lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-207/21

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 06.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-207/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1548
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

6.detsembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-207

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks tagastama temalt tollikontrollis ära võetud asjad

Menetlusosalised

Kaebaja X Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 6. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

X sisenes 17. jaanuaril 2024 Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminali kaudu Eesti Vabariiki. Piiriületusel läbis ta tollikontrolli.

1.1.Xl oli piiriületusel kaasas kaubanduslikku laadi esemed. Kaebajal kaasas olnud 150 maniküüriharja ja 300 küüneviili kohta vormistas ametnik tollideklaratsiooni nr 24EE550000032510R5 (impordi deklaratsioon, digitoimiku leht (dtl) 51–54). Kaebaja tasus selle kauba eest tollimaksud ning sai kaubaga Eestisse siseneda.

3-24-207

1.2.Maksu- ja Tolliameti (MTA) leidis, et osa Xl kaasas olnud kaubast oli keelatud Euroopa Liidu territooriumile toimetada seoses sanktsioonidega, mis on Euroopa Liidus kehtestatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. MTA ametnikud tegid Xle suulise ettepaneku liikuda kaupadega Venemaale tagasi. X loobus sellest ning loovutas sanktsiooniga hõlmatud kaubad riigi omandisse. Selle kohta koostati kauba riigile loovutamise taotlus nr 24RY0077191-1/1. Loovutatud kaubad olid 71 maniküüri- ja pediküürivahendit, 80 paberkotti ja 7 kosmeetikatoodet (nahahooldusvahendid).
1.3.Tolliinspektor võttis riigi omandisse loovutatud kaubad vastu Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis aadressil Peterburi mnt 1, Narva. Kauba vastuvõtmise kohta koostati kauba riigi omandisse ülemineku otsus nr 24RY0077191-1/2 ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24RY0077191-1/3. Üks ese, s.o desinfitseerimisvahend, mis ei kuulu sanktsioonide paketti, tagastati Xle, mistõttu korrigeeriti dokumentides kosmeetikatoodete kogust käsitsi. Kauba riigile loovutamise taotlus, kauba riigi omandisse ülemineku otsus ja üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud kahes eksemplaris, millest igast ühe eksemplari sai kaebaja. Dokumentidel on kaebaja allkiri. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23. jaanuaril 2024 X kaebus 17. jaanuaril 2024 Eesti-Vene piiri ületamisel temalt äravõetud asjade tagastamiseks.

Kaebaja oli teel Helsingisse. Tal olid kaasas järgmised asjad: üks geel “Patrisia Nail“; erinevat värvi avatud geellakid “Adricoco“ (igat üks eksemplar); üks kätekreem “MILV“; üks komplekt küünelakke (baaslakk strong, pealislakk, aluslakk “MOOD“); üks parafiin “Domix“ kätele; üks küünte ja küünenahaõli „Domix2“; üks kätekoorija “MILV“. Kõik asjad olid isiklikuks kasutamiseks ning ühes eksemplaris. Kaebaja soovib, et konfiskeeritud asjad talle tagastatakse. Kaebaja edastas kohtule asjade tagastamise kohta e-kirja ka 1. veebruaril 2024. Tagastatavate asjade nimekirja oli juurde lisatud üks kätekoorija-geel “Joy now“ ja üks küünelakieemaldi “Lonstin“.

22.märtsi 2024. a vastuses kaebusele palus MTA kaebuse rahuldamata jätta.
3.1.23. jaanuari 2024. a kaebuses soovib kaebaja tagasi kuut erinevat kaupa, kuid 1. veebruari 2024. a edastatud e-kirjas soovib kaebaja tagasi kaheksat erinevat kaupa. Kaebaja vaidleb peamiselt kaupade üle, mis on kajastatud kauba riigile loovutamise taotluses, kauba riigi omandisse ülemineku otsuses ja kauba üleandmise vastuvõtmise aktis positsioonil 2, s.o kosmeetikatooted (seitse tükki) ja positsioonil 3, s.o geellakid „Adricoco“.
3.2.MTA rakendab Venemaalt Eestisse toodava kauba kontrollimiseks Nõukogu määrust (EL) nr 833/20148, mis kehtestab piiravad meetmed seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse artikli 3i lg 1 sätestab, et keelatud on otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või Venemaalt eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.
3.3.Kaebajal piiriületusel kaasas olnud kosmeetikatooted (seitse tükki), maniküürija pediküürivahendid (71 tükki) liigituvad määruse XXI lisa järgi kauba gruppi 3304, mille kirjeldus on: „Kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid, sh

2(5)

3-24-207 päevitus- ja päikesekaitsevahendid (v.a ravimid); maniküüri- ja pediküürivahendid.“ Kosmeetikatoodete ja maniküüri- ning pediküürivahendite importimine Venemaalt Eestisse on seega keelatud, kuna need on sanktsioonide all olevad kaubad. Määruse art 3i lg-le 1, mis sätestab keelunormi, on kauba riigile loovutamise taotluses, kauba riigi omandisse ülemineku otsuses ja kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kauba loovutamise põhjusena viidatud. Eeltoodu põhjal ei ole kaebajale võimalik kaebuses nimetatud kaupu tagastada.

3.4.Asjaolu, kas piiriületajal kaasas olnud keelatud kaubad on kaubanduslikus koguses või isiklikuks tarbimiseks, ei mõjuta kaupade kinnipidamise ega tagastamise otsustust. MTA pakub piiriületajatele, kellel on piiriületusel kaasas kaup, mida on keelatud Venemaalt Eestisse tuua, võimalust kaubaga tagasi Venemaale liikuda. Selline võimalus anti suuliselt ka kaebajale, kuid ta loobus sellest.

Vastustaja esitas 18. novembril 2024 kohtunõudele vastuse (nr 6-4/03901-5).

4.1.Kui piiriületaja siseneb Venemaalt Eestisse kaubaga, mille kohta kehtib impordikeeld sanktsiooni tõttu, lasub tal juhul, kui ta väidab, et kaubad on isiklikuks otstarbeks, kohustus väidet tollile tõendada. Üldjuhul on võimalik silmaga tuvastada, millised esemed on isiklikus kasutamiseks. Näiteks on võimalik tuvastada, kas esemeid on varem tarbitud, nende korke või karpe on avatud, need on pakendatud eraldi koos teiste isiklike asjadega, reisijad teavad esemete koode või paroole või omavad retsepte või muid lube, jne.
4.2.Osadel kaebajal kaasas olnud kaupadel või pakenditel ei ole avamise märke. Tollideklaratsioonist, muudest kauba tollidokumentidest ja fotodelt selgub, et kaebajal kaasas olnud kaup on kaubanduslikus koguses, seega kaubanduslikku laadi. Kaebaja nõustus keelatud kauba loovutama ega andnud tollitoimingute käigus mõista, et osa kaubast on isiklikuks kasutamiseks. Ka kaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks või kuidas olid keeluga hõlmatud kaubad talle isiklikuks kasutamiseks. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ta tollitoimingute käigus ei öelnud, et osa kaubast on isiklikus otstarbeks. Kaup oli ettenähtud müügiks. Selle Eestisse toimetamine on keelatud. Kaebaja paljasõnaline väide, et kaebuses nimetatud kaubad olid isiklikuks otstarbeks, ei lükka ümber tollitoimingute õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlus on selle üle, kas kaebajalt Eesti-Vene piiri ületamisel kaupade äravõtmine oli õiguspärane. Kaebaja väidab, et ära võetud kaubad olid isiklikuks kasutamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja enda väidet tõendanud.

Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määruse artikli (art) 3i lg 1 järgi on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXI lisas loetletud Venemaalt pärinevaid või eksporditavaid kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu ja võimaldab tal jätkata Ukraina olukorda destabiliseerivat tegevust.1

Määruse sama artikli lg 2 p a) alusel on keelatud anda lg-s 1 osutatud keeldu silmas pidades otse või kaudselt tehnilist abi või osutada vahendus- või muid teenuseid, mis on seotud lg-s 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga ning nende kaupade ja tehnoloogiaga varustamise, nende

Konsolideeritud versioon arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/? uri=CELEX%3A02014R0833-20240913&qid=1731332073024#M25-26.

3(5)

3-24-207 tootmise, hoolduse ja kasutamisega. Sama art lg 2 p b) järgi on keelatud pakkuda lg-s 1 osutatud keeldu silmas pidades otse või kaudselt rahastamist või anda rahalist abi lg-s 1 osutatud kaupade ja tehnoloogia ostmiseks, importimiseks või üleandmiseks või nendega seotud tehnilise abi andmiseks või vahendus- või muude teenuste osutamiseks. Määruse XXI lisas on loetletud artiklis 3i osutatud kaupade ja tehnoloogia CNkoodid. CN-koodiga 3304 on hõlmatud „kosmeetika- ja jumestusvahendid, nahahooldusvahendid, sh päevitus- ja päikesekaitsevahendid (v.a ravimid); maniküürija pediküürivahendid“.

Artikkel 3i lg 3aa järgi võivad liikmesriigi pädevad asutused lubada selliste kaupade importi, mis on mõeldud liitu reisivatele füüsilistele isikutele või nende lähimatele pereliikmetele üksnes isiklikuks kasutamiseks, piirduvad kõnealustele isikutele kuuluvate isiklike esemetega ega ole ilmselgelt ette nähtud müügiks.

Kauba loovutamise taotluse p-i 2 järgi loovutas kaebaja seitse kosmeetikatoodet ja 71 maniküüri- ja pediküürivahendit (dtl 15; fotod dtl 56–61, 63). Vaidlust pole selle üle, et loovutatud kaubad kuuluvad määruse lisas XXI nimetatud CN-koodi 3304 alla. Vaidlus on selle üle, kas nimetatud tooted olid isiklikuks kasutamiseks ja ilmselgelt mitte müügiks.

Vastustaja selgituste kohaselt loovutas kaebaja tollikontrollis kaebuses loetletud tooted riigile ilma, et ta oleks väitnud neid olevat isiklikuks kasutamiseks. Kaebaja ei ole kohtumenetluses selle kohta vastuväiteid esitanud.

Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebajal oli erinevat värvi geellakke kaasas kaubanduslikus koguses (71 lakki), seda sõltumata sellest, kas igat lakki oli üks või mitu eksemplari. Määrav pole see, kas pakendid olid avatud või mitte. Kuigi see, et pakend on avatud, võib viidata, et toode on isiklikus kasutuses, tuleb hinnata asjaolusid kogumis. Tollikontrollis peab olema tuvastatav nii see, et kaup on isiklikuks kasutamiseks, kui ka see, et tooted pole ilmselgelt ettenähtud müügiks. Sellises koguses lakkide puhul ei saa kuidagi pidada ilmselgeks, et need oleks soetatud ja Eestisse toodud isiklikuks kasutamiseks. Liiati ei andnud ka kaebaja tolliametnikele mingeid selgitusi selle kohta, et tooted oleks tema isiklikus kasutuses.

Kauba riigile loovutamise taotluse p-is 2 märgitud toodete kohta pole kaebaja väitnud, et need oleks olnud avatud. Kuigi nimetatud tooteid oli igaüht üks eksemplar, pole ka see asjaolu üksi määrav, et pidada neid sellisteks toodeteks, mis pole ilmselgelt müügiks vaid on isiklikuks kasutamiseks. Kaebaja pole seda väidet kohtumenetluses selgitanud ega tõendanud. Koos asjaoluga, et kaebaja tõi need tooted üle piiri ühes 71 pudeli geellakiga, on pigem alust arvata, et kõik tooted olid mõeldud näiteks maniküüri- või pediküüriteenuse osutamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja poolt riigile loovutatud tooted lugeda sanktsioonidega hõlmatud kaubaks. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt nõudnud. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.

Pihel Sarv

4(5)

3-24-207 /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium