Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. detsember 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2586
Haldusasi
X kaebus Saue Vallavalitsuse 24.07.2024 otsuse nr 83/301/2024 osalise tühistamise, 14.08.2024 korralduse nr 755 p 1.2 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X, volitatud esindaja Y Vastustaja XXX, volitatud esindaja D.C
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
3-24-2586
Kaebaja leiab, et hooldajatoetuse määramata jätmine 2024. aasta mai- ja juunikuu eest on õigusvastane. 2(6)
3-24-2586
A puudeastmes ja tegelikus tervislikus seisundis ei ole vahepeal toimunud muutusi paremuse või tervenemise suunas ning arvestades hooldatava eakust ning asjaolu, et ta elab üksi, on hooldusvajadus püsinud tasemel, mis oli ka enne 01.05.2024. Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist käis hooldatava hooldusvajadust hindamas tema kodus 11.07.2024. Saue Vallavalitsus on vaideotsuses muu hulgas ka ise märkinud, et „hooldusvajaduse hindamisest tulenevalt on põhjendatud Ale hooldaja määramine ja Xle hooldajatoetuse maksmine“. Hooldusvajaduse hindamise põhjenduses ei ole Saue Vallavalitsus toonud kitsendusi, st ei ole välja toodud, et hooldajatoetuse maksmine ei ole põhjendatud 2024. aasta mai ja juuni eest. Saue Vallavalitsuse väide, et hooldajatoetust ei saa maksta tagasiulatuvalt, on vale, eksitav ning vastuolus abivajaja vajadustega. Korra § 16 lg 7 sätestab, et hooldajatoetust makstakse üks kord kalendrikuus. Juhul, kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks esitati 1.-15. kuupäeval, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamise kuust. Juhul, kui taotlus esitati pärast 15. kuupäeva, makstakse hooldajatoetust taotluse esitamisele järgnevast kuust. Viidatud sõnastus sätestab toetuse väljamaksmise korraldusliku poole, mitte ei piira selle välja maksmist muuhulgas ka tagasiulatuvalt, kui teenust osutati. Vastustaja on vaideotsuses ka ise välja toonud, et vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (edaspidi SÜS) § 16 lg-le 1 tekib õigus hüvitisele seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. See tähendab, et toetuse määramise faktiliseks asjaoluks on tegelik puude esinemise asjaolu, mitte aga asjaolu, millal täideti paber toetuse saamiseks. SÜS §-st 7 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel, antud juhul Saue Vallavalitsusel kohustus isikut igakülgselt abistada avalduse tegemisel või toimingu tegemisel. Korra § 16 lg 1 kohaselt on hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise eesmärk tagada vaimse ja/või kehalise puude tõttu oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks abi vajavale isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve. Kuivõrd hooldaja ja sellega seotud toetuse taotluse esitajaks on raske puudega isik ise, oleks olnud kohaliku omavalitsuse kohustus talle meelde tuletada hooldustoetuse maksmise lõppemisest ja abistada vajaliku avalduse täitmisel. Kaebajale teadaolevalt ei ole A sellist abi Saue Vallavalitsuselt saanud. Kaebajale on jäänud vastuseta küsimus, miks Saue Vallavalitsus jättis rakendamata SÜS §-s 7 sätestatud kohustava õigusnormi ja ei teavitanud hooldatavat, et talle hooldaja määramise (ja sealhulgas hooldajatoetuse maksmise) periood lõppeb ning jättis raske puudega isiku olukorda, kus tema õigused jäid teadmatusest realiseerimata. Kaebaja on seisukohal, et kuna A puue ja sellest tulenev hooldusvajadus on olnud viimased 15 aastat katkematu, on otsus hooldustoetuse välja maksmata jätmisest kahe hooldusteenust osutatud kalendrikuu eest küüniline, mis näitab kohaliku omavalitsuse ülbet ja üleolevat suhtumist oma valla maksumaksjatesse ja abivajajatesse. Omavalitsus on kohustatud tegelema ja hea seisma eelkõige vallakodanike tegeliku heaolu ja hakkamasaamise eest. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. X ja A olid Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusest nr 8-3/159/2019 ja selle alusel kolmepoolselt sõlmitud lepingust tulenevalt teadlikud, et hooldaja ja hooldajatoetus olid määratud tähtajaliselt. Polnud alust eeldada, et nimetatud dokumentides märgitud periood pikeneb automaatselt või et hooldajatoetuse maksmist jätkatakse pärast hooldaja ja hooldajatoetuse määramise perioodi lõppemist. Puude raskusastme tuvastamise korduvekspertiisi taotlus on esitatud SKA-le õigeaegselt ning Xl ja Al 3(6)
3-24-2586
polnud alust eeldada, et sellest erinevalt ei ole tarvis esitada vastustajale taotlust uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks. Kaebaja on tõlgendanud korda vääralt, vastuolus normi andja eesmärgi ja selle rakendamise praktikaga. Kord ei võimalda hooldajatoetust taotleda ja maksta tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest. Kui taotlus hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks on esitatud 1.-15. kuupäeval, on hooldajatoetust makstud taotluse esitamise kuul taotluse esitamise kuu, mitte aga taotluse esitamisele eelnenud kuude eest. Juhul, kui taotlus on esitatud pärast 15. kuupäeva, on hooldajatoetust makstud esmakordselt taotluse esitamisele järgneval kuul taotluse esitamisele järgneva kuu, mitte aga taotluse esitamise kuu või sellele eelnevate kuude eest. Korra kehtimise ajal ei ole Saue Vallavalitsus maksnud hooldajatoetust tagasiulatuvalt taotluse esitamisele eelnevate kuude eest. Saue valla sotsiaalvaldkonna õigusaktide rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et kui õigusaktis pole selgesõnaliselt teisiti sätestatud, ei maksta toetusi tagasiulatuvalt. Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ 1. peatükis „Üldsätted“ sisalduva § 6 lg 3 sätestab, et toetust ei saa taotleda tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui määrus sätestab teisiti. Kuigi hooldajatoetuse näol on tegemist sotsiaaltoetuse, mitte sotsiaalteenusega, on see lahutamatult seotud hooldaja määramisega, mistõttu on hooldajatoetuse taotlemine ja maksmine õigusselguse huvides erandlikult reguleeritud korra 2. peatüki „Teenused“ §-s 16 koos hooldaja määramise regulatsiooniga, sellele rakenduvad aga siiski sotsiaaltoetuste osas kehtivad põhimõtted. Hooldajatoetust makstakse hooldajaks määratud isikutele ning hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks taotluse esitamine on muu tingimuse täitmine SÜS § 16 lg 1 mõttes ning selle tingimuse täitmine on hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise eelduseks. SÜS § 24 lg 1 sätestab, et hüvitise saamiseks esitab isik hüvitise andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata. Hooldaja määramist ja hooldajatoetuse maksmist reguleerivatest sätetest ei tulene hooldajatoetuse saamise õigust enne hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse maksmiseks taotluse esitamist või taotluse esitamisele eelneva aja eest. Isikul puude esinemine annab küll õiguse hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise taotlemiseks, kuid hooldajatoetuse saamise õigus tekib siiski taotluse esitamisel vastavalt korras sätestatule kas taotluse esitamise kuul või taotluse esitamisele järgneval kuul. Korra § 3 lg-st 6 koosmõjus korra § 2 p-ga 22 tuleneb, et Saue valla kollegiaalsel täitevorganil Saue Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus teha teenuste saamise tingimustes erandeid. Ka Saue Vallavolikogu 26.11.2020 määruse nr 35 „Sotsiaaltoetuste kord“ § 7 lg 3 sätestab, et põhjendatud juhtudel on vallavalitsusel õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustes. X vaide lahendas Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue Vallavalitsus ning hooldajatoetuse tagasiulatuvat maksmist võimalikuks ei pidanud. Saue valla hinnangul ei ole volikogu kehtestatud tingimustest erandi tegemine põhjendatav üksnes asjaoluga, et taotlus on unustatud varem esitada. Korra § 7 lg 3 sätestab, et teenuse taotlemiseks esitab taotluse koos asjakohaste lisadokumentidega abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane, hooldajaks saada sooviv või muu isik. X oli Saue Vallavalitsuse 04.06.2019 otsusest nr 83/159/2019 ja selle alusel sõlmitud hooldusteenuste osutamise lepingust tulenevalt teadlik, et hooldaja ja hooldajatoetus olid määratud tähtajaliselt ja ta oleks saanud 4(6)
3-24-2586
esitada taotluse uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks oma vanaema eest. Hooldaja ülesannete hulka kuulub muuhulgas abistamine asjaajamistel. Kui X jätkas hooldusteenuste osutamist ka pärast hooldaja ja hooldajatoetuse määramise perioodi lõppemist, oli uueks perioodiks hooldaja ja hooldajatoetuse määramiseks taotluse esitamine ka tema huvides. Vastustajal ei olnud alust arvata, et Saue valla kõrgendatud tähelepanuta võib hooldatav jääda vajaliku abita või tema õigused realiseerimata.
3-24-2586
16 lg-st 1 tuleneb isikule subjektiivne õigus toetust taotleda, siiski ei piisa pelgalt subjektiivsest õigusest toetust saada, vaid taotleja peab ka aktiivse tegevusega näitama üles abivajadust ning soovi vastustajalt sellist toetust saada. Ehk teisisõnu, haldusmenetluse algatamine toetuse maksmiseks saab alguse sellesisulise avalduse esitamisest haldusorganile.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.