lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3080/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3080/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1371
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2024, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3080

Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kambri ukseluugi avamata jätmisega Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 10. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista hüvitis seoses sellega, et kambri ukseluuki ei jäeta lahti. Kaebuse kohaselt viibib X liikumispuude tõttu suurema osa ajast kambris ning tal on õhupuuduse tõttu raske olla. Kui varem olid kambri uksed päevasel ajal lahti, siis alates 4. juulist 2024 on sektor kogu aeg kinni. Kaebaja selgitab, et kannatab seetõttu õhupuudustunde, pearingluse, peavalude, ninaverejooksu, iivelduse, oksendamise jne käes. Tal on ka erinevad

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-3080

allergiad ja nahahaigused, mis süvenevad kinnises ruumis. Meditsiinikaardile 2018. aastal ja 2020. aastal tehtud sissekannete kohaselt lubati kaebaja kambri luuki lahti hoida isegi sügisel ja talvel ning öösel. X märgib, et vangla on erinevates vastustes märkinud, et kambri ukseluugid avatakse, kui väline õhutemperatuur ületab 20°C. Maikuust kuni septembrini on temperatuur aga 25°C − 35°C ja veelgi rohkem. X nõuab hüvitist tervisele tekitatud kahju eest, märkides, et moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele ka alandus, solvumine, hirm, nördimus, mure, füüsilised kannatused ja heaolu langus. Ta palub vanglalt välja nõuda materjalid seoses 9. septembri 2024. a kahjunõudega nr 1-13/24/520-2 ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda talle advokaat.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 12. novembril 2024 kohtule kaebaja 9. septembri 2024. a kahjunõude nr 1-13/24/520-1 ja Tartu Vangla 8. novembri 2024. a otsuse nr 113/24/520-2.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. See säte võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Tartu Vangla poolt kohtule 12. novembril 2024 edastatud kahjunõudes nr 1-13/24/520-1 (dtl 11) kirjutab kaebaja järgmist: „Ma kirjutasin sellest, et Teie „kavalus“ Tartu Vangla infokanalil on naeruväärne ja tuleb ikka tagastada °C andmed. Nüüd igapäevaselt 24/7 Teil kanal näitab 21°C+ kuigi tegelikult väljas on 24°C+ − 26°C+. Seega ma nõuan iga päeva eest 500 eurot kui 20°C+ ning ukseluuk on alati kinni“. Kaebaja ei ole kahjunõudes välja toonud, millised kahjulikud tagajärjed talle eeltooduga kaasnesid.
4.2.Tartu Vangla jättis 8. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/520-2 (dtl 13-15) kaebaja kahjunõude nr 1-13/24/520-1 rahuldamata. Vangla märgib otsuses, et kaebaja on juba 2024. aastal esitanud samalaadseid kahju hüvitamise taotlusi, mis on jäetud rahuldamata, ning vangla jääb oma varasemate otsuste juurde. Lisaks on kaebaja vanglale teadaolevalt pöördunud 29. augustil 2024 kaebusega kohtu poole. Vangla märgib, et õigusaktid ei määra imperatiivselt siseõhu ülempiiri. Tartu Vangla ei ole jäänud tegevusetuseks osas, mis puudutab kinnipeetavatele leebemate tingimuste tagamist palavamate ilmade korral. Püsivalt kõrgete välistemperatuuride korral on vangla lubanud palavuse leevendamiseks jätta kambri toiduluuke avatuks. Tegemist on igal aastal eraldiseisvalt vastuvõetava otsusega. Sellisel viisil leevenduse pakkumine avatud eluosakondadele oli 2024. a. suveperioodil lubatud alates 23. maist 2024, olukorras, kui välistemperatuur ületab 25 kraadi. Seejuures ei lähtu Tartu Vangla ukseluukide avamise või avamata jätmise otsuse tegemisel kinnipeetavatele mõeldud infokanalilt kättesaadavast informatsioonist. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukses asuva toiduluugi avatuks jätmisega seonduvat (kas ja millistel tingimustel või kuna võib toiduluugi jätta avatuks) ega anna kinnipeetavale õigust valida, kas tema kambri toiduluuk on suletud või avatud.
4.3.Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et vangla ei hoia soojemate ilmadega pidevalt kambri ukseluuki lahti, pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. On arusaadav, et soojade ilmadega võib kambri temperatuur tõusta, kuid kambri ukseluugi avatuna hoidmine ei saa seda ära hoida

3-24-3080

ning saab kambri temperatuuri üksnes vähesel määral (kui üldse) mõjutada. Lisaks nähtub asja materjalidest, et vangla jälgib suveperioodil välistemperatuuri ning kambrite ukseluugid jäetakse temperatuuri tõustes (üle 25°C) avatuks. Vangla selline töökorraldus tagab piisaval määral kinnipeetavate õigused ja on kooskõlas nende väärikalt kohtlemise põhimõttega. Üldjuhul ei ole Eestis pikki ajavahemikke, kus temperatuur oleks kõrge ning tavaliselt vahelduvad soojemad ilmad jahedamatega. Kaebaja ei pea seega taluma palavust pikkade perioodide vältel. Kaebaja viitab küll enda terviseprobleemidele, mis soojade ilmadega väidetavalt ägenevad, kuid kohtu hinnangul ei saa selliseid probleeme leevendada üksnes kambri ukseluugi avatuna hoidmine. Vangla 8. novembri 2024. a otsusest nr 1-13/24/520-2 nähtub, et kambri toiduluukide avamine ei vähenda temperatuuri kambris, sest ka osakonna koridoris toimub õhuvahetus sundventilatsiooni abil, kus välisõhku enne siseruumidesse paiskamist ei jahutata. Kambri ukseluugi avatuna hoidmine aitab üksnes kaasa õhuliikumisele, et palavus oleks paremini talutav. Vangla on ka välja toonud, et palava ilmaga saab kinnipeetav end jahutada külma veega ja märgade käterätikute abil ning käia duši all. Kohtu hinnangul ei riiva kaebuses kirjeldatud vangla tegevus –kaebaja kambri ukseluugi pidevalt avatuna mittehoidmine soojemate ilmade korral – kaebaja õigusi intensiivselt.

4.4.Kohus leiab, et X-i hüvitamiskaebus ei ole ka perspektiivikas. Kohus nõustub vangla 8. novembri 2024. a otsuses märgituga, et kinnipeetavale ei tulene kehtivast õigusest võimalust valida, kas tema kambri ukseluuk on suletud või mitte. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Tartu Vanglas on kohtule mitmetest varasematest kohtumenetlustest (nt 29. mai 2024. a otsus asjas 322-2609, p 15) teadaolevalt sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Püsivalt kõrgete välistemperatuuride korral on vangla lubanud palavuse leevendamiseks jätta kambri toiduluuke avatuks. Vangla sõnul on tegemist igal aastal eraldiseisvalt vastuvõetava otsusega. Sellisel viisil leevenduse pakkumine avatud eluosakondadele oli lubatud ka alates 23. maist 2024 olukorras, kus välistemperatuur ületas 25°C. Kohus peab võimalikuks, et palavatel päevadel võis kambri sisetemperatuur tõusta sedavõrd, et kaebaja tundis seetõttu ebamugavust, kuid sellist olukorda ei saa pidada vangla õigusvastaseks tegevuseks, mille eest peaks välja mõistma rahalise hüvitise. Kuumalaine põhjustab ebamugavust paljudele inimestele, sh nt vanuritele ja haigetele kodustes tingimustes, kus ei pruugi olla sarnaselt vanglaga võimalust reguleerida sisetemperatuuri ventilatsiooniseadmetega. Kohus leiab, et vangla ei ole toiminud õigusvastaselt, kui ei ole kaebaja kambri ukseluuki soojemate ilmade korral pidevalt avatuna hoidnud. Seejuures ei ole kaebajal puudunud võimalused kõrgest õhutemperatuurist tingitud ebamugavust leevendada käepäraselt näiteks külma veega.
4.5.Kohus märgib, et kaebaja pöördus 29. augustil 2024 halduskohtu poole kaebusega, milles nõudis samuti Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist seoses kambri toiduluugi avamata jätmisega suvisel perioodil (haldusasi nr 3-24-2453). Halduskohus tagastas kaebuse 22. oktoobri 2024. a määrusega osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ning osaliselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mis ei osutunud edukaks (ringkonnakohus tagastas määruskaebuse 12. novembri 2024. a määrusega) . Haldusohus leidis viidatud määruses, et kaebaja kambri toiduluugi avamata jätmise puhul on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega, seeläbi ei ole alandanud kaebaja inimväärikust ning kaebus on perspektiivitu. Lisaks nähtub halduskohtu viidatud määrusest, et vangla kontrollis kohtueelses menetluses kaebaja väidet, et tal on toiduluugi avatuna hoidmiseks meditsiiniline näidustus. Kaebaja selline väide ei leidnud kinnitust.
5.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

3-24-3080

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Muud menetluslikud otsustused

6.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
7.Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium