X-i esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks peatada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine
RESOLUTSIOON
1.Liita haldusasjad nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 ühte menetlusse.
2.Liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-24-3359.
3.Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtted ajavahemike 12. august kuni 11. detsember 2024 ja 16. august kuni 15. detsember 2024 kohta.
4.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
Määruse resolutsiooni p 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kohaldas 8. mai 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/169 X-i (taotleja) suhtes alates 7. maist 2024 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Vanglas toimus 7. mail 2024 kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt ning taotleja paigutati oma kambrisse, kus ta ärritus ja tegi endale tahtlikult mitu lõikehaava, taotleja oli agressiivne ja lubas jätkata enesevigastamist. Intsident tõestas, et taotleja on ohtlik nii endale kui ka teistele ning see ohtlikkus võib väljenduda igal ajahetkel, mida ei ole võimalik ennetada. Pärast eelnimetatud käskkirja on vangla erinevate käskkirjade ja protokolliliste otsustega lõpetanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudega isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamise ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamise rakendamise, muude abinõudega on vangla otsustanud jätkata. Vangla märgib 14. novembri 2024. a protokollis, et taotleja käitumine on
3-24-3359 pikka aega olnud ohtlik ja ettearvamatu. Vangla kirjeldab seda kinnitavaid erinevaid sündmusi. Samas on viimasel ajal olnud taotleja käitumine rahumeelsem ning tema olek positiivsem. Täiendavad julgeolekuabinõud tuleb lõpetada järk-järguliselt, et taotleja käitumist pikema aja jooksul vaadelda ja hinnata.
2.Tartu Vangla 10. detsembri 2024. a ettekande nr 2-24-3834 kohaselt teavitas taotleja vanglat, et tal on kambris peidus isevalmistatud terariistad ja ta soovib need loovutada. Taotleja teatas ametnikele terariistade asukoha, valvurid teostasid läbiotsimise ning leidsid esemed ukse piida villa seest. Taotlejalt võeti ära kaks torke-lõikeriista.
3.Taotleja esitas 12. detsembril 2024 Tartu Vanglale vaide seoses tema suhtes 13. detsembril 2024 täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise jätkamisega. Taotleja palub tema suhtes lõpetada julgeolekuabinõude meetmete kohaldamine. Taotleja suhtes pikendatakse julgeolekuabinõude rakendamist, kuna ta andis vabatahtlikult välja kaks ise valmistatud terariista, kuigi tal ei ole kaks kuud olnud ühtegi teist rikkumist.
4.Taotleja esitas 12. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamiseks peatada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vaidemenetluse ajaks (haldusasi nr 3-24-3359). Taotleja põhjendab, et Tartu Vangla kohaldab 8. mai 2024. a käskkirjaga nr 3-24/1-2/169 tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid alates 7. maist 2024. Julgeolekuabinõude rakendamist on mitme otsustusega jätkatud. Taotlejal ei ole olnud alates 8. oktoobrist 2024 ühtegi rikkumist ning taotleja on käitunud hästi, kuid nüüd pikendatakse taotleja suhtes julgeolekuabinõude rakendamist seoses 10. detsembril 2024 toimunud sündmusega. Taotleja paigutati 10. detsembril 2024 teise kambrisse ning talle meenus, et tal on eelmises kambris peidus kaks isevalmistatud terariista. Taotleja teavitas eeltoodust vanglaametnikke ning loovutas keelatud esemed vabatahtlikult vanglale, kuid taotleja suhtes koostati ettekanne. Taotleja märgib julgeolekuabinõude rakendamise jätkamise protokolli ja selle tutvustamise kuupäevaks 13. detsembri 2024. Vangla rikub taotleja õigusi ning piirab tema liikumisvabadust ja suhtlemist teiste kinnipeetavatega. Üksikvangistuse rakendamine ei ole põhjendatud. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 16. detsembril 2024 haldusasjas nr 3-24-3359 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha, milles palub jätta X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla pikendas viimati taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist 2024. a novembris. Kuivõrd taotleja 12. detsembri 2024. a vaide esitamise hetkeks ei ole vangla protokollilist otsust julgeolekuabinõude jätkamise kohta välja andnud, siis on taotleja vaie esitatud ennatlikult. Käskkirjast, millega taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, nähtuvad selle kohaldamise põhjused ning ei ole alust pidada selliste meetmete kohaldamist ilmselgelt põhjendamatuks. Julgeoleku ja teiste isikute õiguste kaitse on kaalukam täiendavate julgeolekuabinõudega kaasnevast õiguste riivest. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt on avalik huvi, milleks on julgeoleku ja distsipliini tagamine vanglas ning ohtu kujutava kinnipeetava teistest eraldamine. Taotleja ei viibi sotsiaalses isolatsioonis ja vangla on tarvitusele võtnud abinõud üksikvangistuse negatiivse mõju leevendamiseks.
6.Tartu Halduskohus palus 16. detsembri 2024. a kohtunõudega haldusasjas nr 3-24-3359 Tartu Vanglal teatada prognoositav aeg, millal vangla taotleja suhtes 2024. a detsembris täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajadust hindab ning vastavalt sellele uue otsuse koostab.
3-24-3359
7.Taotleja esitas 16. detsembril 2024 kohtule haldusasjas nr 3-24-3359 menetluse lõpetamise taotluse põhjendusel, et esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja vanglale vaide liiga vara. Seetõttu peab taotleja esitama uue vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja loobub haldusasjas nr 3-24-3359 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest ning jääb uues haldusasjas esitatava esialgse õiguskaitse taotluse juurde.
8.Taotleja esitas 16. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks peatada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine vaidemenetluse ajaks (haldusasi nr 3-24-3390). Taotleja soovib, et vangla võimaldaks tal olla avatud eluosakonnas. Taotleja kordab 12. detsembril 2024 haldusasjas nr 3-24-3359 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi, kuid märgib julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise protokolli ja selle tutvustamise kuupäevaks 17. detsembri 2024. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.
9.Tartu Vangla esitas 17. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-3359 vangla samal päeval koostatud protokolli taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse üle. Vangla otsustas jätkata taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Vangla nõustub taotlejaga, et alates 9. oktoobrist 2024 ei ole isiku osas fikseeritud ühtegi sündmust, mis viitaks agressiivsele või impulsiivsele käitumisele, samuti soovile ametnikele või teistele isikutele viga teha või kätte maksta. Seetõttu lõpetati taotleja suhtes 14. novembril 2024 ohjeldusmeetmetena käeraudade kohaldamine. Hoolimata senisest progressist ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et taotlejal oli kaks isevalmistatud nuga, mida ta varjas. On küll positiivne, et taotleja andis vanglale info nugade leidmiseks vabatahtlikult, kuid ta on eraldatud lukustatud kambris paiknemise ajal valmistanud kaks väga ohtlikku terariista ning jätkanud varasema käitumismustriga. Tegemist ei ole esimese sellise rikkumisega. Vangla ei saa jääda äraootavale seisukohale, kas avatud eluosakonnas paiknedes kinnipeetav muudaks oma käitumist, sest ta ei ole seda isegi eraldatud lukustatud kambris viibides teinud. Põhjendatud on jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, sest kinnipeetava käitumine on äärmiselt ettearvamatu. Meede on ennekõike oluline teiste vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitseks.
KOHTU SEISUKOHT
10.HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kuna haldusasjades nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 on samad pooled ning haldusasjad puudutavad sisuliselt sama vaidlust, s.o taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist, siis on haldusasjade liitmine lubatav ning kohtu hinnangul otstarbekas. Halduskohus liidab haldusasjad nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja menetleb kohus haldusasjana nr 3-24-3359.
11.Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes taotleja kohtule esitatud avalduste tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest ja eesmärgist viisil, mis on taotleja õiguste kaitseks kõige tõhusam. Kuna kohus liidab haldusasjad nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 ühte menetlusse,
3-24-3359 siis ei käsitle kohus eraldiseisvalt taotleja 16. detsembri 2024. a avaldust haldusasja nr 3-243359 menetluse lõpetamiseks, vaid tõlgendab taotleja haldusasjades nr 3-24-3359 ja 3-243390 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi koostoimes. Kokkuvõtlikult on taotleja esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks peatada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega jätkamine otsustati viimati 17. detsembri 2024. a protokollilise otsusega. Samuti soovib taotleja riigilõivu tasumisest vabastamist.
12.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtted taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemike 12. august kuni 11. detsember 2024 ja 16. august kuni 15. detsember 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtetest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohastel ajavahemikel sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-31-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
14.Kohtule teadaolevalt toimub Tartu Vanglas esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaidemenetlus. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle. Samuti ei saa välistada taotleja esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Tartu Vangla on rakendanud taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid juba alates 7. maist 2024. Täiendavad julgeolekuabinõud on taotlejat koormavad ja tema õigusi piiravad ning nende rakendamist ei ole võimalik pärast põhiasja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Samas tuleb arvestada, et igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arvestades, et praeguses asjas otsustaks kohus esialgse õiguskaitse rakendamisega põhivaidluse osaliselt ette ära, s.t et vangla ei kohaldaks taotleja suhtes vähemalt vaide- või kohtumenetluse ajal enam täiendavaid julgeolekuabinõusid ning taotleja saaks viibida vangla avatud osakonnas, siis on esialgse õiguskaitse kohaldamine veelgi piiratum. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sellisel juhul erandlikult õigustatud vaid siis, kui taotlejal esineb ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ning pöördumatute või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju. Samuti tuleb arvestada põhivaidluse perspektiivikust (Riigikohtu halduskolleegiumi
16.detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14; 22. septembri 2014. a määrus asjas
3-24-3359 nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.
15.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub sama seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel (VangS § 69 lg 3). Kohus nendib, et taotleja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendatud pikaajaliselt, kuid selle ajendiks on olnud taotleja enda käitumine. Taotleja on pannud toime arvukalt rikkumisi ning seadnud ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise (haldusasi nr 3-24-3359; dtl-d 75-78). Kuigi vangla kinnitusel on taotleja käitumine alates 2024. a oktoobrist paranenud, siis on 2024. a detsembris toimunud uued intsidendid. Taotleja lõhkus 15. detsembril 2024 igavusest vangla vara (haldusasi nr 3-24-3359; dtl 78) ning 10. detsembril 2024 teavitas taotleja vanglaametnikke enda peidetud terariistadest (haldusasi nr 3-24-3359; dtl 64). Taotleja väited selle kohta, et terariistad on peidetud olnud juba pikka aega, ta ei kavatsenud neid kasutada ning et talle meenusid need alles nüüd, ei ole kohtule kuigivõrd usutavad. Ametnikud otsivad lukustatud kambreid kehtiva töökorralduse järgi igakuiselt läbi. Vaidlusalust kambrit otsiti viimati läbi
22.oktoobril ja 30. novembril 2024, mis tähendab, et taotleja on terariistad tõenäoliselt valmistanud lähiajal. Samuti on taotlejal ka varasemalt selliseid rikkumisi olnud (haldusasi nr 3-24-3359; dtl 80). Seega on taotleja jätkanud oma varasema käitumismustriga ning vangla ei saa olla veendunud selles, et ta teistele isikutele ohtlik ei ole. Kohtule ei ilmne, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused oleksid ära langenud ning et taotleja oleks oma hoiakuid muutnud. Taotleja võib kujutada olulist ohtu vangla julgeolekule ning taotleja suhtes esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine ei ole vanglas viibivate isikute turvalisust arvestades õigustatud.
16.Kohus ei eita, et pikaajaline täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib avaldada teatud negatiivset mõju taotleja vaimsele tervisele ja heaolule üldiselt, kuid vangla on võtnud tarvitusele seda tasakaalustavad meetmed. Vangla selgitab, et tegevusjuhendaja on andnud taotlejale raamatuid ja puslesid ning taotlejaga viiakse iganädalaselt läbi vestlusi. Temaga on vestelnud nii inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja kui ka psühholoog. Samuti on talle tagatud vajalik tervishoiuteenus (haldusasi nr 3-24-3359; dtl 14). Kohtul puudub alus vangla selgituste tõesuses kahelda. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on vangla julgeoleku ja seal viibivate teiste isikute õiguste kaitse kaalukam taotlejale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevast õiguste riivest.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
18.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.