OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 08.08.2024 otsusele asjas nr 215/245
Menetlusosalised
Kaebaja OSAÜHING S.M. vandeadvokaat Julia Gramma
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
&
SONS,
esindaja
RESOLUTSIOON
Tagastada OSAÜHING S.M. & SONS kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X esitas OSAÜHING S.M. & SONS (pankrotis) (edaspidi ka kaebaja) juhatuse liikmena kaebaja nimel 03.04.2024 Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaat Jüri Sireli (edaspidi ka advokaat) ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid suhtes. Kaebaja täiendas korduvalt oma kaebust, sh viimati 05.07.2024.
2.Kaebuse kohaselt oli advokaat pikema aja vältel kaebaja lepinguline esindaja ja nõustas kaebajat mh laenulepingute sõlmimisel ja kaebaja kinnistule aadressiga Raekoja plats 13, Tallinn laenude tagamiseks hüpoteekide seadmisel. Advokaat esindas ja nõustas kaebajat 11.03.2021 müügilepingu sõlmimisel, millega müüdi kaebaja kinnistu aadressiga Raekoja plats 13, Tallinn AS-ile Tiigi Keskus. Kinnistu müüdi oluliselt alla turuhinna. Kinnistu müügist saadud raha kanti Legal Property OÜ kontole. Legal Property OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on advokaat. Harju Maakohus kuulutas 14.01.2022 välja kaebaja pankroti. Kaebajal puudub mistahes vara, kõik rahalised vahendid on omastatud. Kaebaja endine juhatuse liige Y.Y keeldub osaühingu varaga tehtud tehingute kohta pankrotihaldurile ja kaebajale mistahes dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Maakohus tegi pankrotimenetluses määruse dokumentide ja informatsiooni väljastamise kohta pankrotihaldurile, kuid Y.Y ei täida seda määrust. Y.Y esindaja on J. Sirel.
Kaebaja esitas 13.02.2024 advokaadile päringu, samuti korduvad päringud 21.02.2024 ja 26.02.2024 järgmise informatsiooni saamiseks: 1) kõik kliendilepingud, mis olid sõlmitud OSAÜHING S.M. & SONS ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ vahel kümne aasta jooksul alates nõude esitamisest; 2) kõik arved ja spetsifikatsioonid, mis olid tehtud OSAÜHING S.M. & SONS’le Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt kümne aasta jooksul alates nõude esitamisest; 3) kogu teave, e-mailid ja dokumendid seoses kaebaja kinnisasja Raekoja plats 13, Tallinn 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepinguga, suhtlus kinnisasja ostja ja teiste asjaosalistega sõlmitud lepingute tingimuste kohta; 4) kogu informatsioon kinnistu 11.03.2021 müügi- ja hüpoteegilepingu sõlmimise asjaolude ja tegelike eesmärkide kohta. Advokaat teatas 23.02.2024 kaebajale, et ta keeldub nõutud informatsiooni ja dokumentide väljastamisest. Sellega rikkus advokaat Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (eetikakoodeks) §-st 16 tulenevaid kohustusi, kuna kaebaja on advokaadi klient ja keeldumine dokumentide ja informatsiooni väljastamisest oli alusetu. Samuti on advokaat rikkunud advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 4 ja eetikakoodeksi § 8 ja § 13, kuna kaebaja kinnistu müümisel osutas advokaat õigusteenuseid oma kliendile OSAÜHING S.M. & SONS ning samaaegselt oli advokaadil isiklik huvi kaebaja kinnistu müümiseks alla turuhinna ja müügist saadud raha enda kontrolli all olevale osaühingule kandmiseks, mis oli vastuolus kaebaja huvidega.
3.Advokatuuri aukohus otsustas 08.08.2024 otsusega asjas nr 2-15/245 (otsus) mitte algatada aukohtumenetlust advokaadi tegevuse suhtes. Aukohtu põhjendused olid järgmised: Kaebaja on aukohtu poole alates 2019. a pöördunud samas küsimuses korduvalt ka varem ning talle on selgitatud võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, kuid ta jätkab katseid saavutada oma eesmärgid läbi aukohtumenetluse. Advokaadi, kelle suhtes aukohtu menetluse algatamist taotletakse, kliendiks olid India Vabariigi kodanik C.C ja talle kuuluvad äriühingud. Pärast C.C surma 2015. a on tema perekonnaliikmete, sh OSAÜHING S.M. & SONS juhatuse liikme X.X vahel toimunud vaidlus C.C pärandi jagamise üle. Pikaajalist konflikti perekonnas kinnitab käesoleva kaebusega paralleelselt menetletava kaebuse laekumine aukohtule teiselt perekonnaliikmelt G.G. Olukorras, kus perekonna liikmete vahel toimub pärimisvaidlus, ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ega eelistada üht poolt teistele. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust, see kohustus ei ole ajaliselt piiratud. Otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele dokumentidele, saab vastu võtta kohus. Kaebajal oleks tulnud juba 2019. aastal, kui ta esmakordselt pöördus aukohtu poole kaebustega ja sai teada advokaadile etteheidetavatest asjaoludest, pöörduda kas tsiviilkohtusse või õiguskaitseorganite poole. Tuleb arvestada, et AdvS § 19 lg 6 kohaselt ei või advokaadile distsiplinaarkaristust määrata, kui süütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. 2(6)
Aukohus ei saa võtta seisukohta kaebuses märgitud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse läbiviimise osas. Tehingute õiguspärasust hinnata ja neid tühistada saab üksnes kohus. Aukohtumenetluse eesmärk on advokatuuri liikmetele esitatavatest kutsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimine, mitte kaebaja õiguste kaitsmine. Aukohtu ülesanne ei ole ka tõendite kogumine kaebaja huvides võimaliku kohtu- või kriminaalmenetluse jaoks või selleks, et luua olukord, kus üks tülitsevatest pooltest saaks kasutada advokaadilt pärinevat informatsiooni teise poole survestamaks mingitele toimingutele. Samuti ei saa aukohtumenetluses tuvastada, kes on advokaadi klientide õigusjärglased. Kui kohtu või uurimisorganite menetluses tuvastatakse advokaadi taunitav käitumine, saab aukohus anda advokaadi tegevusele kutse-eetilise hinnangu pärast selle lahendiga tutvumist. Kaebaja rahaliste vahendite liikumise ja osanike muutumise kohta on kaebajal võimalik saada teavet pangalt ja äriregistrist. Arusaamatu ja ebamäärane on kaebaja väide, et advokaat on kasutanud advokaadikliendi privileegi, et varjata oma ebaeetilist ja ebaseaduslikku käitumist. Samuti ei ole advokaat seoses Tallinnas Raekoja plats 13 asuva kinnistu müügiga ja Legal Property OÜ poolt antud laenudega tegutsenud huvide konfliktis. Kaebajat on nimetatud tehingus esindanud kaebaja tolleaegne juhatuse liige, mitte advokaat. Kokkuvõttes ei esine advokaadi tegevuses eetikakoodeksi rikkumise tunnuseid.
4.Kaebaja esitas 07.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja aukohtu kohustamist algatama advokaadi suhtes aukohtumenetlus. Kaebaja väitel sai ta aukohtu otsuse kätte 09.09.2024. Kaebaja põhjendused on järgmised: Puudub vaidlus, et advokaat keeldus oma kliendi OSAÜHING S.M. & SONS seaduslikule esindajale X.X dokumentide ja informatsiooni väljastamisest. Aukohus ei ole kaebaja etteheiteid sisuliselt analüüsinud, kuid jõudis sellele vaatamata järeldusele, et aukohtumenetluse alustamiseks puudub alus. Aukohus peab kaebuse sisuliselt läbi vaatama, et välja selgitada, kas advokaadi tegevuses võivad esineda eetikakoodeksi § 14 lg-s 4 ja §-s 16 sätestatud kohustuste rikkumised. Kaebajal on põhjendatud huvi aukohtule kaebuse esitamiseks. Kui tuvastatakse, et advokaat on kaebaja esindajana rikkunud oma kohustusi, tekib kaebajal õigus kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas advokaadile nõuded dokumentide ja informatsiooni väljastamiseks 13.02.2024, 21.02.2024 ja 26.02.2024 ning advokaat keeldus nõude täitmisest 23.02.2024. Kaebaja esitas kaebuse Advokatuurile 03.04.2024. Seega ei ole distsiplinaarsüütegu aegunud, sest selle toimepanemisest ei olnud kaebuse esitamise ajaks möödunud kolme aastat (AdvS § 19 lg 6). Aukohus leidis ebaõigesti, et konflikti tõttu C.C perekonnas ei olnud advokaadil kohustust dokumente konflikti pooltele üle anda. Aukohtu poolt tuvastatud asjaolud ei vasta tõele ning ei anna alust aukohtumenetluse alustamata jätmiseks. Advokaadi kliendiks oli käesoleval juhul kaebaja, mitte C.C. Aukohus ei ole andnud hinnangut kaebaja etteheidetele, vaid keskendunud asjaoludele ja nõuetele, mida kaebaja esitanud ei ole. Aukohus ei ole selgitanud, miks advokaadil oli õigus mitte väljastada kaebajale kaebajat puudutavaid ja õigusteenuse osutamise teenustega seotud 3(6)
dokumente ja informatsiooni. Kaebaja ei palunud advokaadilt väljastada dokumente, mida on võimalik kätte saada äriregistrist, samuti ei ole kaebaja palunud advokaadil väljastada kaebaja raamatupidamisdokumente. Ei vasta tõele, et X.X oli välja jäetud oma isa C.C pärijate ringist. Tõele ei vasta ka väide, et C.C pärijatel on omavaheline tüli. Aukohtu järeldus, et kui perekonna liikmete vahel toimub pärimisvaidlus, ei saa advokaat olla vahekohtunikuks tülitsevate poolte vahel ja otsuse, kellel on õigus advokaadi valduses olevatele dokumentidele, saab vastu võtta kohus, ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel ning on vastuolus eetikakoodeksi § 14 lg 4 sätestatud kohustustega. Advokaat osutas kaebajale õigusabiteenust ning kaebajal on õigus saada informatsiooni ja dokumente osutatud teenuse kohta. Kaebaja ei ole palunud aukohtult seisukohta kaebaja varadega toimunud tehingute õiguspärasuse ja pärimismenetluse läbiviimise osas. Kaebajal ei ole kohustust kasutada oma õiguste kaitsmiseks muid vahendeid ning muude õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei piira kaebaja õigust pöörduda aukohtusse. Lisaks on kaebaja jaoks oma õiguste kaitsmine muul viisil raskendatud, kuna advokaat keeldus talle selleks vajalikku informatsiooni väljastamast.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on vähe intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohtupraktikas on leitud, et ehkki huvitatud isikul on õigus pöörduda aukohtu poole taotlusega algatada aukohtumenetlus (AdvS § 16 lg 1), on aukohtu tegevuse eesmärk ka sellisel juhul üksnes advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe saamine, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrus nr 3-23-873, p 9). Seega on halduskohtul võimalik aukohtu poolt aukohtumenetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustamise korral kontrollida, kas kaebaja on saanud realiseerida oma õiguse esitada aukohtule taotlus ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbivaadanud. Samas ei ole halduskohtul võimalik kontrollida aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st seda, kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning kas aukohtu hinnang neile asjaoludele on õige. Üksnes aukohtu pädevuses on tuvastada, kas advokaat on rikkumise toime pannud, ning aukohus otsustab, kas ja kuidas rikkumisele reageerida, sh kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Oma kohustusi rikkunud advokaadi klient saab oma subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p-d 10 ja 11; Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika; Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023 määrus nr 3-23-873, p 9).
7.Kaebaja esitas käesolevas asjas aukohtule kaebuse advokaadi kohta, kes osutas talle õigusabi. Seega on kaebaja huvitatud isikuks AdvS § 16 lg 1 tähenduses, kellel on õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kaebajal on kaebeõigus aukohtu otsuse halduskohtus vaidlustamiseks. 4(6)
8.Kohtule ei nähtu samas, et aukohus oleks rikkunud kaebaja taotluse läbivaatamisel pädevus-, menetlus- või vorminõudeid viisil, mis tooks kaasa kaebusega kaitstavate õiguste intensiivse riive. Kaebaja vaidlustab eelkõige aukohtu hinnangut kaebaja materiaalsete subjektiivsete õiguste piiramisele ning ei ole kaebuses esile toonud selliseid menetluslikke rikkumisi aukohtu tegevuses, mis annaksid aluse arvata, et aukohus on jõudnud oma hinnangus sisuliselt ebaõigele seisukohale.
9.Aukohus on kaebaja taotluse läbi vaadanud ja koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid.
10.Kohus ei nõustu kaebajaga, et aukohus pole kaebuses esitatud väiteid sisuliselt hinnanud ja põhjendanud, miks tema arvates ei ole advokaadi tegevuses kaebaja väidetud eetikakoodeksi rikkumisi. Aukohus hindas kaebaja väiteid sisuliselt ja põhjalikult, selgitas kaebajale õiguslikku olukorda, aukohtumenetluse eesmärki ja kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Seejuures ei ole aukohus jätnud kohtu hinnangul ühtki kaebaja esitatud väidet sisuliselt hindamata. Asjaolust, et kaebaja nende hinnangutega ei nõustu, ei tulene tema menetluslike õiguste rikkumist.
11.Samuti on halduskohtule esitatud kaebuse väited üldsõnalised. Nt väidab kaebaja, et aukohus on ebaõigesti tuvastanud, et C.C perekonnas on tüli ja X.X on C.C pärijate ringist välja jäetud. Samas ei ole kaebuses mitte millegagi põhjendatud, miks aukohtu hinnang selles osas tõele ei vasta.
12.Kohus nõustub kaebajaga, et muude õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole taotlusega aukohtu poole pöördumise eelduseks, kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine ei ole aukohtumenetluse eesmärgiks. Seda on kaebajale oma otsuses selgitanud ka aukohus.
13.Tähendust ei ole sellel, et aukohus kahtles, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kahtlusele vaatamata ei jätnud aukohus kaebaja taotlust läbi vaatamata, vaid hindas tema väiteid sisuliselt.
14.Vaidlustatud otsusest ei nähtu kokkuvõttes menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asjas tehtud otsust või rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi aukohtumenetluses. Seega pole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja aukohtu otsuse tühistaks.
15.Nagu juba eespool selgitatud, saab advokaadi klient oma materiaalseid subjektiivseid õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Kaebajal on tsiviilkohtumenetluses võimalik nõuda advokaadilt ka endale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Aukohtumenetluse läbimine ei ole kohtule kahju hüvitamise nõude esitamise eeltingimuseks. Samuti ei raskenda aukohtu menetluse läbimata jätmine kaebaja jaoks muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui see on asja lahendamiseks vajalik, saab kohus nõuda kaebaja soovitud teabe ja dokumendid kohtumenetluses välja.
16.Kuna kaebaja õiguste riive pole intensiivne ja kaebuse rahuldamine pole tõenäoline, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). 5(6)
17.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel tagastamise korral tasutud riigilõivu kaebajale ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.