lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-170/5

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 18.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-170/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1072
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-170

Määruse kuupäev

18. november 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Egon Raasilla (Raasild) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks seoses pöördumisele vastamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Egon Raasilla kaebus.
2.Jätta Egon Raasilla taotlus vabastamiseks läbi vaatamata.

riigilõivu

tasumisest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõige 4, § 204 lõige 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 18. jaanuaril 2024 Egon Raasilla kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et ta esitas 2022. aasta lõpus või 2023. aasta alguses PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse juhile A. Arukasele teabenõude, kuid ei ole sellele vastust saanud. Kaebaja taotleb 600 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 18. septembri 2024. a määrusega E. Raasilla kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kohtule teatada, mis eesmärgil ning millise sisuga teabenõude ta PPA ametnikule esitas. Kohtule tuli teada anda ka teabenõude esitamise kuupäev. Samuti tuli teatada, kuidas on teabenõudele vastamata jätmine ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju omavahel seotud (põhjuslik seos), milles seisneb talle tekitatud mittevaraline kahju ning millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 toodud õigushüve rikuti tema teabenõudele vastamata jätmisel. Kohus märkis, et kui kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist mitme RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigushüve rikkumise eest, siis tuleb kaebajal välja tuua ka erinevate kahjuosade suurused. Tartu Halduskohus jättis sama määrusega E. Raasilla riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3-24-170

3.E. Raasild esitas kohtule 18. septembril 2024 vastuse, milles märgib, et tema PPA-le esitatud pöördumine ei pruugi olla teabenõue, vaid selgitustaotlus. Kuna praeguseni ei ole kaebaja pöördumisele vastatud, siis on PPA ületanud ka selgitustaotlusele vastamiseks sätestatud 60-päevast tähtaega. Kaebaja ei mäleta täpset kuupäeva, millal ta pöördumise saatis. Kaebaja toob välja, et tema poolt PPA ametnikule A. Arukasele esitatud küsimused olid järgmised: „Millal lõpeb patrullide taga kiusamine ja ussitamine? Miks ta sunnib politseiametnikke sooritama kuritegusid ja kui nad keelduvad seda tegemast, siis miks ta nende au ja hea nime teotab ja nad vabastatakse ametist?“ Kaebaja märgib, et A. Arukase tõttu on vabastatud ametist politseiametnik, kes keeldus allumast talituse juhi korraldustele sooritada kuritegusid. Politseiametnik T. Säälik, kes pani toime kuritegusid, ennistati Tartu Halduskohtu poolt ametisse tagasi, kuna talituse juht kiitis teda, et väga korralik ametnik oli, kuid tegelikult täitis ta talituse juhi ülesandeid sooritada kuritegusid ning sooritab tänaseni kuritegusid ja käitub rahvaga ebaviisakalt ja üleolevalt. Kaebaja leiab, et RVastS § 18 lõike 2 järgi saab küsida kahju hüvitamist, kui jäetakse tähtaegselt vastamata taotlustele. Kaebajale tekkis kahju diskrimineerimise tõttu, kuna politseiametnik jättis tahtlikult vastamata. Kaebaja arvates saab kindel olla, et tema taotlust ei ole dokumendiregistris registreeritud. Riigiasutustel on kohustus kõik dokumendid registreerida dokumendihalduse baasis. Kaebaja arvates saab siin ka juba rääkida karistusseadustiku § 288 järgi ametiseisundi kuritarvitamisest. Kahjuhüvitist küsib kaebaja väärikust alandava kohtlemise eest, mis läheb RVastS § 9 lõike 1 alla ehk on diskrimineerimine.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud: kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav hüvitis 600 eurot seda piiri ei ületa, siis saab seda arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Samuti leiab kohus, et kaebaja poolt PPA-le esitatud pöördumise sisu arvestades ei saanud vaidlusalune PPA tegevus (s.o sellele pöördumisele väidetavalt vastamata jätmine) põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, et see õigustaks kohtumenetluse täiemahulist läbiviimist ja kohtuotsuse tegemist.
6.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes 1. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

3-24-170 võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

7.Kohus märgib, et avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lõikes 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29). Isegi kui PPA jättis vaidlusalusele kaebaja pöördumisele vastamata, siis ei saanud see PPA-le ette heidetav tegevus kaebaja olulisi põhiõigusi riivata ja tema väärikust niivõrd alandada, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmist. Lisaks ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks üritanud väidetava kahju tekkimist esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega vältida. Kaebaja ei ole taotlenud PPA kohustamist tema pöördumisele vastama. Kui isik jätab esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, siis ei saa kahju hüvitamise eeldusi täidetuks lugeda.
8.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium