X.X.-i kaebus Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse nõudes (kinnipidamised kontol) ja kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus tervikuna.
2.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga
Menetlusosalised
Kaebaja: X.X. Vastustaja: Tartu Vangla
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktidele 1-2 võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.X.X. (kaebaja) esitas 4.03.2024 Tartu Vanglale pöördumise (taotluse), milles avaldas soovi, et tema vanglakontole jääks miinimumtasust 5% ehk 41 eurot puutumatu summana, millest vangla ei tee seaduses sätestatud mahaarvamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi 50% ja 20% ulatuses.
2.Tartu Vangla jättis 12.04.2024 otsusega nr 6-24/24/1023-2 kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kinnipeetava vanglakontole laekuvast sissetulekust tehakse kinnipidamisi vangistusseaduse (VangS) ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) alusel, mistõttu puudub vanglal võimalus rahuldada kaebaja taotlus.
3.Kaebaja esitas 13.05.2024 Tartu Vanglale 12.04.2024 otsuse nr 6-24/24/1023-2 peale vaide.
3-24-1915
4.Tartu Vangla jättis 11.06.2024 vaideotsusega nr 1-11/24/141-2 kaebaja vaide rahuldamata. Vangla rõhutas veel kord, et seadusest tulenevalt esineb tal kaebaja sissetulekust kinnipidamiste tegemise kohustus nõuete fondi ja vabanemisfondi.
5.Tartu Halduskohtusse laekus 28.06.2024 kaebaja poolt esitatud kaebus. Kaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja ei ole rahul olukorraga, kus tema vanglasisesele kontole laekuvast sissetulekust, peetakse kinni 70%. Kaebaja ei pea seda olukorda õigeks ja soovib, et puutumatuks sissetulekuks jääks 5% kehtivast miinimumtasust. Lisaks viitab kaebaja tema vanglasiseselt kontolt kinnipeetud 1000 euro tagastamise vajadusele. Ühtlasi palus kaebaja määrata talle riigi õigusabi.
6.Tartu Halduskohus saatis 14.08.2024 Tartu Vanglale kohtunõude.
7.Tartu Vangla vastas kohtunõudele. Kohtu seisukoht
8.Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab läbi kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I
10.Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust esitatuks Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes, mitte kohaldada vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 kaebaja vanglasisesele kontole laekuvale sissetulekule, mis ei ületa 5% kehtivast miinimumtasust, aga samuti kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot.
11.HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
12.HKMS § 121 lg1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
13.Kohus märgib, et haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud vanglale kahjunõuet seoses asjaoluga, et vangla ei jätta tema vanglasisesele kontole laekuvast rahast puutumatuna VangS § 44 lg 2 kohaldamise mõttes 5% kehtivast miinimumtasust. See tähendab seda, et kahju hüvitamise nõude osas ei ole kaebus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 1 1 lg-le 5 lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus hüvitamiskaebuse.
14.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.VangS § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse
3-24-1915 kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks VSKE-s sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena.
16.Eelnevast nähtub, et vangla peab kaebajale vanglasisesele kontole laekunud summadest 70% ulatuses kinni kooskõlas VangS § 44 lg-ga 2. VangS § 44 lg 2 ei jäta vanglale ei kaalutlusruumi ega muud võimalust pidada kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekunud raha kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vabanemisfondi.
17.Riigikohus on kaebaja poolt viidatud lahendi p-s 51 leidnud, et arvestades kinnipeetava vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata.1 Kohtu hinnangul, et tähenda selline Riigikohtu seisukoht, et ka VangS § 44 lg 2 rakendamisel tuleb vanglal arvestada, et kinnipeetaval peab jääma igakuiselt 5% miinimumtasust ehk hetkel 41 eurot puutumatu summana vanglakaupluses ostude tegemiseks. Riigikohtu seisukoha järgi on 5% igakuisest miinimumtasust puutumatu summana arvestamine vajalik, et kinnipeetav võiks endale lubada sisseoste vanglakauplustest, kuulutamata viimased rahalised vahendid, millest on juba tehtud kinnipidamised 70% ulatuses, riigilõivude tasumise kohustustele. Samas ei ole Riigikohus seadnud selles lahendis kahtluse alla VangS § 44 lg 2 põhiseaduspärasust. Riigilõivu tasumise kohustusega ja kohustusega eraldada nõuete fondi ja vabanemisfondi raha igast vanglasisesele kontole laekuvast summast saavutatakse erinevad eesmärgid ja nendel eesmärkidel on erinev kaal. Kohtu arvates ei ole võimalik asuda seisukohale, et VangS § 44 lg 2 kohaldamine oleks ebaproportsionaalne sekkumine kaebaja õigustesse. Kohus märgib, et vangla tagab kaebajale kõik vajaliku, mida on talle vaja, et kanda karistust ilma, et kaebajal oleksid vanglasisesel kontol rahalised vahendid igakuiselt summas 41 eurot. Rahaliste vahendite olemasolu küll annab kaebajale võimaluse kasutada erinevaid soodustusi, kuid ilma nendeta vastavad samuti kinnipidamistingimused kehtestatud nõuetele ja tagavad kaebaja inimväärika kohtlemise. Tartu Vangla kodukorra p 11.3.3 kohaselt on kinnipeetaval võimalus saada hügieenitarbed vanglalt tasuta. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et VangS § 44 lg 2, mis ei jätta kaebaja vanglasisesele kontole puutumatu summana 5% kehtestatud miinimumtasust, riivab kaebaja õigusi väheintensiivselt.
18.Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus on eelpool selgitanud, et õigusaktid ei võimalda kohustada vanglat pidama kaebaja vanglasisesele kontole laekunud rahast kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vabanemisfondi. Vanglal puudub VangS § 44 lg 2 kohaldamise osas kaalutlusõigus. Tegemist on imperatiivse iseloomuga sättega. Kohus, pidades silmas VangS 44 lg 2 eesmärke (rahaliste nõuete täitmise ja vabanemistoetuse kogumise vajadus), ei näe põhjust arvata, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust, õigust võrdsele kohtlemisele, aga samuti õigust inimväärikale kohtlemisele vanglas ja muid subjektiivseid õigusi. VangS 44 lg 2 kehtival kujul kohaldamise taga on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub kaebaja huvid üles. Seega, ei saa kohus rahuldada kaebaja kohustamisnõuet, mistõttu tema kaebus on perspektiivitu.
RKÜKo 3-3-1-35-15, p 51.
3-24-1915
19.Kohus rõhutab, et sama temaatikat on Tartu Halduskohus analüüsinud haldusasjas nr 316-1611, kuid selle erinevusega, et kaebaja esitas kohtule tuvastamisnõude ja miinimumtasu määr oli too kord väiksem. Tartu Halduskohtu 21.12.2027 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, otsus jõustus 19.03.2018.
20.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3). II
21.Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
22.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
23.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse koos mitmete täiendustega, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
24.Lisaks on kohus eelpool asunud seisukohale, et kohustamis- ja hüvitamiskaebuse aluseks olevaid asjaolusid arvestades on kaebaja õiguste riive vähene ning kaebuse rahuldamise väljavaade puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
25.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.