X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses V8 sektori sulgemise kohta kirjalike korralduste väljastamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja Viru Vanglalt haldusmenetluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 19. juuli 2024. a vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-1992.
4.Jätta X menetlusabi taotlus tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.X (kaebaja) esitas 12. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja põhjendab, et on esitanud vanglale ajavahemikul 13. oktoober kuni 12. detsember 2024 mitmeid avaldusi, milles taotles kirjalikku korraldust V8 sektori sulgemise kohta, et saaks vangla tegevust vaidlustada, kuid vangla ei ole kaebajale vastanud ja talle korraldusi väljastanud. Korralduste väljastamata jätmine rikub kaebaja õigusi ning on põhjustanud talle ärevust, stressi ja alandust. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõendite kogumist, tõlkeabi ning avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga asendamist.
KOHTU SEISUKOHT
2.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub
3-24-3360 eeltoodud alusel tagastamisele. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.
3.Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Üksnes abstraktne oht, et Viru Vangla võib tulevikus sarnaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vanglat kaebajale vastama ning kirjalikke haldusakte väljastama. Kui vangla ei väljasta kaebajale sektori sulgemise kohta haldusakte, siis on kaebajal võimalik haldusaktide andmata jätmist vaidlustada kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses. Samuti on kaebajal võimalik vaidlustada haldusakte, millega V8 sektor suleti, eraldiseisvas vaide- või kohtumenetluses. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka hilisem hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuna hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
4.Kohus ei pea vajalikuks hinnata käesoleva haldusasja raames võimalust suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusamate nõuete esitamisele. Kohus on kaebajale juba mitmes varasemas kohtuasjas sarnaselt käesolevale haldusasjale selgitanud, kuidas osakonna lukustamisega seoses oma õigusi tõhusalt kaitsta, s.t et kaebajal on võimalik esitada vaide- ja kohtumenetluses kohustamisnõue kirjaliku haldusakti saamiseks ning et kirjaliku haldusakti saamisel on tal võimalik vaidlustada osakonna lukustamise käskkirja eraldiseisvas menetluses (nt Tartu Halduskohtu 4. novembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-3012, p 5.2; 26. novembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-3060, p-d 5.1 ja 6), kuid kaebaja on jätkuvalt otsustanud esitada kohtule tuvastamiskaebuse, mis tema õiguslikku positsiooni efektiivselt ei paranda. Kaebajal on soovi korral võimalik endal kohtu juhiseid järgides esitada kohtule uus nõuetekohane kaebus ning tema õiguste edasine kaitse ei ole takistatud.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel X kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja Viru Vanglalt haldusmenetluse tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
7.Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist. Kohus võtab kaebaja tõlkeabi taotluse lahendamiseks asja materjalide juurde vastavalt kaebaja taotlusele Viru Vangla 19. juuli 2024. a vastuse kohtunõudele haldusasjas nr 3-24-1992 (HKMS § 62 lg 2).
7.1.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 110 lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba
3-24-3360 tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg-d 1 ja 4). Kuigi kaebajal võivad puududa rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust.
7.2.Kohus nendib, et Viru Vangla 19. juuli 2024. a haldusasjas nr 3-24-1992 esitatud vastuse kohaselt on kaebaja üldine eesti keele oskus pigem kasin ning kaebajale on halduskohtus varasemalt mõne teise haldusasja raames tõlkeabi antud, kuid käesolevas haldusasjas ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne, et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks takistatud ning et ta pole võimeline mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid menetlusdokumente. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning ta on ka teistes haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi, määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164, 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 3-23-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060 jne). Seega ei ole kohtu hinnangul kaebajale tõlkeabi andmine praegu vajalik.
7.3.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.