti teisigi ning et talle esitati küsimusi, mis üritasid tuvastada ürituse korraldajat ning välisriigist rahastajat. Sellest saab järeldada, et Venemaa võimud kaebaja isikust ega tema poliitilistest tegevustest huvitatud ei ole.
32.Kaebajal on salvestatud postituste kaust Instagramis nimega „XxxxxxXxxxxx“ ning selles on Ukraina vastase agressiooni ja Venemaa võimu vastaste postituste edasi jagamised. Kaebaja jälgijaskond on aga tagasihoidlik (ca 500 inimest) ning teada ei ole ühtki juhtu, kus võimud oleksid kaebaja postituste vastu huvi tundnud. Seda ei saa tulevikus tõepoolest täielikult välistada, kuid arvestades kaebaja tegevuse madalat intensiivsust ei näe kohus, et kaebaja satuks oma Instagrami konto tõttu tegelikku tagakiusuohtu.
33.Kohus nõustub PPA-ga selles, et tagakiusamine on oma olemuselt isiklikum, sihipärasem ning ajas järjepidevama loomuga. Näiteks võib selleks lugeda olukorda, kus riik, riigivõimu juhtiv organ või haldusüksuses asuv rahvastik soovib konkreetset isikut talle omaste tunnuste ning omaduste tõttu isiklikult taga kiusata ning karistada. Kaebaja puhul peaks see tähendama seda, et Venemaa võimud mitte ei pea teda juhuslikel meeleavaldustel kinni, vaid tema kodus teostatakse näiteks läbiotsimine, sh algatatakse fabritseeritud või võimendatud süüdistuste alusel kriminaalkaristus, mis võib suure tõenäosusega lõppeda ebaproportsionaalselt karistada saamisega. EUAA on viidanud, et käesoleval ajal puudub Venemaal vajalik ressurss ulatuslike repressioonide
Kaebajaga PPA poolt 21.07.2022 läbi viidud vestluse protokoll. Samas.
7(10)
elluviimiseks, erinevalt näiteks Nõukogude Liidu ajast. Seetõttu eelistatakse nn „hirmutamistaktikat“, võttes sihtmärgiks Venemaal või välismaal viibivad kõrge profiiliga isikud. Teiseks sihtmärgiks on kohaliku tasandi aktivistid, ehk nn „troublemakers“, kes valmistavad kohalikele võimudele probleeme. Lisaks sellele on opositsiooni mahasurumine seotud erinevate ametkondade töötajate huviga oma karjääri edendamiseks, mille tõttu võidakse algatada menetlusi ka tavakodanike suhtes.3
34.Kohus ei pea eeltoodu tõttu usutavaks ka seda, et kaebaja satuks võimude teravdatud tähelepanu alla tema suhtes 12.01.2023 EIK tehtud positiivse otsuse tõttu (see puudutas kaebaja ebaseaduslikku kinnipidamist meeleavaldusel). 01.02.2023 seisuga oli 16 730 Venemaa vastu esitatud taotlust EIK otsustusorgani menetluses.4 Isikuid, kelle kasuks on EIK otsuse teinud, on tõenäoliselt praeguseks tuhandeid. PPA on asjakohaselt välja toonud, et kaebaja on peale nimetatud otsust suhelnud Venemaa saatkonnaga Eestis, et saada omale uus Venemaa kodaniku pass, ning seejuures ei tulnud esile ühtegi asjaolu, et kaebaja oleks Venemaa võimude poolt kuidagi teravdatud negatiivse tähelepanu alla võetud. Ei ole usutav, et Venemaal parima tahtmise juures ka sellist ressurssi oleks.
35.Kaebajale määratud karistused seoses nn. sanktsioneerimata miitingul osalemise eest ei ole nii intensiivsed ega ebaproportsionaalsed, et neid saaks pidada Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumisteks. Ka pelgalt asjaolu, et Venemaal annab kolm haldusõigusrikkumist välja kriminaalkaristuse, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Ka kriminaalkaristus iseenesest peaks olema kaebajale niivõrd tõsiste tagajärgedega, et see rikuks EIÕK artiklit 3. Mitte igasuguse kriminaalkaristuse kartus ei anna veel alust isiku pagulaseks tunnistamiseks.
36.Kokkuvõtlikult ei ole kaebaja poliitiline meelsus Venemaa riigivõimule teada ning tema poliitiline profiil ei ole selline, et see ärataks riigivõimuesindajates kõrgendatud tähelepanu, tema tegevust hakataks monitoorima ning see võiks tuua kaasa alandava või piinava kohtlemisega karistuse.
37.Kaebaja tegi ülekande rahakogumiskontole, mis on loodud eesmärgiga anda Venemaa agressioonist mõjutatud ukrainlastele humanitaarabi. Kõnealune ülekanne oli tehtud Ukraina valitsuse ametliku kodulehe abil. Informatsioon annetamise kohta ei ole avalikult kättesaadav ning vaid seda ülekannet ei saa pidada tagakiusu aluseks olevaks asjaoluks. Kaebaja profiil ei ole selline, kelle juurest Venemaa võimud sihilikult teaksid otsida kompromiteerivaid materjale. Päritoluriigiinfo kohaselt võidakse Venemaal küll võtta isik vastutusele Ukraina rahalise toetamise eest, kuid samal ajal ei viita päritoluriigi informatsioon sellele, et sellest oleks välja kujunenud süstemaatiline praktika, mida rakendatakse kõigi inimeste suhtes, kes on mingil moel rahaliselt Ukrainat toetanud. Mobilisatsioonioht
38.Seoses sellega, et kaebajale ei ole akuutset mobilisatsiooniohtu, nõustub kohus PPA otsuse lk 7-8 põhjendustega ega hakka neid eraldi üle kordama. Kaebaja seksuaalne sättumus
39.Oma 21.12.2023 menetlusdokumendi lk 6 p 24 tõi kaebaja välja uue asjaoluna, et kuulub XXXXX+ kogukonda ja identifitseerib ennast kui xxxxx (ingl k xxxxx). Kaebaja selgitusel on xxxxx katusmõiste, mis hõlmab seksuaal- ja soovähemusi, kes ei ole heteroseksuaalsed või cissoolised. Kaebaja peab end inimeseks, kes pidevalt muutub ja avastab endas uut, kuid ta ei olnud valmis avaldama oma kuuluvust XXXXX+ kogukonda eelmistel intervjuudel.
EUAA, The Russian Federation – Political opposition, 12.2022, lk 25-26. European Court of Human Rights: Latest rulings by the European Court set out the procedure for future processing of applications against Russia, 03.02.2023 – file:///C:/Users/kadriann.ikkonen/Downloads/Future %20processing%20of%20applications%20against%20Russia.pdf
8(10)
Kohtuistungil selgitas kaebaja küsimusele, kuidas ta määratleb oma sooidentiteeti, nii, et sai aru, et tema arusaam oma identiteedist võib ajas muutuda. Algul olid tal traditsioonilised vaated, kuid nüüd ei soovi ta end kuskile lahterdada. Ta tunneb end xxxxxina. Ta saaks armastada ükskõik, mis soost inimest. Väljus mehelikkuse või naiselikkuse raamidest ja sai õnnelikumaks. Sai aru, et isikuna on tal võimalik alati edasi muutuda. Senimaani Venemaal sel pinnal probleeme olnud ei ole, kuna sel ajal ta end xxxxxina ei määratlenud.
40.Vaidlus puudub selles, et Venemaal on seksuaalvähemuste diskrimineerimine avalik. 30.11.2023 kuulutas Venemaa Ülemkohus "rahvusvahelise XXXXX+ ühiskondliku liikumise" "ekstremistlikuks organisatsiooniks" ja keelas selle Venemaal.
41.Kohus leiab, et kaebaja väited oma kuuluvusest seksuaalvähemuste hulka ei ole tõesed ning isegi kui nad seda on, ei pea kaebaja Venemaale naasmisel kartma oma pere-elu praeguse korralduse tõttu sel alusel tagakiusu.
42.Kaebaja on xx-xxxxxxx. Kaebuses on ta väitnud, et ei soovinud varem PPA-le intervjuude ajal oma seksuaalse sättumuse kohta tõtt avaldada, kohtuistungil aga selgitas, et hakkas oma tavapärasest erineva sättumuse üle mõtisklema Eestis sügisel 2023 ja eelkõige vestlustes sõpradega. Intervjuud PPA-ga olid selleks ajaks aga juba toimunud. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei ole sisimas oma tegelikust seksuaalsusest enne 31. eluaastat teadlik ja avastab selle äkki vestlustes sõpradega. Sellele ei lisa usaldusväärsust asjaolu, et parasjagu oli kaebaja suhtes tehtud rahvusvahelise kaitse taotlusele negatiivne otsus. Kaebaja vastas kohtuistungil, et tema teada ei ole Eestis organiseeritud XXXX kogukonda, mis ei vasta tõele. Seega ei ole kaebaja tegelikult nende teemade vastu ise huvi tundnud. Kaebaja väited enda seksuaalvähemuste hulka kuuluvuse kohta olid ka väga ebamäärased ja seetõttu jääb kohtule mulje, et kaebaja esitas need väited vaid selleks, et leida täiendav tagakiusalus ja suurendada rahvusvahelise kaitse saamise tõenäosust.
43.Peale selle on kaebaja esitanud kohtule 13.12.2023 abielutõendi, mis on väljastatud Ameerika Ühendriikides Utah osariigis. Selle järgi on kaebaja abiellunud Eesti kodaniku Z. Z. Kuivõrd kaebaja on abielus naisterahvaga, ei näe kohus talle eraelulistel põhjustel tagakiusuohtu Venemaal. Kaebaja väited, et tema abikaasa eesnime järgi ei pea tegema järeldusi tema peremudeli kohta, on iseenesest õiged. Kaebaja võib elada sellise peremudeli järgi nagu tema ja ta abikaasa soovivad. Olles aga ametlikult abielus, ei näe kohus, et kaebaja võimalik teistsugune peremudel Venemaal tagakiusu kaasatoovat tähelepanu ärataks. Ka istungil kinnitas kaebaja, et ta ei arva, et abielu talle Venemaal ohtu kujutaks.
44.Kaebaja toetusavaldused seksuaalvähemuste mittediskrimineerimisele on võrreldavad tema poliitiliste seisukohtade väljendamisega: postituse jagamine ja Tallinnas Venemaa saatkonna ees meeleavaldusel plakatiga osalemine näitab küll kaebaja toetust XXXX kogukonnale, kuid ei tee temast sellist aktivisti, keda võimud jälitama ja taga kiusama asuksid.
45.Kohus usub, et kaebaja ei toeta Venemaa ametlikku poliitikat (sh valitseva seksuaalvähemuste diskrimineerimist), kuid arvestades kaebaja senist elukäiku ja käitumist Venemaal, ei näe kohus reaalset tagakiusuohtu. Ravusvaheline kaitse tagab isikutele piltlikult öeldes kaitse päritoluriigis aset leida võiva katastroofi eest, mitte ei võimalda valida lihtsalt isikule sobivamat elukeskkonda. Seetõttu on PPA kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse õigesti tagasi lükanud.
46.Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et kui ta saab abielutõendi Eestis paari nädala pärast legaliseeritud (hetkel ootab apostilli), esitab ta ühtlasi taotluse elamisloa saamiseks abikaasa juurde elama asumiseks. Hetkel pole kohtul mingit põhjust arvata, et see abielu ei kehtiks Eestis. Seega tuleb eeldada, et kaebaja saab taotleda endale elamisloa andmist VMS § 118 p 1 alusel ja see antakse sisserände piirarvu väliselt (VMS § 115 p 2).
9(10)
47.Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS § 165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
48.Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld olid nende tegemise ajal iseenesest õiguspärased. Praeguseks on aga selgunud, et kaebaja soovib taotleda Eestis elamisluba oma abikaasa juurde elama asumiseks ja sellel taotlusel näivad (vähemalt hetkel teadaoleva info põhjal) head väljavaated. Sel põhjusel oleks lahkumisettekirjutus ilmselgelt ebaproportsionaalne ja see tuleks VSS § 74 lg 2 alusel kohaldamata jätta. Kohus tühistab sel põhjusel nii lahkumisettekirjutuse kui sissesõidukeelu. Kuna käesolev kohtuotsus jõustub alles edasikaebevõimaluste ammendumisel, kohaldab kohus kaebajale eraldi määrusega esialgse õiguskaitse vahendina lahkumisettekirjuse täitmise peatamise. Kui kaebaja ei esita elamisloa taotlust või tema elamisloa taotlus jäetakse rahuldamata, saab PPA teha kaebajale uue lahkumisettekirjutuse.
49.Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
50.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Riigi õigusabi tasu lahebdab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Osaliselt jõustunud Riigikohtu 11.02.2025 määrusega.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.