Korrakaitse › Relvaload

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

alustamata jätmise teatises on jõutud järeldusele, et X ja Y vahel on pikemaajaline konflikt seoses KÜ juhatusse kuulumisega ja mõlemad osapooled on vastastikku esitanud politseile erinevatel põhjustel avaldusi teise osapoole vastu. /---/ RelvS § 43 lg 31 sätestab, et PPA võib tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Relvaluba on oma olemuselt eriõigus, mille isikule andmise üheks põhiliseks aluseks on isiku kõrge usaldusväärsus avaliku võimu silmis. Relva näol on tegemist kõrgema ohu allikaga, mistõttu eeldab relvaloa olemasolu loa omajalt isegi keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Relvaloa kehtetuks tunnistamiseks piisab sellest, kui varasema käitumise pinnalt ei ole põhjust isikut relvaloa kui eriõiguse andmiseks piisavalt usaldusväärseks pidada. PPA Põhja prefektuur on seisukohal, et X ja Y omavahelised suhted on olnud juba mõnda aega konfliktsed. Vastastikku on tehtud politseile avaldusi, milles süüdistatakse teineteist erinevate õigusvastaste tegude toimepanemises. Vastastikku on tehtud avaldused, kus üks või teine osapool on väidetavalt teist ähvardanud juba ka relva või relvataolise esemega. Vastab tõele, et väidetav relvaga ähvardamine X poolt kriminaalmenetluse raames tõendamist ei leidnud ning PPA Põhja prefektuur ei saa seda tõendada ka haldusmenetluse raames. Haldusmenetluses kogutud tõendite pinnalt saab jõuda vaid järeldusele, et Xl on konfliktsed suhted ühe konkreetse inimesega ja seni tuvastatud verbaalsed konfliktid võivad ühel hetkel minna üle ka füüsilise jõu või relva kasutamiseks. Seda hetke, kui X mõne järgmise konflikti raames võib kuritarvitada relva, PPA ootama ei jää. Oht, et lähitulevikus võiks midagi sellist aset leida, on olemas. RelvS § 43 lg 31 kohaldamine ei eelda, et isikut oleks süütegude toimepanemise eest karistatud. Vastab tõele, et Xl kehtivad karistused puuduvad. Samas on leidnud kinnitust, et lisaks konfliktsetele suhetele teise isikuga ei pea X kinni ka RelvS nõuetest. Asjaolu, et isik oma vastuväidetes eitab RelvS rikkumist, on ohumärgiks ja annab selge signaali, et isik ei pea talle tehtud suulist hoiatust millekski ja võib ka tulevikus rikkuda RelvS nõudeid. Tulirelvade hoidmisele on seatud konkreetsed nõuded, mille eesmärk on ennekõike tagada isiku enda ja teiste ohutus ning milliste järgimine on iga relvaomaniku kohustus. Isik, kes on relva käitlemise nõudeid rikkunud, on seetõttu alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Seejuures ei muuda ohtu olematuks ka rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud. X ei hoidnud 07.06.2022 kolme tulirelva nõuetekohaselt relvakapis. Ühte tulirelva hoidis kirjutuslaual kotis, ühte tulirelva kirjutuslaua ääre all ja üks tulirelv asus kontrollimise hetkel diivanlaua all spordikotis. Isik, kellel on konfliktsed suhted teise isikuga, samuti isik, kes ei pea kinni RelvS nõuetest, ei ole relvaomanikuna usaldusväärne. Sellise isiku puhul ei saa eeldada, et ta käib edaspidi relvaga ümber hoolsalt ja nõuetekohaselt. PPA Põhja prefektuur võtab otsuse tegemisel arvesse isikut positiivselt iseloomustavat teavet (seda, et X näol on tegemist pikaajalise IPSC laskuriga, kes on võitnud mitmeid võistlusi),

kuid see ei kaalu antud juhul üles isikule etteheidetud konfliktseid suhteid teise isikuga ja RelvS nõuetest mitte kinnipidamist. Kuivõrd käesolevalt otsustatakse X relvaloa kehtetuks tunnistamine, siis PPA Põhja prefektuur ei pea vajalikuks lahata teise konflikti osapoole minevikku. Kui X tunneb end Y tegevuse tõttu ohustatuna, siis on tal võimalik taotleda isiku suhtes lähenemiskeeldu. Kuigi relvaloa kehtetuks tunnistamine tähendab Xle, et ta ei saa enam vallata tulirelvi vastava spordialaga tegelemise ning enese ja vara kaitseks, peab haldusorgani hinnangul lisaks relvaomaniku eneseteostuse õigusele kaitsma ka isikute õigust elule, tervisele ja avalikule korrale. Teiste isikute õigus elule, tervisele ja avalikule korrale kaaluvad üles X õiguse eneseteostusele. Tuginedes eeltoodule leiab PPA Põhja prefektuur, et X nimele väljastatud relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada, see on kohane meede teiste isikute turvalisuse ja avaliku korra kaitse tagamiseks. Relvaloa kehtetuks tunnistamisel on relvaomanikul kohustus relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada või alustada võõrandamist (RelvS § 44 lg 6). Relva saab võõrandada komisjonimüügi korras või relvasoetamisluba omavale isikule. Kui relvaomanik relva ja laskemoona relvaseaduses sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul ei võõranda või ei alusta võõrandamist, siis PPA sundvõõrandab relva ja laskemoona (RelvS § 44 lg 8)“ (dtl 20-23).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.3 Y ehk endine Y, on kurjategija, on kandnud karistust röövimise eest, mis on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Y kandis vangistust esmakordselt, kuid juba varem on ta karistatud varavastaste kuritegude eest rahatrahviga ning vangistusega tingimisi. Tema teod on muutunud aina raskemaks ja jõhkramaks. Röövimise käigus tekitas ta eluohtlikke vigastusi ka isikule, kes diivanil lamas. Ähvardamiseks kasutas püstoli maketti ja ründas inimest noaga. 5.4 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja haldusaktist ei ole võimalik välja lugeda fakte ega tõendeid, et kaebaja on ebaõigesti hinnanud välismaailma, vägivallatseb, koguaeg rikub seadust jne. Vastupidi menetluses on kindlaks tehtud, et kaebaja on seadusekuulekas kodanik, kes on vallanud relvi üle 30 aasta. Vastustaja oli kohustatud tooma välja küllaldase alus ja kahtluse kaebaja kohta, et oleks võimalik kohaldada RelvS § 43 lg 3 1 sätestatud. Selliseid fakte menetluses tuvastatud ei ole. Seega haldusakt on õigusvastane. 5.5 Otsusest ei tule asjaolusid, mille alusel oleks võimalik teha, et kaebaja ebaadekvaatselt hindab olukorda ja tegeleb vägivallaga. Kogu menetluse jooksul ei ole tuvastatud ühtegi fakti et ta on vägivaldne. Vastupidi - esitatud faktidest nähtub, et kaebaja on korduvalt pöördunud politsei poole abi saamiseks. Menetluses on esitatud paljasõnalised ja tõendamata väited, et kaebaja on konfliktne inimene, kuid konfliktset käitumisest ei ole tuvastatud. Kaebaja suhtes ei ole karistusregistris ühtegi kannet, ta elab rahulikku ja viisakat elu, on laskesportlane. Samuti seisab kaebaja ühistu eest kasutades selleks kõike seadusega lubatut. 5.6 Seega otsus on põhjendamata, ebaproportsionaalne ja tehtud menetlusnormide rikkudes.

käitumisega ohtu endale või teistele. PPA kontrollib nimetatud asjaolu relvaloa väljastamise või pikendamise otsustamisel ja ka relvaloa kehtivuse ajal. PPA tuvastas, et kaebajal, kes on ühistu liige ja juhatuse liige, on pikaajaline konflikt ühe ühistu juhatuse liikmega. Mõlemad esitavad vastastikuseid süüdistusi ühistu juhtimisvigades. Nende vaheline konflikt oli kasvanud määrani, et kaebajast lähtuva ohu tõttu on peetud vajalikuks politsei sekkumist. Mitmete politseile esitatud teadete põhjal päädib suhtlemine sõimamise, ähvarduste ja relvataolise eseme kasutamisega. Y on avaldanud politseile, et tunneb muret oma turvalisuse pärast. Sündmuste kirjeldus erinevates menetlusdokumentides kinnitab, et mõlemad kohtuvad sageli ja tülitsevad. Seega on põhjendatud ja objektiivne PPA järeldus, et ühel hetkel võib konflikt minna üle ka füüsilise jõu või relva kasutamiseks. 6.3 Asjaolu, et PPA ei andnud kaebaja vastuväidetele nii suurt tähendust, ei tähenda, et PPA jättis nendega arvestamata. Kaebajale anti võimalus esitada oma vastuväited, millega PPA täitis HMS § 40 nõude. Kaebaja esitas ennast õigustavaid väiteid ning püüab jätkuvalt pisendada oma osa konfliktide tekkimises. Küsimus ei ole lahkarvamustes, vaid selles, kuidas neid lahendatakse. Asjaolu, et teine osapool on karistatud või kandnud vabaduskaotuslikku karistust, ei anna kaebajale eelist või õigust lahendada konflikte jõuliselt. Kuigi kaebaja peab ennast adekvaatseks, rahumeelseks ning seadusekuulekas inimeseks, ei näita tema käitumine ja suhtumine soovi lahendada kõnealune olukord rahumeelselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.