2.Tühistada 28.05.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati XXXX(isikukood XXXX) kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXX, asukohaga XXXX, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(sünd XXXX) kasuks.
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta solidaarselt XXXXja XXXXkanda.
4.Välja mõista XXXXlt ja XXXXlt solidaarselt XXXXkasuks menetluskulud 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagejate nõue
1.12.04.2015 suri hagejate isa XXXX. Pärandi avamisel selgus, et 06.03.2015 ehk üks kuu enne surma võõrandas XXXX hoonestatud kinnistu aadressil XXXX (registriosa nr XXXX) hinnaga 10 000 eurot kostjale. XXXX omas suvilat alates 1983. aastast ning hageja I omas suvilas sissekirjutust. Suvila oli soetatud XXXXeise abielu kestel. XXXX on kolm last, XXXX esimesest abielust ja kaks (hagejad) teisest abielust. Hagejad kasvasid vaidlusaluses suvilas üles ning see kujutab endast hagejate pere jaoks mittevaralist väärtust.
2.Suvila turuhind on vastavalt Pindi Kinnisvara 22.04.2015 eksperthinnangule 37 000 eurot. Seega võõrandas XXXX suvila hinnaga, mis on turuhinnaga võrreldes kolm korda väiksem. Hagejatel on põhjendatud kahtlus, et XXXX tegi tehingu tulenevalt oma sõltuvussuhtest, kogenematusest ja enda jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning TsÜS §-st 86 lg 1, 2 p 1 kohaselt on 06.03.2015 tehing tühine.
3.Hagejad leiavad, et 06.03.2015 suvila müügilepingu tühisus seisneb eelkõige selles, et XXXX võõrandas suvila enda jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Suvila on võõrandatud hinnaga, mis on turuhinnaga võrreldes kolm korda väiksem. XXXX oli viimase aasta jooksul raskelt haige (vähk). XXXX varjas oma haigust laste eest, hagejad said haigusest teada alles peiete pidamisel.
4.Kostja oli XXXX endine töökaaslane ja elukutseline meditsiinitöötaja. Kostja hooldas XXXX viimase poole aasta jooksul, aitas teda söögi valmistamisel jne. Kuidas aga juhtus nii, et XXXX müüs suvila just kostjale, jääb hagejatele selgusetuks. Hagejad leiavad, et vaatamata sellele, et isa võis vabalt käsutada oma vara, ei omanud ta moraalset õigust müüa just seda suvilat.
5.Hagejad on seisukohal, et vaidlustatav tehing on vastuolus VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttega. Kostja aitas XXXX haiguse ajal, mistõttu on hagejatel alust eeldada, et XXXX teostas vaidlustatava tehingu tulenevalt sõltuvussuhtest TsÜS § 86 lg 2 mõttes. Kostja teadis või pidi teadma suvila müümisel, et XXXX võõrandab suvila tulenevalt erilistest asjaoludest ning et tehing on tehtud XXXX jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohe pärast oma haigusest teadasaamisest ehk 09.09.2014 tegi XXXX notariaalse testamendi, kus määras kogu vara pärijaks oma poja hageja I. Hagejad on seisukohal, et 09.09.2014 testament väljendas hagejate isa tegelikku tahet.
6.Vastavalt XXXX konto väljavõttele perioodil 01.03.2015-25.05.2015 läks müügist saadud 10 000 eurot 18.03.2015 XXXX märkega „VÕLG“. Hagejad on seisukohal, et isa võõrandas oma suvila seetõttu, et pidi tagastada XXXX võlgnevuse 10 000 eurot.
7.Hagejad paluvad tuvastada XXXX ja kostja vahel 06.03.2015 sõlmitud hoonestatud kinnistu kinnistusregistri registriosa numbriga XXXX müügilepingu tühisus, nõuda hoonestatud kinnistu kinnistusregistri registriosa numbriga XXXX kostjalt välja hagejate ühisomandisse, kohustada kostjat andma nõusolek hoonestatud kinnistu aadressil kinnistusregistri registriossa numbriga XXXX omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus selliselt, et kinnistu omanikena kantakse kinnistusraamatusse 1/2
suuruses mõttelises osas hageja I ja 1/2 suuruses mõttelises osas hageja II. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hagejad on esitanud väited, et XXXX (hagejate isa) tegi tehingu tulenevalt sõltuvussuhtest, kogenematusest ja enda jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Sellest tulenevalt leiavad hagejad, et tehing on TsÜS § lõigete 1 ja 2 alusel tühine. Kostjale jäävad hagejate väited ebaselgeks. Hagejate isa selge soov ja tahtmine on kirjas notari poolt 06.03.2015 koostatud ja notari poolt sisuliselt tõestatud hoonestatud kinnistu müügilepingus ja asjaõiguslepingus. XXXX oli ise notari juures ja mingeid hälbeid notar kõigi eelduste kohaselt ei tuvastanud. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et XXXX tegi 06.03.2015 tehingu, mis oli tema soov ja tahe.
9.Tühistamisõigus eksisteerib selliste tehingute suhtes, mille tegemisel esinenud erandlike asjaolude tõttu ei vasta tehing selle teinud isiku tegelikule tahtele sel põhjusel, et tahteavaldus ei lähtu tegelikust tahtest (ähvardus, vägivald) või oli tahe kujunenud tehinguga seotud tegelikke asjaolusid mitte teades (eksimus, pettus). Hagejad ei ole mingisuguseid erandlikke asjaolusid välja toonud ei ole. Selliseid asjaolusid tegelikkuses ka ei esine.
10.Hagejate väide, et XXXX oli haige, vastab tõele, kuid sellele vaatamata ei olnud ta kuni oma surmani teo- ega liikumisvõimetu, tema mõistus oli selge ja oma otsustustes oli ta adekvaatne. XXXX põdes küll rasket haigust, aga see ei varjutanud sugugi tema vaimutegevust ega võimet reaalselt toimuvast aru- ja osa saada.
11.Kostja elas hagejate isaga 20 aastat koos. Kui hagejad taotlevad sellist piisavalt pikka kooselu väljendada sõltuvussuhtena, siis on see kostja arvates meelevaldne ning hagejate poolt küüniline väide. Pigem on tegemist hagejate sooviga heita kostjale halba varju ja omistada talle külge tegusid/asjaolusid, mida reaalselt toimunud ei ole.
12.Kostja ja hagejate isa suhtlesid XXXX ütre XXXX tema esimesest abielust. XXXX oli inimene, kes leidis, et isa võiks jätta suvila kostjale, kuna nad on piisavalt pikka aega koos elanud. Ostu-müügi tehing toimus seepärast, et kostja ei olnud nõus suvilat sellisel moel vastu võtma.
13.Hagejate väited, et XXXX oli kogenematu ning seetõttu ei olnud tal aimugi, mis kinnistu reaalne hind on, ei vasta tõele. Hagejate isa suhtles aktiivselt paljude naabritega ning teadis kohalikke olusid hästi. XXXX ei olnud soovi ega tarvidust “erakordse raha“ järele, mistõttu võinuks kõne alla tulla kinnistu müük alla turuhinna. Kui ta oleks soovinud kinnistut pantida laenu saamiseks, olid tal kõik võimalused ja õigused ka vastavalt käituda. XXXX puudus selline huvi. XXXX tegutses nii, nagu ta soovis ja õigeks pidas. Süüdistada teda kogenematuses, moraalituses, kellestki sõltuvuses olemises on meelevaldne, paljasõnaline ning tõendamata.
14.Kostja on seisukohal, et pelgalt tema kooselu XXXX , viimase haigus, surm ning vaidlusalune tehing suvilaga ei saa ega või olla väärarvamuste, kahtlustuste ning süüdistuste alus, mida hagejad talle ette heidavad. Hagejad ei ole kogu protsessi jooksul esitanud ühtegi tõendit, et XXXX ei saanud oma tegudest aru. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
16.Asjas puudub vaidlus, et hagejate isa oli XXXX, kes suri 12.04.2015. Enne surma sõlmis XXXX kostjaga 06.03.2015 müügilepingu, millega võõrandas kostjale kinnistu asukohaga XXXX(suvila) hinnaga 10 000 eurot. Kostja on tehingu tulemusel kantud kinnistusraamatusse suvila omanikuna.
17.Hagejad on esitanud kostja vastu nõude tuvastada XXXX ja kostja vahel 06.03.2015 sõlmitud müügilepingu tühisus, kuna see on heade kommetega vastuolus. Samuti nõuavad hagejad suvila omandi üleandmist ning kostja kohustamist kinnistusraamatu kande muutmiseks, et kanda hagejad kinnistusraamatusse suvila omanikena.
18.Kohus märgib, et hagejate nõude alus saab olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 82 lg-st 2 tulenevalt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
19.Hagejad on asunud seisukohale, et XXXX ja kostja vahel sõlmitud suvila müügitehing on tühine, kuna see oli sõlmitud XXXX jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, sest XXXX müüs kinnistu enam kui kolm korda soodsamalt turuhinnast, mis oli 37 000 eurot. Hagejad on esitanud tõendi selle kohta, et kinnisvara kutseline hindaja on asunud seisukohale, et kinnistu asukohaga XXXX turuväärtus on 37 000 eurot (kd I lk 24-50).
20.Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-49-11 p-s 9, et tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lgte 2 ja 3 järgi peab lisaks soorituste väärtuste vahele olema üks tehingu pooltest selle teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Üldjuhul sõlmitakse tehingud, mille vastastikuste soorituste väärtus on äärmiselt ebavõrdne tõesti siis, kui selleks on eriline vajadus või sundolukord, kuid see ei pea alati nii olema. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on lisaks tehingu tasakaalust väljas olekule hagejatel kohustus tõendada, et XXXX sõlmis suvila müügilepingu sellistel tingimustel tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kohus on hagejatele ka selgitanud nende kohustust tõendada TsÜS § 86 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid (kd I lk 120).
21.Hagejad on väitnud, et XXXX oli enne surma kostja abist sõltuvuses ning seetõttu oli tegemist sõltuvussuhtega, mis tingis XXXX vajaduse suvila müümiseks. Kohus on seisukohal, et hagejad ei ole vastavat väidet tõendanud. Nimelt on kohus asjas tunnistajana üle kuulanud XXXX, kes on andnud ütlusi, et tema teadmiste kohaselt ei olnud XXXX ja kostja vahel mingeid erilisi kontakte, kostja käis vahel XXXX juures külas, kuid ei jäänud kunagi ööseks (kd II lk 67 pöördel). Tunnistaja ütlustest tulenevalt puudub alus asuda seisukohale, et XXXX oli kostjast erakorralisel viisil sõltuvuses. Samuti ei ole hagejad esitanud ühtegi teist tõendist, mis vastavale asjaolule viitaks. Kohtu hinnangul on hagejate seisukoht XXXX ja kostja omavahelise läbisaamise osas ka vastuoluline, kuna ühest küljest väidavad hagejad, et XXXX oli kostjast sõltuvuses, kuna kostja abistas pidevalt XXXX, kuid samas väidavad hagejad, et kostja oli nende isa jaoks täiesti võõras inimene.
22.Täiendavalt on hagejad asunud seisukohale, et XXXX sõlmis suvila müügitehingu kostjaga XXXX jaoks ebasoodsatel tingimustel, kuna ta oli haige ega olnud võimeline tehingust aru saama ning kostja kasutas seda ära. Kohus on seisukohal, et hagejate vastavasisuline väide ei ole tõendamist leidnud. Asjas ei ole küll vaidlust, et XXXX oli diagnoositud söögitoru vähk (kd I lk 57), kuid puudub alus asuda seisukohale, et see mõjutas XXXX arusaamist 06.03.2015 müügitehingu sisust. Nimelt on asjas läbi viidud postuumne kohtupsühhiaatriline ekspertiis (kd I lk 199-201), milles on ekspert asunud seisukohale, et
tõenäoliselt oli XXXX 06.03.2015 tehingu tegemise ajal otsustusvõimeline ja sai aru tehingu mõttest ja sisust. Samuti võtab kohus arvesse, et 06.03.2015 leping sõlmiti notariaalses vormis, mis tähendab, et tulenevalt tõestamisseaduse §-st 11 oli notaril kohustus veenduda XXXX teo- ja otsustusvõimes. Võttes arvesse, et notar on 06.03.2015 tehingu sõlmimist võimalikuks pidanud, ei esinenud notaril alust arvata, et XXXX sõlmib tehingu, mis ei vasta tema tegelikule tahtele või mille sisust ta aru ei saa. Kohus lähtub ka asjaolust, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXX kinnitas vande all, et nägi XXXX veel paar nädalat enne tema surma ning XXXX oli täiesti adekvaatne (kd II lk 67 pöördel). Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et puudub alus asuda seisukohale, et XXXX ei olnud 06.03.2015 tehingu sõlmimise ajal võimeline selle sisust aru saama ning suvila müügisumma suurus oli tingitud XXXX haigusest.
23.Hagejad on asunud seisukohale, et XXXX võõrandas oma suvila alla turuhinna tulenevalt kogenematusest. Kohus leiab, et hagejad ei ole vastavat väidet tõendanud ning esitatud asjaoludest lähtuvalt puudub kohtul alus sellisele seisukohale asuda. Nimelt oli XXXX näol tegemist elukogenud isikuga ning hagejate kinnitusel omas ta ka muud kinnisvara.
24.Hagejad on asunud seisukohale, et XXXX erakorraline vajadus suvila võõrandamiseks alla turuhinna tulenes asjaolust, et XXXX oli võlgu XXXX, kes oli tema tütar esimesest abielust. Hagejad on tõendanud, et XXXX kandis suvila müügist saadud 10 000 eurot XXXX selgitusega „võlg“ (kd I lk 145). Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui XXXX müüs talle kuulunud kinnistu alla turuhinna eesmärgiga tasuda XXXX võlg summas 10 000 eurot, ei muuda see tühiseks XXXX ja kostja vahel sõlmitud lepingut. Võttes arvesse, et XXXX oli XXXX tütar, on eluliselt usutav XXXX soov oma võlg enne surma tasuda ilma, et XXXX oleks olnud selleks vastu oma tegelikku tahet sunnitud.
25.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagejad ei ole käesolevas asjas tõendanud, et XXXX oli 06.03.2015 lepingu sõlmimise ajal erakorraline vajadus, sõltuvussuhe või ta oli kogenematu. Kohus märgib, et üksnes asjaolud, et hagejatele on jäänud selgusetuks XXXX motiivid, miks ta varasemalt hagejate perekonnale emotsionaalselt tähendusrikka suvila just kostjale võõrandas või millest lähtuvalt lepiti ostu-müügihinnaks kokku 10 000 eurot, ei tähenda, et tegemist oli tühise tehinguga. Võttes arvesse, et hagejad ei ole tõendanud TsÜS § 86 lg 2 kohaldamise eelduseid, asub kohus kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 32-1-49-11seisukohale, et XXXX ja kostja vahel 06.03.2015 sõlmitud leping ei olnud vastuolus heade kommetega isegi siis, kui poolte vastastikused kohustused ei olnud proportsionaalsed, kuna puudub alus kahelda, et XXXX sooviski just sellistel tingimustel oma suvilat võõrandada ning tal ei esinenud vastava tehingu sõlmimiseks seadusega vastuolus olevaid mõjutusi.
26.Võttes arvesse, et antud asjas puudub alus XXXX ja kostja vahel 06.03.2015 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks, tuleb hagejate nõue tervikuna rahuldamata jätta, kuna nii omandi üleandmise kui kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõudeid oleks alust analüüsida üksnes juhul, kui oleks leidnud tuvastamist 06.03.2015 tehingu tühisus.
28.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 28.05.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati XXXX(isikukood xxxx) kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXX, asukohaga XXXX maakond
kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks XXXX(isikukood XXXX) ja XXXX(sünd XXXX) kasuks. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Hagejad on esitanud kostja menetluskulude nimekirjaga seoses vastuväite, et nimekiri on esitatud hilinenult. Kohus nõustub hagejatega, et kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja väljaspool kohtu määratud ning seadusega ettenähtud tähtaega, kuid vaatamata sellele ei ole kohtul võimalik kostja menetluskulude nimekirja tähelepanuta jätta. Nimelt on Riigikohus asunud lahendis nr 3-2-1-60-16 p-s 14 seisukohale, et menetlusosaline võib esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud menetluskulude nimekiri. Seega tuleb kohtul lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist võtta arvesse ka kostja väljaspool seaduses sätestatud tähtaega esitatud menetluskulude nimekirja.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Antud juhul on kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja õigusabi suurus 1150 eurot ning kostja esindajal on menetluses kulunud 11,5 tundi. Kostja esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagiavalduse ja tõenditega tutvumise, kliendiga konsulteerimised, koostanud kostja menetlusdokumendid, valmistunud kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil.
34.Kohus leiab, et kostja esindaja nimetatud menetlustoimingute maht on põhjendatud. Kostja on teinud vastavad menetlustoimingud ning esitanud asjakohaseid ja sisulist analüüsi hõlmavaid menetlusdokumente. Samuti ei ole ühegi kostja esindaja menetlustoimingu ajaline maht kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kostja esindaja menetlustoiminguteks kulunud aeg on adekvaatne lähtuvalt ka asjaolust, et hagejate esindajal on antud asjas kõigiks toiminguteks kulunud ligi 26 tundi. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
35.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kostja esindaja on nimetanud oma tunnihinnaks 100 eurot (koos käibemaksuga), mida kohus peab keskmisele turuhinnale vastavaks. Arvestades, et
kostja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 11,5 tundi ning töötunni hind koos käibemaksuga 100 eurot, on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 1150 eurot.