3-23-832 Sulev Tuti kaebus Transpordiameti 05.04.2023 vastuse nr 7.1-6/23/7281-2 tühistamiseks ja uue otsuse tegemise kohustamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja Sulev Tutt, esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus Vastustaja Transpordiamet (TRAM), esindaja Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning poolte menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Sulev Tutt (kaebaja) on esitanud 30.03.2023 Transpordiametile taotluse liiklusmärgi paigaldamiseks, eesmärgiga kiiruspiirangu kehtestamine kuni 50 km/h Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrile. 2.Transpordiamet (vastustaja) keeldus 05.04.2023 vastusega nr 7.1-6/23/7281-2 kaebaja taotluse rahuldamisest. Transpordiamet leidis, et kaebaja muresid seoses Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrilisel lõigul lubatud kiirusega 90 km/h on võimalik leevendada muude meetmetega, näiteks nähtavuse parandamiseks alustada teeäärse haljastuse kärpimisega. Lisaks, et ainuüksi kiirusepiirang iseenesest ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks. Maanteega külgnevatel aladel elavatel inimestel tuleb arvestada teel liiklemisega kaasnevate ohtudega. Tee projekteerimisnorme rakendatakse tee ehituse korral, säilitusremondil, taastusremondil ja rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolloetud variandiga. 3.Kaebaja esitas 17.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Transpordiameti 05.04.2023 vastuse nr 7.1-6/23/7281-2 tühistamist ja taotluse osas uue otsuse tegemise kohustamist.
4.Tallinna Halduskohus saatis haldusasja kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule 18.5.2023. Tartu Halduskohus võttis 09.11.23 määrusega kaebuse menetlusse ning 30.1.2024 määrusega määras asja lahendamise kirjalikus menetluses.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Käesoleva kaebusega nõuab kaebuse esitaja Transpordiameti otsuse nr 05.04.2023 nr 7.16/23/7281-2 tühistamist ning kiirusepiirangu kehtestamist Simuna-Vaiatu maantee 28. kilomeetrile. Kaebuse esitaja ei ole nõus Transpordiameti poolt tehtud otsusega ning leiab, et kiirusepiirangu kohaldamata jätmisega on rikutud tema õigusi, haldusakt ei ole õiguspärane ning tuleb tühistada. Transpordiamet ei ole otsuse tegemisel ja asjaolude kaalumisel arvesse võtnud kõiki argumente ning seetõttu on jõudnud ebaõigetele järeldustele. Transpordiamet ei ole oma kaalumisõigust kasutanud heauskselt ja õiguspäraselt. Kaebuse esitaja põhjendab oma sellekohast seisukohta alljärgnevalt: Projekteerimisnormide punkti 5.2.1 lõigete 3 ja 4 kohaselt on V klassi maanteel lubatud viis mahasõitu ühe kilomeetri kohta ühes sõidusuunas. Mahasõitude vähim omavaheline kaugus on 150 meetrit. Juhul, kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib vastaval lõigul lubada sõidukite kiirust kuni 50 km/h. Arvestades mahasõitude tihedust Simuna-Vaiatu maanteel Ookatku külas, tuleks maakasutusest tuleneva ristumiskohtade vajaduse vastuolu tõttu lõike 3 nõuetega, piirata kiirust või kavandada maanteega paralleelselt kulgev kogujatee. Arvestades mahasõitude tihedust (nii Teeregistrist nähtuvate kui reaalsete), on antud juhul proportsionaalne ning projekteerimisnormidega kooskõlas piirata antud tihedate mahasõitudega lõigul kiirust. Vastav lõik maanteel läbib ajaloolist ridaküla Ookatku, kus olemasolevatel elamutel on väiksed vahed ja need asuvad üksteise kõrval. Enamgi veel, vahetult Miku kinnistu läheduses asuvad mõlemal pool teed bussipeatused ilma bussitaskuteta, mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et antud küla keskuses peaks olema kiirus 90 km/h. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et Transpordiameti 05.04.2023 nr 7.1-6/23/7281-2 vastus, millega ei rahuldata taotlust, tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldatakse taotlus ning Simuna-Vaiatu mnt 28 km piiratakse kiirust ning paigaldatakse vastavad liiklusmärgid. 2(6)
3-23-832 Kaebaja esitas 1.10.2024 kohtule „ Advokaadibüroo LMP poolt esitatud arve nr 240882 (lisa 1 – arve nr 240882 ja teostatud tööde aruanne) summas 1668.96 eurot (1368 + KM); Riigilõiv (lisa 2 – maksekorraldus) summas 20 eurot. Kaebaja menetluskulud Tallinna Halduskohtus kokku on 1688.96 eurot. Kaebaja, Sulev Tutt, kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses haldusasja nr 3-23-832 menetlusega ning menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kaebaja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud“.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et kaebus on esitatud põhjendamatult ning vastustaja on jätnud vaidlustatud taotluse rahuldamata õiguspäraselt. Samuti kinnitab vastustaja, et jääb varasemas menetluses täielikult esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebusega ei ole vastustaja varasemaid väiteid ega põhjendusi põhjendatult ümber lükatud. Vastustaja vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmise kiri on õiguslikus mõttes käsitatav eelhaldusaktina, mitte kui lõpliku haldusaktina. Esmalt selgitab vastustaja, et haldusmenetluslikus mõttes ei ole vaidlustatud otsuse puhul tegemist vaideotsusega HMS § 86 tähenduses. Vastustaja nõustub kaebajaga osas, et vastustaja vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmise kirja võib kaudselt tõlgendada üldises mõttes haldusaktina, mistõttu on see iseseisvalt vaidlustatav. Seevastu kaebeõiguse seisukohalt täpsustab vastustaja, et kaebaja käsitlus antud kirja osas kui vaideotsusena ehk kui lõpliku haldusaktina, ei ole õige. Vastustaja hinnangul on tegemist eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes, s.o vaideotsuse tulemusena tehtava otsuse osas. Sarnast lähenemist kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt on eelhaldusakti eraldi vaidlustamine teisalt vajalik siis, kui sellega on vältimatult kindlaks määratud lõpliku haldusakti sisu (RKHKm 15.10.2002, 33-1-48-02, p 8). Seega on vaidlustatava kirja puhul tegemist eelhaldusaktiga, millest tulenevalt eksisteerib kaebajal kaebeõigus ja mis on sedavõrd ka vaidlustatav. Vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmine on olnud õiguspärane Vastustaja on vaidlusaluse taotluse rahuldamata jätmisel lähtunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Iga liikluspiirang peab olema liiklejatele usutav. Kiirusepiirang on seda siis, kui enamus konkreetsel maanteel sõitvatest juhtidest peavad seda loogiliselt vajalikuks ja optimaalseks. Liikluskeskkond peab kiirusepiirangut toetama, see tähendab, et see peab olema juhtidele selge, arusaadav ja piisavalt ettenähtav. Juhul, kui see ei ole usutav ega arusaadav, siis paratamatult ei pea osa liiklejatest sellest kinni ja seda ignoreerides vastupidiselt oodatavale tulemusele väheneb liiklusohutus. Lisaks sellele ei loo ainuüksi kiirusepiirang iseenesest tingimusi ohutuks liiklemiseks. Asulavälistel teedel piiratakse sõidukiirust juhul, kui piirangut toetab keskkond, tihe teeäärne asustus ja suur liiklusintensiivsus ning liiklusõnnetuste sagedus. Alates Sadala alevikust kuni riigi tugimaantee nr 36 Jõgeva-Mustvee ristmikuni kehtib Ookatku külas kiiruspiirang 90 km/h. Tingituna asulavälisest liikluskeskkonnast ei ole proportsionaalne kehtestada kiiruspiirangut 50 km/h. Kirjeldatud tingimustes (katte laius 6,8 m, sirge hea nähtavusega 3 km pikkune teelõik) eeldaks kiiruspiirangu kehtestamine olulisi muudatusi liikluskeskkonnas (nt tee ristlõike ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist jne). Vastasel juhul halvendaks liikluskeskkonnale mittevastava kiiruspiirangu kehtestamine oluliselt riigitee ohutust, kuna liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate jaoks etteaimatav. Seega ei oleks seatav piirang vajalik ega proportsionaalne teiste liiklejate suhtes, kelle huvides on maantee funktsiooni ja seda toetava liikluskeskkonna 3(6)
3-23-832 säilimine. Antud küsimuses on võtnud varasemalt nii haldus-, kui ka ringkonnakohtud seisukoha kaebaja ja vastustaja vahelises kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-22-40 ( vt. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.23 lahendi p 19). Lisaks eelnevale juhime veelkordselt tähelepanu asjaolule, et viidatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a kehtestatud määrust nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi projekteerimisnormid) kohaldatakse uue tee ehitusel, säilitusremondil, taastusremondil ja rekonstrueerimisel (sh uute ristumiskohtade rajamisel). Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi eelpool loetletud variandiga. Lisaks sellele ei ole olemasolevate ja teeregistris registreeritud ristumiskohtade osas proportsionaalne ristumiskohtade kaugusi projekteerimisnormide kohaselt ümber määrata. Vastustaja on jätkuval seisukohal, et eelnevat arvestades on vaidlusaluse kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud nii kaebajale kuuluvast omandiõigusest, kui avalikust huvist, milleks on esmaselt parima liiklusohutuse saavutamine kõnealusel maanteel. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et on kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid piisava põhjalikkusega (s.o hinnanud nii kaebaja subjektiivsete õiguste riivet, kui avalikku huvi) ja leidnud, et kaalukas avalik huvi kaalub käesoleval juhul kaebaja subjektiivsete õiguste riive üle. Seega leiab vastustaja, et riive kaebaja õiguste osas on legitiimse eesmärgi suhtes proportsionaalne. Tuginedes eeltoodule, palub vastustaja jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.TRAM keeldus 05.04.2023 vastusega nr 7.1-6/23/7281-2 kaebaja taotluse rahuldamisest. Transpordiamet leidis, et kaebaja muresid seoses Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrilisel lõigul lubatud kiirusega 90 km/h on võimalik leevendada muude meetmetega, näiteks nähtavuse parandamiseks alustada teeäärse haljastuse kärpimisega. Lisaks, et ainuüksi kiirusepiirang iseenesest ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks. Maanteega külgnevatel aladel elavatel inimestel tuleb arvestada teel liiklemisega kaasnevate ohtudega. Tee projekteerimisnorme rakendatakse tee ehituse korral, säilitusremondil, taastusremondil ja rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolloetud variandiga.
8.Käesolevas asjas on vaidlustatud TRAMi haldusakt, mis on antud kaalutlusõiguse alusel. Kohtud on varasemalt leidnud, et liikluskorraldusvahend on haldusakt (HMS § 51 lg 2 tähenduses kui üldkorraldus). Vt. Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p-d 15–18; Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 8. Antud vaidluses pole haldusorgan pidanud vajalikuks liikluskorraldusvahendit kohaldada st. kiirusepiirangut kehtestada Simuna-Vaiatu maantee 28. kilomeetrile ( vt vaidlustatud 05.04.2023 vastus nr 7.1-6/23/7281-2). HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt peab kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse hindamisel piirduma üksnes haldusorgani poolt kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimise kontrollimisega.
9.Vaidlust ei ole selles, et alates Sadala alevikust kuni riigi tugimaantee nr 36 JõgevaMustvee ristmikuni kehtib Ookatku külas kiiruspiirang 90 km/h.
10.Halduskohus nõustub vastustajaga, et asulavälises liikluskeskkonnas ei ole proportsionaalne kehtestada kiiruspiirangut 50 km/h, sest praegustes tingimustes (katte laius 6,8 m, sirge hea nähtavusega 3 km teelõik) eeldaks see olulisi muudatusi liikluskeskkonnas (nt tee ristlõike ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist jms). Vastasel juhul halvendaks liikluskeskkonnale mittevastava kiiruspiirangu kehtestamine oluliselt riigitee ohutust, kuna liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate jaoks etteaimatav. Seega ei oleks kiiruse piiramine vajalik ega 4(6)
3-23-832 proportsionaalne teiste liiklejate suhtes, kelle huvides on maantee funktsiooni ja seda toetava liikluskeskkonna säilimine. 11.Tartu Halduskohus arvestab selles vaidluses kohtute seisukohtadega kaebaja ja vastustaja vahelises kohtuvaidluses haldusasjas nr 3-22-40. Nimetatud asjas on kohtulahend 3-22-40 jõustunud 19.12.2023. Tallinna Ringkonnakohus asus antud asjas samas küsimuses 31.10.23 lahendi p-s 19 järgnevale seisukohale: „Kaebaja leiab alternatiivselt, et vastustaja ei ole vaidlusaluse mahasõidu seadustamiseks õiguspäraselt kaalunud võimalust piirata asjaomasel teelõigul sõidukite liikumiskiirust. Puudub vaidlus, et tegemist on asulavälise teega ja kõnealuses lõigus on Simuna-Vaiatu kõrvalmaantee suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Vaidlusaluse mahasõidu aktsepteerimiseks peaks vastustaja maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 3 kohaselt seadma vastaval teelõigul kiiruspiiranguks kuni 50 km/h. LS § 15 lg-st 5 tulenevalt võib teeomanik (s.o praegusel juhul TRAM) suurimat lubatud sõidukiirust vähendada, olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille aluseks olevad asjaolud põhinevad suuresti prognoosil (st kaalutavate liikluslahenduste ohutus ei ole üheselt tuvastatav, vaid saab olla üksnes hinnanguline). Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et vastustaja oleks praeguses asjas kaalutlusreeglite vastu eksinud. Kaebaja vastuväidetele on vastatud TRAM-i 06.12.2021 vaideotsuses (p 6). Vastustaja hinnangul võiks asulavälisel teel sirgel ja hea nähtavusega 3 km pikkusel lõigul (katte laius 6,8 m) kiiruspiirangu 50 km/h kehtestamine liiklusohutust oluliselt halvendada, sest liiklejate käitumine (sõidukiiruse ja -võtete valik) ei oleks seal kaasliiklejate jaoks etteaimatav. Seetõttu eeldaks 50 km/h kiiruspiirangu rakendamine nt tee ristlõike ümberehitamist kitsamaks, liiklust rahustavate meetmete kombineeritud rakendamist vmt, mis oleks teeomaniku jaoks seotud lisakuludega. Kaebaja seisukoht, et kiiruspiirangu kehtestamist õigustaksid lisaks lähestikku asetsevatele mahasõitudele ka asjaolud, et tee ääres on taskuteta bussipeatused ning teepeenral liigub lapsi ja loomi, ei kummuta vastustaja eeltoodud hinnangut, sest ilma riigitee täiendava ümberehituseta tekitaks 50 km/h kiiruspiirangu seadmine maantee ääres liiklevatele jalakäijatele pigem võltsi turvatunde ja võiks seeläbi ohutust vähendada, mitte suurendada.“
12.Halduskohus jagab ülalmärgitud seisukohta. Õige on vastustaja seisukoht, et kaebaja muresid seoses Simuna-Vaiatu maantee 28 kilomeetrilisel lõigul lubatud kiirusega 90 km/h on võimalik leevendada muude meetmetega, näiteks nähtavuse parandamiseks alustada teeäärse haljastuse kärpimisega ja, et ainuüksi kiirusepiirang iseenesest ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks. Maanteega külgnevatel aladel elavatel inimestel tuleb arvestada teel liiklemisega kaasnevate ohtudega. Tee projekteerimisnorme rakendatakse uue tee ehituse korral, säilitusremondil, taastusremondil ja rekonstrueerimisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist eelpoolloetud variandiga.
13.Halduskohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu kaebaja kaebuses toodud aspektide osas ilmsete kaalutlusvigade esinemist. Valiku tegemine erinevate õiguspäraste lahendusvariantide vahel või nende kombineerimine selleks, et saavutada taotletavat eesmärki, on haldusorgani pädevuses ning halduskohus saab sellisesse otsustamisse sekkuda vaid juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekkivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (nt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20).
14.Halduskohus nõustub vastustaja järeldusega, miks pole haldusorgan pidanud vajalikuks liikluskorraldusvahendit kohaldada st. kiirusepiirangut kehtestada Simuna-Vaiatu maantee 28. kilomeetrile (vt vaidlustatud 05.04.2023 vastus nr 7.1-6/23/7281-2) ning kaebaja taotluse 5(6)
3-23-832 rahuldamata jätmisega. Kiirusepiirangu kohaldamata jätmisega kaasnevat mõningast riivet ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks, sest vastustaja valitud abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kaebust ei rahuldata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Transpordiamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ning seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.