X kaebus Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korralduse nr 1221 tühistamise ja 04.05.2023 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X esindajad Vastustaja – Rae vald, esindaja Y.I
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada 06.06.2023 korraldus nr 1221:
Rae
Vallavalitsuse
2.Kohustada Rae valda kaebaja vastavasisulist 04.05.2023 avaldust uuesti läbi vaatama;
3.Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 20 euro suurune riigilõiv Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 03.10.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
X pöördus 04.05.2023 Rae Vallavalitsuse poole avaldusega milles avaldas soovi ümber ehitada duširuum, osaliselt köök ning paigaldada kaldtee ja käsipuud (vt 06.06.2023 korralduse nr 1221 esimene lõik).
2.Rae Vallavalitsus jättis 06.06.2023 korraldusega nr 1221 Xi taotluse rahuldamata.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.07.2023 kaebuse, millele oli lisatud Xi avaldus Rae Vallavalitsusele (milles sooviti, et vald ehitaks ümber tema elukohas asuva duširuumi, osaliselt köögi ning paigaldaks kaldtee ja käsipuud), Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldus nr 1221 ja kirjavahetus vallavalitsusega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.08.2023 määrusega kaebuse nõude täpsustamiseks ja kaebuse juurde kindlaksjäämise korral kaebuselt seadusega ettenähtud riigilõivu tasumiseks käiguta.
5.Kaebaja teatas 24.08.2023, et kohtu dokumendid on kätte saadud ja riigilõiv tasutud.
6.Tallinna Halduskohus võttis 12.09.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
7.Rae vald vastas kaebusele 13.10.2023.
8.Tallinna Halduskohus määras 02.07.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
9.X esitas 08.08.2024 täiendava seisukoha vastustaja vastusele.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et Rae valla ei olnud tema suhtes õiglane. Rae vald pole keeldumist kommenteerinud ega pakkunud välja lahendusi.
11.Täiendavas 08.08.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et hooldusvoodi oli tal eelnevalt juba renditud ning voodi rendi tasus kaebaja kuni novembrini 2023 ise ehk siis ajani mil ta isikliku voodi ise soetas. Mingit voodit Rae vald kaebajale pakkunud ei ole, keegi pole isegi küsinud kuidas kaebaja oma voodi sai. Kaebaja selgitab, et oli alates 02.03.2023 kodus ning hooldusteenust Rae vald talle ei pakkunud. Kaebaja oli sunnitud võtma erahooldusteenust Estkeer OÜ’lt. Hooldusteenust Estkeer OÜ’lt kasutas kaebaja kuni 23.03.2024. Estkeer OÜ arve tasumiseks tegi kaebaja avalduse Rae vallale ning teenuse arvest sai ta vallalt tagasi umbes 350 eurot. Tasuti vaid teenuse, mitte teenuse osutamiseks ettenähtud transpordikulude eest. Väide nagu Rae vald abistab igakülgselt on õige, kuid mainimata on kaebaja poolne osalustasu. Kõige suuremat rahulolematust tekitab aga see, et Rae vald on eiranud kõiki kaebaja kirju ja päringuid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.
12.1.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja taotlus eluaseme kohandamise ehitustööde teostamiseks on jäetud rahuldamata põhjendatult. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmist on vastustaja selgitanud ja põhjendanud kaebajale 07.07.2023 kirjas nr 9-1.4/7334-2. Vastustaja selgitab täiendavalt, et antud juhul on tegemist olukorraga, mil abivajaja ei pidanud pöörduma Rae Vallavalitsuse poole, vaid vallavalitsus, saades esmase info, võttis ise ühendust abivajajaga, uurides abivajadust valla poolse valmisolekuga tagada esmased teenused. Rae vald on käesoleval aastal osutanud ja osutab jätkuvalt X`ile mitmeid vajalikke sotsiaalteenuseid: sotsiaaltransporditeenus tervishoiu- ja ametiasutustes käimiseks; isikliku abistaja teenus (hügieenitoimingutel, riietumisel, voodist ratastooli siirdumisel,
tervishoiuasutustes käimisel, igapäevatoimetuste tegemisel); ühekordsed rahalised toetused (küttetoetus, toetus erakorralise hooldusteenuse eest tasumiseks). Seega on vastustaja kaebajat igakülgselt abistanud osutades kaebajale hulgaliselt vajalikke sotsiaalteenuseid ning makstes rahalisi toetuseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldust nr 1221 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastavasisulise 04.05.2023 avalduse uuesti läbivaatamise kohustamist. Taoliselt on kaebaja nõuded peale kaebuse käiguta jätmise määruses antud selgitusi kaebaja eesmärkide tõlgendamise järgselt Tallinna Halduskohtu 12.09.2023 määrusega menetlusse võetud (vt ka eelnimetatud määruse p 4). Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 06.06.2023 korralduse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Korralduse nr 1221 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.
14.Rae Vallavalitsuse 06.06.2023 korraldusega nr 1221 jäeti rahuldamata kaebaja 04.05.2023 avaldus, milles oli soovitud elukohas asuva duširuumi- ning osaliselt ka köögi ümberehitamist ning kaldtee ja käsipuude paigaldamist. Haldusaktis märgitakse, et X liigub ratastoolis vajades regulaarset abi hügieenitoimingutel, toidu valmistamisel, koristamisel, voodisse ja ratastooli siirdumisel, samuti liikumisel ning et eluaseme füüsiline kohandamine kuulub (nõndanimetatud) muude täiendavate sotsiaalteenuste hulka, mille osutamine toimub rahaliste vahendite olemasolul. Samas jäeti kaebaja avaldus rahuldamata, sest ehitaja hinnangul olevat kaebaja eluaseme kohandamine suuremahuline ümberehitustöö, mistõttu on (oleks) teostatavate tööde maksumus hinnanguliselt väga suur. Kaebaja leiab, et taoline keeldumine ei olnud õiglane ja et vald ei ole pakkunud välja ka (muid) lahendusi.
15.Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1221, millega jäeti sotsiaalteenus osutamata, andmisel on lähtutud haldusakti andmise ajahetkel kehtinud Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 74 vastu võetud sotsiaalteenuste osutamise korra § 41 lõikest 1, sama paragrahvi teise lõike punktist 13 ning lõikest 3. Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määruse nr 74 (edaspidi ka – määrus nr 74) § 41 esimese lõike ja teise lõike punkti 13 kohaselt osutab vallavalitsus võimalusel ka muid (lisaks eelnimetatud määruses konkreetselt ära nimetatud sotsiaalteenustele) täiendavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest, lähtudes esmajärjekorras isiku vajadusest, kusjuures muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on ka (nõndanimetatud) muud toetavad teenused. Vastavalt eelnimetatud määruse § 41 lõikele 3 toimub täiendavate sotsiaalteenuste osutamine rahaliste vahendite olemasolul.
16.Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole vaidlust selles, et kaebaja on liikumispuudega ja nõndanimetatud muud vajaduspõhised sotsiaalteenused võiksid või isegi peaksid toetava teenusena kõne alla tulema. Vastustaja taolist vajadust ei eita, kuid väidetavalt oleks ümberehitustöö maksumus liiga suur. Samas ei selgu, et kui suur see orienteeruv maksumus siis oleks olnud. Seda ei nähtu ka elektroonilise koosoleku 30.05.2023 protokollist, mille vastustaja haldusasja materjali juurde esitas. Haldusaktis on küll viidatud määruse nr 74 § 41 lõikele 3, mille kohaselt toimub (taolise) täiendava sotsiaalteenuse osutamine rahaliste vahendite olemasolul, kuid seda, et sotsiaalteenuste osutamiseks rahalised vahendid üldse puuduksid, mainitud ei ole. Seega on väide liiga suurest ümberehitustöö maksumusest asjakohatu, kusjuures kaebaja ei ole soovinud mingisuguseid täiesti konkreetseid või kindlapiirilisi lahendusi. Haldusasja materjalist ning kaebaja e-kirjadest järeldub see läbivalt. Kaebaja oleks tahtnud koos valla esindajaga vaadata milliseid lahendusi saaks teostada, märkides näiteks ühes 13.10.2023 e-kirjas, et varasemalt kohal käinud spetsialist ei kuulanud või ei saanud täpselt aru, mida
kõige rohkem tarvis oleks. Samas on haldusorganitel ebaselguste või küsitavuste või täpsustamise vajaduse korral lähtuvalt haldusmenetluse seaduse vastavatest sätetest mitmeid võimalusi, et suuremat selgust saada, vt näiteks § 6 (uurimispõhimõte), § 15 lg 2 (puudused taotluses), § 18 lg 1 p 2 ning lg 2 p-d 4 ja 5, § 36 (selgitamiskohustus), § 40 (arvamuse eelnev ärakuulamine). Eelnimetatu ei tähenda seda, et vastustaja oleks pidanud nendest kõigist ilmtingimata juhinduma, kuid kaebaja eesmärkide täpsustamise vajaduse puhul oleks see võinud osutuda asjakohaseks. Praegu jäeti kaebaja taotlus täielikult rahuldamata ja seda ilma sisuliste põhjendusteta. Vastavalt määruse nr 74 § 41 lõikele 1 ning lõike 2 punktile 13 oli kaebajal põhjendatud ootus seda teenust saada, kuid vaidlustatud haldusaktis ei sisaldu põhjendatud motiive, mis välistaks taolise teenuse osutamist vähemalt mingisuguses osas. Küsimus oli nimelt teatavate ümberehitustööde vajaduses ning seega kaebuse kohta antud valla kirjalikus vastuses toodud selgitused selle kohta milliseid sotsiaalteenuseid vald üldse on osutanud ja osutab, otseselt asjassepuutuv ei ole. Siinkohal menetlusosalistele veelkord selgituseks, et kohus lahendab nõudeid selles ulatuses nagu nad on vastava määrusega menetlusse võetud.
17.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada ja tühistada vaidlustatud korraldus nr 1221, sest taotletud toetava teenuse võimaldamisest keeldumine on ilma sisuliste põhjendusteta, kaalutlusvigadega ning ei baseeru ühelgi konkreetsel õiguslikul alusel. Seega ei ole vaidlustatud haldusakt õiguspärase haldusakti jaoks ettenähtud ja haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetega piisavas kooskõlas. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt osutus õigusvastaseks, on vaja rahuldada ka sellega seonduv kohustamisnõue, mis tähendab seda, et vastustajal on tarvis kaebaja vastavasisuline 04.05.2023 avaldus uuesti läbi vaadata täpsustades vajaduse korral ka kaebaja eesmärke.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu vastustajalt välja mõista. Kaebaja on tasunud 20 euro suuruse riigilõivu. Muid menetluskulusid haldusasja materjalist ei nähtu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 20 euro suurune summa.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.