Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
08.11.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2894
Haldusasi
AS GoBus kaebus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus vastu kahju hüvitamiseks summas 250 680 eurot või alternatiivselt kohtu poolt õiglaseks peetavas summas, millele lisandub alates kaebuse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses näidatud määras
Menetlusosalised
Kaebaja – AS GoBus, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Mari Kelve-Liivsoo Vastustaja – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, esindajad K.H ja Y.X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS GoBus määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-23-2894 resolutsiooni p 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS GoBus ja Lääne-Viru Maavalitsus sõlmisid 23.08.2013 riigihanke „Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas” (viitenumber 137819) tulemusel avaliku teenindamise lepingud (ATL) kehtivusega kuni 31.12.2021 Lääne-Viru maakonna I, II ja III liinigrupi teenindamiseks.
2.Alates 01.01.2018 on Lääne-Viru Maavalitsuse pädevus ja kohustus avaliku liiniveo korraldamisel üle läinud MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus.
3.Avaliku teenindamise lepinguid muudeti 06.07.2018.
4.AS GoBus esitas 12.11.2020 MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus taotluse jätta liinikilomeetri maksumus 2021. a I kvartalis muutmata, s.o 2021. a I poolaastal rakendataks vedajale tasu arvestamisel 2020. a I poolaasta liinikilomeetri maksumust alljärgnevalt: I liingrupp 0,9473 EUR/km, II liinigrupp 0,9468 EUR/km ja III liinigrupp 0,9353 EUR/km. Alternatiivse võimalusena oli taotluse kohaselt aktsepteeritav liinikilomeetri maksumuse korrigeerimine kõigis liinigruppides indeksiga Ip = 0,9896.
5.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus märkis 24.11.2020 vastuses taotlusele, et taotlus esitati kooskõlastamiseks Maanteeametile tulenevalt asjaolust, et Maanteeamet eraldab vastavalt lepingus fikseeritud ja kooskõlastatud tariifi alusel makstava tasusumma arvestuse jaoks riigieelarvelised vahendid ning muudetava indeksi alusel tõusevad tasusummad. MTÜle Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on siduv Maanteeameti seisukoht. Vastuses sisalduva Maanteeameti seisukoha väljavõtte kohaselt on olemas kohtuotsus, et indeksi kasutamist ei saa muuta lepingu kehtivuse jooksul ning seega ei saa arvestada vedaja sooviga.
6.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus edastas 18.12.2020 AS-le GoBus teadmiseks uued indekseeritud vedaja tasumäärad 23.08.2013 sõlmitud Lääne-Viru maakonnaliinide I, II ja III liinigruppide ATL-des. Vastavalt 18.12.2020 teatele kujunevad ATL-de p 3.4 alusel 2021 I poolaastaks vedaja tasumäärad järgmiselt: I liinigrupp 0,8705 EUR/lkm, II liinigrupp 0,8701 EUR/lkm ja III liinigrupp 0,8595 EUR/lkm.
7.AS GoBus esitas 14.01.2021 MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus taotluse, milles palus jätta realiseerimata ATL-dest tuleneva õiguse liinikilomeetri maksumuse korrigeerimiseks omal algatusel ning jätta vedaja liinikilomeetri maksumus 2021. a I kvartalis muutmata või kohaldada indekseerimisel vastavat proportsionaalsuse põhimõtet.
8.MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus teavitas 05.02.2021 taotlejat, et ei pea võimalikuks taotlusi rahuldada.
9.AS GoBus esitas Tallinna Halduskohtule 15.12.2023 kaebuse MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kohustamiseks hüvitada AS-le GoBus kahju summas 202 352 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel õiglaseks peetavaks summas, millele lisandub alates kaebuse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses näidatud määras. Kaebaja taotleb avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebajale on tekkinud kahju seetõttu, et vastustaja kohaldas õigusvastaselt ATL-i sätteid, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007 määruse (EÜ) nr 1370/2007 (määrus nr 1370/2007) art 4 lg 1 p-ga b. Riigivastutuse seaduse (RVastS) 17 lg 3 kohaselt tuleb hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja sai vastustaja rikkumise tõttu tekkinud kahjust teada 01.01.2022, s.o siis, kui vastustajaga Lääne-Viru liinide teenindamiseks sõlmitud ATL-de täitmine oli lõppenud. Kaebaja ei pidanud ega saanud esitada kohustamiskaebust, mille rahuldamine oleks kahju tekke ära hoidnud. ATL-i täitmisel teenitud kasumit või kahjumit hinnatakse määruse nr 1370/2007 tõlgendamisjuhiste kohaselt kogu lepinguperioodi jooksul. Enne ATL-de lõppemist (31.12.2021) ei olnud kaebajal võimalik teada, kas ta kogu lepinguperioodi jooksul suudab katta teenuse osutamise kulud ja teenida mõistlikku kasumit.
2(6)
3-23-2894
10.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus esitas 15.02.2024 halduskohtule taotluse vastustaja asendamiseks, paludes määrata vastustajaks Regionaalja Põllumajandusministeeriumi, ning taotluse lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja ei ole esitanud tühistamisnõuet 05.02.2021 ja 30.06.2021 haldusaktide peale. Esitatud kaebus on oma olemuselt kohustamiskaebus. Kaebaja oleks pidanud järgima HKMS § 46 lg 1 esimeses lauses sätestatud 30-päevast tähtaega, ent isegi HKMS § 46 lg 1 teises ja kolmandas lauses sätestatud tähtajad kohustamiskaebuse esitamiseks on möödunud. Kaebaja ei ole taotlenud kohustamiskaebuse tähtaja ennistamist.
11.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oli 15.02.2024 vastuses seisukohal, et kaebus ei ole tähtaegne ja haldusasja menetlus tuleks HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetada. Kaebaja ei ole vaidlustanud taotluste rahuldamata jätmise otsuseid, mistõttu on RVastS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude esitamise eeltingimus täitmata. Isegi kui leida, et hüvitamiskaebuse esitamine HKMS § 46 lg 4 esimese lause alusel on endiselt võimalik, siis saab seda teha üksnes vastustaja 05.02.2021 otsusega tekitatud kahju osas, 24.11.2020 otsuse puhul on tähtaeg möödunud.
12.AS GoBus leidis 01.04.2024 täiendavas seisukohas, et hüvitamiskaebus on tähtaegne. Kaebaja täpsustas, et kahjunõude suurus on 250 680 eurot. RVastS § 7 lg 1 eeldused on täidetud, sest tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamine ei olnud kaebaja jaoks võimalik. Esiteks ei saanud kaebaja 18.12.2020 ja järgmiste indekseerimisotsuste tegemise ajal teada, kas talle tekib kogu lepinguperioodi jooksul selline kahju, mille tekke eest vastutab vastustaja. Teiseks keeldus vastustaja 18.12.2020 indekseerimisotsuse tegemata jätmisest väitega, et indekseerimine on tema jaoks kehtiva kohtupraktika alusel kohustuslik. Viidatud kohtupraktika oli jõus ka järgmiste indekseerimisotsuste tegemise ajal. Kaebaja on hüvitamiskaebuse esitamise tähtajast kinni pidanud isegi siis, kui lugeda, et kahjust teadasaamise kuupäev on indekseerimisotsuse tegemise kuupäev 18.12.2020. Kaebajal on õigus nõuda selle osa hüvitamist kahjumist, mis talle ATL-de täitmisel tekkis vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebaja ei ole kaebuses nõudnud seda osa kahjumist, mis talle tekkis tema äririski realiseerumise tõttu. Kaebaja palus alternatiivselt kaebuse esitamise tähtaja ennistada.
13.Tallinna Halduskohus eemaldas 13.06.2024 määrusega haldusasja menetlusest MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja tunnistas vastustajaks Regionaalja Põllumajandusministeeriumi, kõrvaldades viimase menetlusest arvamuse andmiseks kaasatud haldusorganina (resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3), ning jättis rahuldamata MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu (resolutsiooni p 5). Kaebaja on esitanud kaebuse kahju hüvitamiseks RVastS § 7 lg 1 alusel. Kaebaja leiab, et vastustaja on tekitanud kaebajale kahju seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, sätestades ja kohaldades ATL-s tingimusi, mis on kehtiva õigusega vastuolus ega ole seadusest tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kaebajale ei tekitanud kahju 18.12.2020 indekseerimisotsus, sest vastustaja oleks saanud kogu 2021. ja 2022. a jooksul kahju tekkimist ära hoida. Kuna ATL-i kasumlikkust või kahjumlikkust hinnatakse kogu lepinguperioodi raames, siis ei olnud kaebajal enne lepingu lõppemist võimalik hinnata, kas vastustaja makstav hüvitis katab kogu lepinguperioodi kulud ja võimaldab teenida mõistlikku kasumit. Kohustamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja jaoks HKMS § 46 lg-s 2 toodud piirangu tõttu enam võimalik. Kohus leiab, et hüvitamiskaebus on tähtaegne. Nähtuvalt kaebuse lisast 11 on kaebaja esitanud kahjunõude lähtuvalt hinnavahest 2020. a-l kehtinud tariifi ja 2021. a I ja II poolaastal kehtestatud vedaja tariifide vahel. Oma 15.02.2024 menetlusdokumendis on kaebaja kahju arvutamise metoodikat täiendavalt selgitanud ja analüüsinud. Hinnangu sellele, 3(6)
3-23-2894 kas kaebajal oleks olnud võimalik kahju vältida või seda ära hoida kohustamiskaebuse esitamisega, võtab kohus otsuse tegemisel. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist perioodi eest, mis algas 01.01.2021. Seega kõige varasema nõude osas lõppeks HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg 01.01.2024. Kaebus esitati 15.12.2023 ja on seega tähtaegne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palub 27.06.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määruse resolutsiooni p 5 ja lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja esitas MTÜ-le Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 12.11.2020 taotluse jätta ATL p 3.4 alusel vedaja tasu indekseerimata 2021. a I poolaastaks. Taotlus jäeti 24.11.2020 kirjaga rahuldamata ning kaebajat teavitati 18.12.2020 uute tariifide rakendamisest 2021. a I poolaastaks. Kaebaja esitas samasisulise taotluse 14.01.2021, mille rahuldamisest keelduti 05.02.2021 kirjaga. Seega oli kaebajale hiljemalt 05.02.2021 teada lõplik keeldumine. Kaebaja ei ole 05.02.2021 kirja, millega kehtestati 2021. a I poolaastaks vedaja tariif, vaidlustanud. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 30.06.2021 teavitust vedaja tariifidest 2021. a II poolaastaks. Sisuliselt on kaebuse eesmärk üksnes 2021. a I ja II poolaasta vedaja tasu indekseerimisest tekkinud hinnavahe võrdluses 2020. a-l kehtinud tariifiga ehk vedaja saamata jäänud tasu nõue. Kaebaja kaebus on sisuliselt kohustamiskaebus, mis on esitatud kaebetähtaega ületades (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja sooviks on saavutada olukord, kus 2021. a vedaja tasu indekseerimist poleks toimunud ja vedajale oleks makstud lepingulist tasu 2020. a-l kehtinud tariifi alusel. Nn kahju põhjustajaks peab kaebaja just 2021. a I ja II poolaasta indekseerimisotsuseid, millega on nõustunud ka halduskohus määruse p-s 7. Praeguse kohtuasja asjaolud on sisuliselt identsed kohtuasjaga nr 3-19-143, kus Riigikohus on andnud hinnangu sellise nõude olemusele, nimetades säärast kaebust kohustamiskaebuseks. Ka Tartu Ringkonnakohus on 16.06.2023 määruses nr 3-21-29 märkinud analoogses asjas, et nõue hüvitada hinnavahe tulenevalt 2021. a-l indekseeritud vedaja tasumäära ja 2020. a tariifi vahel on kohustamisnõue. Kaebuse tähtaegsuse tuvastamiseks tuleb anda hinnang kaebuse sisule, st tuvastada, kas tegemist on hüvitamis- või kohustamiskaebusega. Kaebaja ei ole taotlenud kohustamiskaebuse tähtaja ennistamist.
15.AS GoBus palub 22.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja seisukoht, et kaebaja ei või nõuda kahju hüvitamist pärast ATL-de täitmise lõppu, on vastuolus määruse nr 1370/2007 tõlgendamissuunistega ja Euroopa Kohtu praktikaga. Kaebaja nõuab selle kahju hüvitamist, mis tekkis vastustaja poolt määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p b rikkumise tõttu. See säte kohustab vastustajat tagama ATL-i täitjale (kaebajale) ATLi koguperioodi lõikes nii kaebaja ATL-i täitmisel tekkivate kulude katmise kui mõistliku kasumi, võttes arvesse kaebaja majandustegevuse tõhusust. Määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p b kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju olemasolu ja suuruse tuvastamine oli kaebajal võimalik alles pärast ATL-de täitmise lõppu. Hüvitamiskaebus oleks tähtaegne ka siis, kui eeldada, et kaebaja sai kahju teket kindlalt prognoosida juba 18.12.2020 indekseerimisotsuse tegemise ajal. Kaebajal oli võimalik alles pärast ATL-de lõppemist tuvastada, et vastustaja tegu rikkus määruse nr 1370/2007 nõudeid ning tekitaks kaebajale õigusvastast kahju. Hüvitamiskaebus on esitatud igal juhul vähem kui kolm aastat pärast seda tegu. Kaebaja on selgitanud, et vastustaja vastutab määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p-s b sätestatud kohustuse rikkumise eest ainult ulatuses, milles kaebajale tekkinud kahju ei tekkinud kaebaja enda majandustegevuse ebatõhususe tõttu, s.o ulatuses, milles kaebajal ei olnud kahjumi tekkimise üle kontrolli. Kaebajal on võimalik selgelt eristada nii enda äririski realiseerumise kui vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahjumit. Kahte kahjumi liiki on selgelt 4(6)
3-23-2894 võimalik eristada ka ajaliselt. Aastatel 2014-2020 teenitud kahjum kuulub kaebaja vastutusalasse. Vastustaja vastutab kaebajale ATL-i täitmise viimastel poolaastatel tekkinud täiendava kahjumi eest, sest see osa kahjumist tekkis vastustajapoolse teadliku ATL-i alarahastamise tõttu. Indekseerimisotsuste mõju ATL-i koguperioodil teenitava kasumi või kahjumi tekkele oleks võimalik hinnata ainult siis, kui ATL-s oleks sätestatud selged tingimused ATL-i kasumlikkuse või kahjumlikkuse hindamiseks poolaasta kaupa ning konkreetne poolaastapõhine mehhanism vedajale õigusvastaselt tekitatava kahju hüvitamiseks. Selliseid tingimusi ATL ei sisalda. Järelikult saab ATL-i kahjumlikkust hinnata ainult lepingu koguperioodi lõikes. Indekseerimisotsused tehakse eesseisva perioodi jaoks ja nende tegelik mõju selgub alles perioodi lõpus. Kaebaja ei saanud kahjumit ette näha ka seetõttu, et lisaks indekseerimisotsustele mõjutavad lepinguperioodi kasumlikkust ja kahjumlikkust ka ettevõtja enda tegevuse tõhusus ja muud, prognoosimatud asjaolud (nt 2022. a I poolel makstud erakorraline kütusekompensatsioon 54 000 eurot, mille võrra vastustaja tegevusega tekitatud kahjum vähenes). Kahju ärahoidmine ei olnud kaebaja jaoks mõistlikult võimalik. Kaebaja ei pidanud kohustamiskaebust esitama ning määrusest nr 1370/2007 ja vastustaja käitumisest tulenevalt ei saanudki seda esitada. Kaebaja ei saanud enne ATL-i perioodi lõppemist teada, et talle tekib ATL-i täitmise perioodi jooksul üldse kahju, mille eest vastutab vastustaja. Selline osa kahjumist tekkis alles lepingu täitmise viimase kolme poolaasta jooksul ning ka seda sai kaebaja hinnata alles lepingu lõppedes. Seega oleks kohustamiskaebused vastustaja ATL-i lõpuperioodi langevate indekseerimisotsuste suhtes olnud perspektiivitud. Isegi kui kaebaja oleks teadnud, et lepinguperioodi jooksul tekib talle kahju, mis on põhjuslikus seoses vastustaja rikkumisega, oli kohustamiskaebuse esitamine tema jaoks ikkagi võimatu vastustaja käitumist ja kehtinud kohtupraktikat (haldusasi nr 3-20-1150) arvestades. Halduskohus ei saanud kaebuse menetlusse võtmise faasis otsustada, kas primaarnõuete kasutamisega oleks saanud kahju vältida või ära hoida, ja võttis kaebuse õigesti menetlusse. Ehkki kaebajal on hüvitamiskaebuse esitamise õigus, on kaebaja 01.04.2024 seisukohas alternatiivselt esitanud ka kohustamiskaebuse kaebetähtaja ennistamise taotluse. Vastustaja viidatud kohtupraktika ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Kummaski kohtuasjas ei tuginenud kaebaja määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p b kohustuste rikkumisele ega nõudnud lepinguperioodil vastustaja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Mõlemas kohtuasjas esitati tasunõue ainult ühe konkreetse poolaasta eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse muutmiseks alust.
17.Kaebaja nõuab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt kahjuhüvitise väljamõistmist. Kaebaja leiab, et kahju on tekkinud seetõttu, et vastustaja indekseeris ATL-de p 3.5 alusel 2021. a I poolaastal kaebajale makstavat liinikilomeetri hinda allapoole, rakendades selleks ATL-de p-s 3.4 sisalduvat indekseerimismehhanismi, ehkki kaebaja kulud ATL-de täitmisel ei olnud samas proportsioonis vähenenud. Sellega rikkus vastustaja kaebaja väitel määruse nr 1370/2007 art 4 lg 1 p-st b tulenevat kohustust tagada kaebajale ATL-i täitmisel kulude katmine ja mõistlik kasum.
18.RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 kohaselt tuleb kahju hüvitamise kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või
5(6)
3-23-2894 selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega on kahjunõude esitamiseks kehtestatud kolmeaastase tähtaja kulgema hakkamine seotud kaebaja arusaamaga kahju tekkimisest.
19.Kahjunõue on esitatud lähtuvalt hinnavahest 2020. a-l kehtinud tariifi ja 2021. a I ja II poolaastal kehtestatud vedaja tariifide vahel. Seega nõuab kaebaja kahju hüvitamist perioodi eest, mis algas 01.01.2021. Kaebaja on selgitanud, et sai kahjust teada 01.01.2022, s.o siis, kui vastustajaga Lääne-Viru liinide teenindamiseks sõlmitud ATL-de täitmine oli lõppenud. Alles seejärel oli kaebajal võimalik välja arvutada ATL-de täitmise ajal teenitud kahjumi suurus ja see osa kahjust, mille põhjustas vastustaja õigusvastane tegevus. Kaebaja ei nõua kahjumi hüvitamist, mis tekkis tema enda äririski realiseerumise tagajärjel. ATL-i täitmisel teenitud kasumit või kahjumit hinnatakse kogu lepinguperioodi jooksul1. Seega enne ATL-de täitmise lõppemist ei olnud kaebajal võimalik teada, kas ta kogu lepinguperioodi jooksul suudab katta teenuse osutamise kulud ja teenida mõistlikku kasumit. Kaebus esitati halduskohtule 15.12.2023, seega HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades jättis halduskohus õiguspäraselt rahuldamata vastustaja ja kaasatud haldusorgani taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.
20.Seonduvalt kohustamiskaebuse esitamise väidetega märgib ringkonnakohus, et küsimus sellest, kas primaarnõuded oleks saanud kahju vähendada või ära hoida, on kahjunõude sisulise lahendamise, mitte kahjunõude tähtaegsuse küsimus (RVastS § 7 lg 1). Sellele saab anda hinnangu halduskohus asja läbivaatamisel. Riigikohtu 28.06.2021 määrusega lahendatud asjas nr 3-19-143 oli esitatud kohustamiskaebus ja vaieldi selle tähtaegsuse üle. Viidatud määruse p-s 14 märkis Riigikohus, et kuna tasu maksmata jätmisel võib halduslepingu alusel avalikku teenust osutanud isikul jääda saamata tulu, ei ole halduslepingu rikkumise korral menetluslikult välistatud ka hüvitamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) esitamine. Niisugune kahjunõue võib aga jääda rahuldamata, kui isik on jätnud kohustamisnõude esitamata (RVastS § 7 lg 1).
21.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.06.2024 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Euroopa Komisjoni teatis määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) tõlgendamissuuniste kohta (2023/C 222/01), p 2.6.4. Kättesaadav arvutivõrgus: https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023XC0626(01).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.