Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
17.12.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2779
Haldusasi
OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 08.08.2024 otsuse nr 2-15/245 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis), esindaja vandeadvokaat Julia Gramma Vastustaja – Eesti Advokatuur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OSAÜHINGU
määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
S.M.
&
SONS
(pankrotis)
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse OSAÜHINGU S.M. & SONS (pankrotis) määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määruse peale haldusasja nr 3-24-2779.
2.Jätta OSAÜHINGU S.M. & SONS (pankrotis) määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2779 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) (edaspidi OÜ S.M. & SONS; kaebaja) esitas Eesti Advokatuurile 03.04.2024 kaebuse (hiljem täiendatud) vandeadvokaat Jüri Sireli ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid peale. Kaebuse kohaselt oli advokaat kaebaja lepinguline esindaja, kes nõustas kaebajat mh laenulepingute sõlmimisel ja kaebaja kinnistule aadressil XXX laenude tagamiseks hüpoteekide seadmisel. Advokaat esindas ja nõustas kaebajat 11.03.2021 müügilepingu sõlmimisel, millega müüdi eelnimetatud kinnistu AS-le Tiigi Keskus. Kinnistu müüdi oluliselt
3-24-2779 alla turuhinna. Kinnistu müügist saadud raha kanti Legal Property OÜ kontole, mille ainuosanik ja juhatuse liige on vandeadvokaat JS. Harju Maakohus kuulutas 14.01.2022 välja kaebaja pankroti. Kaebajal puudub vara, kõik rahalised vahendid on omastatud. Kaebaja endine juhatuse liige MS keeldub osaühingu varaga tehtud tehingute kohta pankrotihaldurile ja kaebajale dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Maakohus tegi pankrotimenetluses määruse dokumentide ja informatsiooni väljastamise kohta pankrotihaldurile, kuid MS ei täida seda määrust. MS esindaja on JS. Kaebaja on esitanud advokaadile 13.02.2024, 21.02.2024 ja 26.02.2024 päringud, taotledes järgmise informatsiooni saamist: 1) kõik kliendilepingud, mis olid sõlmitud kaebaja ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ vahel kümne aasta jooksul alates nõude esitamisest; 2) kõik arved ja spetsifikatsioonid, mis olid tehtud kaebajale Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt kümne aasta jooksul alates nõude esitamisest; 3) kogu teave, e-mailid ja dokumendid seoses kinnisasja XXX 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepinguga, suhtlus kinnisasja ostja ja teiste asjaosalistega sõlmitud lepingute tingimuste kohta; 4) kogu informatsioon kinnistu 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepingu sõlmimise asjaolude ja tegelike eesmärkide kohta. Advokaat teatas 23.02.2024 kaebajale, et ta keeldub nõutud informatsiooni ja dokumentide väljastamisest. Sellega rikkus advokaat Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (eetikakoodeks) §-st 16 tulenevaid kohustusi, kuna kaebaja on advokaadi klient ja keeldumine dokumentide ja informatsiooni väljastamisest oli alusetu. Samuti on advokaat rikkunud advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 4 ja eetikakoodeksi §-e 8 ja 13, kuna kaebaja kinnistu müümisel osutas advokaat õigusteenuseid oma kliendile OÜ-le S.M. & SONS ning samaaegselt oli advokaadil isiklik huvi kaebaja kinnistu müümiseks alla turuhinna ja müügist saadud raha enda kontrolli all olevale osaühingule kandmiseks, mis oli vastuolus kaebaja huvidega.
2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 08.08.2024 otsusega nr 2-15/245 mitte algatada aukohtumenetlust advokaadi tegevuse suhtes. Advokaadi kliendiks olid India Vabariigi kodanik SM ja talle kuuluvad äriühingud. Pärast SMi surma 2015. a-l on tema perekonnaliikmete, sh OÜ S.M. & SONS juhatuse liikme Q vahel toimunud vaidlus SMi pärandi jagamise üle. Pärimisvaidluses ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ega eelistada üht poolt teistele. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust, see kohustus ei ole ajaliselt piiratud. Otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele dokumentidele juurde pääseda, saab vastu võtta kohus. Kaebajal oleks tulnud juba 2019. a-l, kui ta esmakordselt pöördus aukohtu poole kaebustega ja sai teada advokaadile etteheidetavatest asjaoludest, pöörduda kas tsiviilkohtusse või õiguskaitseorganite poole. Samuti oli tal võimalik taotleda pärimismenetluse algatamist, kui ta leidis, et on toimunud minetused ja seaduserikkumised. Kaebaja taotlusel alustati SMi Eestis asuva vara pärimismenetlust alles 11.01.2024. Aukohus ei saa võtta seisukohta varadega toimunud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse läbiviimise osas. Aukohtumenetluse sisuks ega eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste kaitse. Aukohtule esitatav kaebus ei ole kaebaja õiguskaitsevahend, vaid aukohtu eesmärk on kontrollida advokatuuri liikmetele esitatud kutsealastest nõuetest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada, et AdvS § 19 lg 6 kohaselt ei või advokaadile distsiplinaarkaristust määrata, kui süütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kuniks tehingud on jõus ning kohus või uurimisorgan ei ole tuvastanud seaduserikkumist, on need õiguspärased. Aukohtu ülesanne ei ole tõendite kogumine kaebaja huvides võimaliku kohtu- või kriminaalmenetluse
2(6)
3-24-2779 jaoks või luua olukord, kus saadud informatsiooni saaks üks pooltest kasutada teise vastu, survestamaks mingitele tegudele või toimingutele. Advokaadi kliendi SMi perekonna ja kaebaja pikaajaline konflikt on saanud alguse juba SMi eluajal ning on jätkunud teiste perekonnaliikmetega käesoleva ajani. Seda kinnitab kaebaja ise ja ka kahe teise samasisulise kaebuse laekumine aukohtule. Neil asjaoludel on õige, et advokaat hoidub nõutud dokumentide ühele või teisele poolele üle andmisest. Advokaadi saladuse hoidmise kohustus (AdvS § 45 lg 1) ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Seda, kes on advokaadi klientide õigusjärglased, ei saa aukohtumenetluses tuvastada. Lahenduse saaks asjas tuua kas kohtumenetlus või uurimine uurimisorgani poolt. Advokaat ei ole keeldunud kategooriliselt kaebajale või kellelegi teisele vaidluse all olevaid dokumente esitamast, vaid tema soov on, et tegemist oleks „õige“ isikuga. Huvitatud isikud ja nende õigused peab tuvastama kohus. Äriühingut puudutav dokumentatsioon on suures osas kättesaadav äriregistrist ning muud dokumendid vastavatest registritest. Kaebaja väide, et advokaat on kasutanud advokaadi-kliendi privileegi, et varjata ebaeetilist ja ebaseaduslikku käitumist, on arusaamatu ja ebamäärane. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegutsemist huvide konfliktis. Advokaat on XXX kinnistu müügi ja Legal Property AS-i poolt antud laenudega seotud asjaolusid põhjalikult selgitanud ja puudub alus selgitustes kahtlemiseks. Aukohtule esitatud kinnistu müügilepingu kohaselt on kaebajat nimetatud tehingus esindanud kaebaja tolleaegne juhatuse liige MS, mitte advokaat. Tehingud on jõus seni, kuni pädev organ (kohus) ei ole neid tühistanud.
3.OÜ S.M. & SONS (pankrotis) esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Advokatuuri aukohtu 08.08.2024 otsuse tühistamiseks ja aukohtu kohustamiseks algatama advokaadi suhtes aukohtumenetlus. Advokaat keeldus oma kliendi OÜ S.M. & SONS seaduslikule esindajale Qle dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Aukohus ei ole kaebaja etteheiteid sisuliselt analüüsinud, kuid jõudis sellele vaatamata järeldusele, et aukohtumenetluse alustamiseks puudub alus. Aukohus peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama, et välja selgitada, kas advokaadi tegevuses võivad esineda eetikakoodeksi § 14 lg-s 4 ja §-s 16 sätestatud kohustuste rikkumised. Kaebajal on põhjendatud huvi aukohtule kaebuse esitamiseks. Kui tuvastatakse, et advokaat on kaebaja esindajana rikkunud oma kohustusi, tekib kaebajal õigus kahju hüvitamiseks. Distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud, sest selle toimepanemisest ei olnud kaebuse esitamise ajaks möödunud kolme aastat (AdvS § 19 lg 6). Aukohus leidis ebaõigesti, et konflikti tõttu SMi perekonnas ei olnud advokaadil kohustust dokumente konflikti pooltele üle anda. Aukohtu poolt tuvastatud asjaolud ei vasta tõele ega anna alust aukohtumenetluse alustamata jätmiseks. Advokaadi kliendiks oli kaebaja, mitte SM. Aukohus ei ole andnud hinnangut kaebaja etteheidetele, vaid keskendunud asjaoludele ja nõuetele, mida kaebaja esitanud ei ole. Aukohus ei ole selgitanud, miks advokaadil oli õigus mitte väljastada kaebajale kaebajat puudutavaid ja õigusteenuse osutamise teenustega seotud dokumente ja informatsiooni. Kaebaja ei palunud advokaadilt väljastada dokumente, mida on võimalik kätte saada äriregistrist, samuti ei ole kaebaja palunud advokaadil väljastada kaebaja raamatupidamisdokumente. Ei vasta tõele, et Shantanu Mohan oli välja jäetud oma isa SMi pärijate ringist. Tõele ei vasta ka väide, et SMi pärijatel on omavaheline tüli. Aukohtu järeldus, et kui perekonnaliikmete vahel toimub pärimisvaidlus, ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ja otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele dokumentidele, saab vastu võtta kohus, ei 3(6)
3-24-2779 põhine asjas tuvastatud asjaoludel ning on vastuolus eetikakoodeksi § 14 lg-s 4 sätestatud kohustustega. Advokaat osutas kaebajale õigusabiteenust ning kaebajal on õigus saada informatsiooni ja dokumente osutatud teenuse kohta. Kaebaja ei ole palunud aukohtult seisukohta kaebaja varadega toimunud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse läbiviimise osas. Kaebajal ei ole kohustust kasutada oma õiguste kaitsmiseks muid vahendeid ning muude õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei piira kaebaja õigust pöörduda aukohtusse. Lisaks on kaebaja jaoks oma õiguste kaitsmine muul viisil raskendatud, kuna advokaat keeldus talle selleks vajalikku informatsiooni väljastamast.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 28.10.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on huvitatud isikuks AdvS § 16 lg 1 tähenduses, kellel on õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebajal on kaebeõigus aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks. Aukohus ei ole rikkunud kaebaja taotluse läbivaatamisel pädevus-, menetlus- või vorminõudeid viisil, mis tooks kaasa kaebusega kaitstavate õiguste intensiivse riive. Kaebaja vaidlustab eelkõige aukohtu hinnangut kaebaja materiaalsete subjektiivsete õiguste piiramisele ning ei ole kaebuses esile toonud selliseid menetluslikke rikkumisi aukohtu tegevuses, mis annaksid aluse arvata, et aukohus on jõudnud oma hinnangus sisuliselt ebaõigele seisukohale. Aukohus on kaebaja taotluse läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Kohus ei nõustu kaebajaga, et aukohus pole kaebuses esitatud väiteid sisuliselt hinnanud ega põhjendanud, miks tema arvates ei esine advokaadi tegevuses kaebaja väidetud eetikakoodeksi rikkumisi. Aukohus hindas kaebaja väiteid sisuliselt ja põhjalikult, selgitas kaebajale õiguslikku olukorda, aukohtumenetluse eesmärki ja kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Seejuures ei ole aukohus jätnud kohtu hinnangul ühtki kaebaja esitatud väidet sisuliselt hindamata. Asjaolust, et kaebaja nende hinnangutega ei nõustu, ei tulene tema menetluslike õiguste rikkumist. Halduskohtule esitatud kaebuse väited on üldsõnalised. Näiteks väidab kaebaja, et aukohus on ebaõigesti tuvastanud, et SMi perekonnas on tüli ja Shantanu Mohan on SMi pärijate ringist välja jäetud. Samas ei ole kaebuses mitte millegagi põhjendatud, miks aukohtu hinnang selles osas tõele ei vasta. Muude õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole taotlusega aukohtu poole pöördumise eelduseks, kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine ei ole aukohtumenetluse eesmärgiks. Seda on kaebajale oma otsuses selgitanud ka aukohus. Tähendust ei ole sellel, et aukohus kahtles, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kahtlusele vaatamata ei jätnud aukohus kaebaja taotlust läbi vaatamata, vaid hindas tema väiteid sisuliselt. Vaidlustatud otsusest ei nähtu kokkuvõttes menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asjas tehtud otsust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Seega pole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja aukohtu otsuse tühistaks. Advokaadi klient saab oma materiaalseid subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Kaebajal on tsiviilkohtumenetluses võimalik nõuda advokaadilt ka endale väidetavalt 4(6)
3-24-2779 tekitatud kahju hüvitamist. Aukohtumenetluse läbimine ei ole kohtule kahju hüvitamise nõude esitamise eeltingimuseks. Samuti ei raskenda aukohtu menetluse läbimata jätmine kaebaja jaoks muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui see on asja lahendamiseks vajalik, saab kohus nõuda kaebaja soovitud teabe ja dokumendid kohtumenetluses välja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.OÜ S.M. & SONS (pankrotis) palub 26.11.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 28.10.2024 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Aukohus jättis kaebaja väited (osaliselt) käsitlemata ja tugines üksnes advokaadi väidetele, mis ei vasta tegelikkusele. Advokaat rikkus eetikakoodeksi § 14 lg-st 4 ja §-st 16 tulenevaid nõudeid, kuna keeldus kaebajale dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Aukohus ei ole asja lahendamiseks vajalikke olulisi asjaolusid välja selgitanud ega uurinud. Kaebaja nõudeid ei ole eraldi analüüsitud. Küsimus, kas kaebaja ja advokaadi vahel on konflikt või mitte, ei muuda kaebuses märgitud õiguste riivet väheintensiivseks. Kaebajal on õigus saada 13.02.2024 nõudes nimetatud informatsiooni ja dokumente tehtud tehingute ja advokaadi tegevuse kohta kaebaja esindamisel. Aukohus ei selgitanud, miks on advokaadil õigus mitte väljastada kaebajale teda puudutavaid ja õigusteenuse osutamisega seotud dokumente ja informatsiooni. Tõele ei vasta aukohtu seisukoht, et kaebaja esindaja Shantanu Mohan oli välja jäetud oma 2015. a-l surnud isa SMi pärijate ringist. Shantanu Mohan on oma isa pärija ja talle kuulub 1⁄4 isa pärandvarast. Tõele ei vasta ka väide, et SMi pärijatel on omavaheline tüli, kuid ka antud asjaolu ei saa mõjutada kaebaja õigust nõuda advokaadilt klienti puudutavaid andmeid. Kaebuse rahuldamine ei ole ilmselgelt välistatud, sest aukohus ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud kaebaja väiteid ja etteheiteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu 28.10.2024 määruse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.AdvS § 16 lg-s 1 sätestatud õigus taotleda aukohtumenetluse algatamist ja AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud õigus esitada halduskohtule kaebus aukohtu otsuse peale ei ole nähtud ette huvitatud isiku materiaalsete õiguste kaitseks, vaid huvitatud isik saab halduskohtus kaitsta üksnes oma menetluslikku õigust sellele, et aukohus vaatab tema taotluse läbi menetlusreegleid järgides (nt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Halduskohus pidi kontrollima, kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada aukohtule taotlus ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtu pädevuses on tuvastada, kas advokaat on rikkumise toime pannud, ning aukohus otsustab, kas ja kuidas rikkumisele reageerida, sh kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Halduskohus ei pidanud kontrollima OÜ S.M. & SONS (pankrotis) kaebuse alusel aukohtu 08.08.2024 otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaat JSi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle on advokatuuri pädevuses 5(6)
3-24-2779 (AdvS § 3 p 2). Kohus saab järelevalve teostamisse sekkuda üksnes siis, kui advokatuuri tegevus rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla vaid advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte aga advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda mh selles, et aukohus on jätnud huvitatud isiku väited (osaliselt) käsitlemata või selles, et aukohus ei ole taganud huvitatud isikule nõuetekohaselt ärakuulamisõigust. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p-d 10 ja 11; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10).
9.Aukohtu vaidlustatud otsus ei riiva kaebaja materiaalseid subjektiivseid õigusi. Kaebaja väidab menetluslike õiguste riivet, sest kaebaja väitel ei hinnanud aukohus kõiki tema kaebuses välja toodud asjaolusid. See riive ei ole praegusel juhul intensiivne. Aukohus on kaebaja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse seisukohtade esitamiseks, hinnanud menetlusosaliste seisukohti ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei esine distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohus ei ole jätnud hindamata kaebaja väidet, et kaebaja poolt nõutud dokumentide ja informatsiooni esitamata jätmisega rikkus advokaat eetikakoodeksi § 14 lg-st 4 ja §-st 16 tulenevaid kohustusi. Aukohus on põhjendanud seisukohta, miks puudub advokaadil kohustus tema valduses olevate dokumentide üleandmiseks. Advokatuur on andnud hinnangu ka kaebuses välja toodud konkreetsete dokumentide väljanõudmise nõuetele. Samuti on aukohus võtnud otsuses seisukoha kaebaja väite osas, et advokaadi tegevuse osas esineb huvide konflikt ning selgitanud, et vaidlusaluse kinnistu müügilepingu kohaselt on kaebajat kinnistu müügitehingus esindanud kaebaja tolleaegne juhatuse liige MS, mitte advokaat. Ringkonnakohtu hinnangul on aukohus järginud kaebaja pöördumise menetlemise nõudeid. Asjaolust, et kaebaja aukohtu hinnangutega ei nõustu, ei anna alust järeldada kaebaja menetluslike õiguste rikkumist. Aukohtu seisukoha põhjendatust ei saa kohus kontrollida. Kuna vaidlustatud aukohtu otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendamist või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses, on kaebuse rahuldamine ja aukohtu otsuse tühistamine ebatõenäoline.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 28.10.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.