Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

2-16-4533 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja ei saa esitada otsusele kaja (TsMS § 419). kostja võib otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Hagi alus Hageja ja kostja 1 vahel 30.11.2015 sõlmitud kütuse ostu-müügileping ja kostjaga 2 sõlmitud käendusleping, millest tulenevad kohustused on kostjad jätnud kohaselt täitmata. Kohtu selgitused Kohus tegi tsiviilasjas tagaseljaotsuse 08.08.2016. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja ja kohus taastas menetluse 28.11.2016 määrusega. Samal päeval toimetas kohus kostjatele kätte kohtukutse kohtuistungil osalemiseks. 23.01.2017 esitasid kostjad taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et kostjad pidasid kohtukutset sellel ekslikult märgitud aastaarvust tulenevalt „arhiivimaterjaliks“. 24.01.2017 istungile kostjad ei ilmunud vaatamata sellele, et kohus ei ole kostjate taotlust istungi edasilükkamiseks rahuldanud. Kohtu hinnangul ei ole kostjate selgitused eluliselt usutavad ja lasevad arvata, et kostjad ei ole menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Kohus on seisukohal, et mõistlikule inimesele ei saanud jääda kahtlust, et istung toimub 2017 aastal ning kostjatele ei ole saadetud „arhiivimaterjale“. Arhiivimaterjale ei oleks ka olnud võimalik kostjatele saata, sest jaanuaris 2016 ei olnud hagimenetlust veel alustatud. Lisaks tuleb märkida, et nii pärast menetluse taastamist kui ka vahetult enne istungit oli istungisekretär kostjaga 2 korduvalt telefonikontaktis ning jagas informatsiooni ka peatselt toimuva istungi kohta. Istungisekretär on meili teel veelkordselt teatanud kostjate taotluse rahuldamata jätmisest ja võimalusest, et kostjate suhtes tehakse tagaseljaotsus. Seega ei saa kostjatel olla mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulu 350 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

2/2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.