Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.10.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-23-2001 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja saabus Eestisse xxx Eesti Vabariigi väljastatud viisaga, kehtivusega 01.12.202130.11.2022. Kaebaja töötas Eestis 26.10.2021-10.11.2022. Kaebaja esitas Soome Vabariigis 25.11.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja saadeti 15.03.2023 Eestisse Dublini määruse alusel ning esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 04.08.2023 otsusega nr 12303150128-1 kaebaja taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); leidis, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 4, 6 ja 7 alusel (p 2); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Valgevene Vabariiki vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kaebajale kohaldatakse VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). Kaebaja ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Võttes arvesse päritoluriigi informatsiooni, kaebaja selgitusi ja tema sotsiaalmeedia postitusi, ei ole kaebaja see inimene, keda Valgevene võimud tema poliitiliste postituste tõttu karistada sooviks ja keda nad seepärast taga otsiks. Kui kaebaja 2021. a-l Poolast Valgevenesse naasis, siis oli tema telefonis üle 60 poliitilise postituse. Seega olid Valgevene võimud kaebaja postitustest teadlikud. Kaebaja kodus ei ole läbiotsimisi korraldatud, teda ei ole vahistatud ega süüdistust esitatud. Seega ei paku kaebaja isik Valgevene võimudele huvi. Valgevenes olles tegi kaebaja küll sotsiaalmeedias postitusi, kuid mitte poliitilisi. Asjaolu, et kaebaja postituste sagedus ajaga langes, näitab, et kaebaja poliitiline meelsus ei ole püsiv ja selle väljendamine ei ole oluline osa kaebaja elust. Kaebaja oli poliitiliste postituste jagamise lõpetanud juba enne Valgevenesse tagasiminekut. Kaebaja postitustest nähtub, et kaebaja tegeleb kärbseseente kuivatamisega ning tarbib neid. Tõenäoliselt kahtlustas Valgevene piirivalve tema välimuse pärast narkootikumide omamises. Kaebaja ei ole Valgevenes olnud poliitiliselt aktiivne. Ta ei ole osalenud demonstratsioonidel, kuulunud poliitilisse parteisse või ühendusse. Valgevenes ei ole käimas varjatud ega avalikku mobilisatsiooni ning Valgevene otsene sõjaline sekkumine Ukraina konflikti on vähetõenäoline. Seega puuduvad takistused kaebaja naasmiseks kodumaale. Kaebaja ei ole isik, kes vastaks pagulase mõiste määratlusele ning seega puudub ka täiendava kaitse vajadus. Kaebajat ei oota Valgevenes alusetu kriminaalkaristus või muu kohtlemine, mis võiks viia kaebaja tagakiusamiseni. Valgevene territooriumil ei toimu sõjategevust, millest tulenevat võiks kaebaja sattuda ohtu. Kaebaja esitas kõigepealt Soomes rahvusvahelise kaitse taotluse, millega üritas teadlikult rahvusvahelise kaitse süsteemi manipuleerides pikendada oma Euroopa Liidus viibimise aega ja seeläbi vältida oma lahkumiskohustuse täitmist. 2(7)
3-23-2001
3.XX esitas 12.09.2023 halduskohtule kaebuse PPA 04.08.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebuse rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja on teinud Instagramis Valgevene poliitilise režiimi vastaseid postitusi. Samuti on kaebaja internetis Valgevenes keelatud ekstremistlike gruppide liige. Kaebaja ei teavitanud Valgevenes sõjakomissariaati, et ta lahkub riigist kauemaks kui kuueks kuuks. Asjaolu, et kaebaja kasutas sotsiaalmeedias varjunime, ei ole määrav, kuivõrd Valgevene piiril leiti kohe kaebaja Instagrami konto. Kaebajale tehti 2021. a-l hoiatus, et ta lõpetaks oma režiimivastaste postituste tegemise. Valgevene on osaline Ukraina sõjas, kuid kaebaja ei soovi sõdida. Kaebajat on käidud taga otsimas. Asjaolu, et kaebaja ei ole osalenud demonstratsioonidel, ei tähenda, et teda ei võidaks taga kiusata. Kaebajale jääb arusaamatuks kaebaja tehtud postituste esiletoomine, mis käsitlesid erinevaid looduslikke aineid (CBD, kärbseseen). See tegevus ei ole kuidagi seotud poliitiliste avalduste ega postitustega, seega ei ole õige nendega otsuse tegemisel arvestada. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe. Ajal, mil kaebaja Eestis töötas, ei olnud tal vaja karta tagasisaatmist koduriiki, kus teda ootas potentsiaalne tagakiusamine. Vastustaja ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid. Tähendust ei oma, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebaja väljasaatmine Valgevenesse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve ega sugulasi, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti julgeolekut.
4.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodu juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus haldusaktis esitatud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja pole enda väidete põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuigi taotluse aluseid on tihti keeruline mingite konkreetsete dokumentaalsete vm liiki tõenditega tõendada, ei tähenda see siiski, et sellises olukorras tuleb lugeda kahtlused alati kaebaja kasuks. Vaidlust ei ole selles, et Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik. Rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa aga sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne. Selleks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni peetud ning pole mingeid tõendeid selle kohta, et kaebajat oleks Valgevenes taga otsitud. Ta ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega. PPA kahtles põhjendatult, et Valgevene võimudele on kaebaja riigivõimukriitilised vaated teada. Kaebaja sotsiaalmeediakontod ei ole avalikult seostatavad tema isikuga. Alles siis, kui PPA osundas asjaolule, et tema konto ei tule interneti otsingumootoreid kasutades välja, ütles kaebaja, et piiri peal võeti tema telefon ja vaadati, millise nimega ta on registreeritud Instagramis. Samas kinnitas kaebaja ka 24.01.2024 kohtuistungil, et Valgevene piiril peeti ta kinni tema välimuse pärast. Sama on kinnitanud kaebaja vestluses PPA-ga. Mõlemale kohtuistungile ilmus kaebaja pikkade rastapatsidega, mida kattis suur müts. Kohus peab tõenäoliseks, et politsei profileerib isikuid oma varasema kogemuse põhjal ja otsustab, keda põhjalikumalt kontrollida. Kaebaja välimus võis äratada kahtlust, et kaebaja võib omada või tarvitada narkootikume. Kaebaja ei ole ka ise eitanud, et on tarbinud kuivatatud kärbseseeni ja 3(7)
3-23-2001 ka kanepit. Seega, kui ka Valgevene politsei kaebaja telefoni piiril läbi vaatas, oli tegelik põhjus kaebaja juurest keelatud ainete otsimine, mitte tema poliitilised vaated. Täpselt samamoodi oleks võinud pidada teda kinni Eesti või Poola politsei ja see ei ole tagakiusamine, vaid rutiinne kontroll avaliku korra tagamiseks. Kaebaja Instagrami konto ei ole tema isikuga seostatav. Kaebaja väide, et politsei saab Instagrami valdajalt teada tema kontoga seotud telefoninumbri ja sellega kontot temaga seostada, ei ole usutav. Instagrami omanik on Ameerikas asuv rahvusvaheline kontsern Meta Platforms, Inc., mis ei allu kuidagi Valgevene võimudele ning ei ole mingit põhjust arvata, et ta annaks välja võõrriigi võimudele konto omanike isikuandmeid. Kaebaja eksib selles, et mida rohkem ta Instagramis postitas, seda suurem tõenäosus on saada rahvusvahelist kaitset. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on oma Instagrami konto kaudu jaganud edasi teiste postitusi. Samas on nende hulgast poliitilise sisuga mõni üksik. Seega ei olnud poliitiliste postituste tegemine tema põhifookus ja need poliitilised postitused kaovad muude postituste massi ära, kus valdavalt on näha kassid, koerad, jalgpall ja lapsed. Kaebaja ei ole praktiliselt teinud originaalpostitusi enda ideedega. Kaebaja väitis 24.01.2024 kohtuistungil, et tema jälgijaskond Instagramis oli ühel ajahetkel 44 000 isikut. PPA 06.06.2023 vaatlusprotokollist see asjaolu aga ei nähtu, selle kohaselt jälgis kaebajat 670 inimest. 29.05.2023 vestlusel on kaebaja ise kinnitanud PPA-le, et tal on Instagramis ca 700 jälgijat. Väide 44 000 jälgijast ei ole usutav lisaks ka seetõttu, et kaebaja ei teinud originaalpostitusi, vaid üksnes jagas teiste postitusi edasi. Puudub igasugune põhjus, miks sellises olukorras jälgiks kaebajat suurusjärgus 44 000 inimest . Puuduvad muud asjaolud, miks kaebaja oleks pidanud oma võimukriitilisusega ametivõimude huviorbiidis olema. Kaebaja ei ole Valgevenes olnud poliitiliselt aktiivne. Ta ei ole osalenud demonstratsioonidel ega kuulunud poliitilisse parteisse või ühendusse. Kaebaja väited, et peale Instagrami postitusi sai ta tundmatult numbrilt telefonikõne, kus helistajad ütlesid, et „näeme, et sa jätkad ja millega sa tegeled“, ei ole eeltoodud põhjustel usutav. Kaebaja 24.01.2024 kohtuistungil esitatud väide, et paljud tema tuttavad on juba Valgevenes vanglas, ei ole usutav, kuna kaebaja väitis 29.05.2023 vestlusel järgmist: „Ma ei öelnud, et paljud minu tuttavad istuvad kinni. Paljud Valgevene inimesed istuvad kinni. Minu tuttavad peaaegu kõik jõudsid põgeneda. On neid, kes said Poolas said poliitilise varjupaiga.“ Kirjavahetus S. T (kaebaja soovis talle palju õnne sünnipäevaks ja S. T vastas sellele) on kaebaja isiklik kirjavahetus, seda ei ole avaldatud ja Valgevene võimudel puudub sellele ligipääs. Kaebaja ei lahkunud Valgevenest tagakiusamise tõttu, vaid majandusliku olukorra parandamiseks, et leida omale tööd. Eestisse saabus ta algselt tööviisaga. Enne seda oli kaebaja lahkunud 2020. a-l tööle Poola, kuid peale seda läks 10.08.2021 uuesti ca 5 kuuks Valgevenesse. Kaebajale väljastati 23.11.2021 uus Valgevene pass ja ta sai segamatult riigist lahkuda. Sõjaväekomissariaadi teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kausaalses seoses VRKS toodud tagakiusamise alustega. Teoreetilise mobilisatsiooniohu tõttu ei saa kaebajat pidada rahvusvahelise kaitse vajajaks. Kaebaja tõenäosus sattuda tagakiusamise ohvriks oma veendumustest tulenevalt ei erine kuidagi teistest sadadest tuhandetest Valgevene kodanikest. Isegi kui seoses sõjavastaste avaldustega algatatakse haldusmenetlus, millega kaasneb haldustrahv või ka lühiajaline kinnipidamine, ei saa ka pelgalt seda pidada automaatselt tagakiusamiseks Genfi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Kaebaja 4(7)
3-23-2001 puhul ei nähtu lahkumisettekirjutust takistavaid humaanseid kaalutlusi ning kaebaja ei ole tuginenud sellele, et tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu pikkust tuleks mingisugustel vastustaja poolt arvesse võtmata jäetud asjaoludel lühendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.01.2024 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kaebaja ei nõustu kohtu arvamusega, et kaebaja ei ole enda väidete põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit. Rahvusvahelise kaitse taotluse aluseid on tihti keeruline mingite konkreetsete dokumentaalsete vm liiki tõenditega tõendada. Kaebaja on vastustajale selgitanud temaga seotud asjaolusid. Kaebaja on esitanud kõik dokumendid ja tõendid, mis temal oli võimalik esitada. Seega tuli vastustajal ülejäänud osas tugineda kaebaja ütlustele. Asjaolu, et kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni peetud, praegusel ajal ei ole tema osas Valgevenes menetlust käimas, ei tähenda automaatselt, et seda ei tehta, kui ta naaseb koduriiki. On piisavalt põhjendatud, et Instagrami postituste tõttu võib ta koduriiki naastes sattud ohtu. Halduskohus ei arvestanud, et kui kaebaja naasis 2021. a-l Valgevenesse, peeti ta piiril kinni, tema telefon konfiskeeriti. Asjaolu, et kaebaja kasutas Instagramis varjunime, mistõttu ei ole teda võimalik leida ning oma nime alt ta poliitilisi postitusi ei teinud, on etteruttav. Kohtu arvamus, et apellant võidi kinni pidada seetõttu, et tema välimus võis äratada kahtlust, et ta võib omada või tarvitada narkootikume, on puhtalt spekulatiivne. Selline arvamus on subjektiivne, alusetu ja põhjendamatu. Kohus ei saa teada, miks peab Valgevene politsei kellegi kinni. Väide, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et apellandi isik ja tegevus pakub Valgevene ametivõimudele huvi, on spekulatiivne. Selliseid tõendeid ei saa eksisteerida. Valgevene võim ei saa endale lubada seda, et kõigi temale ebasobivate isikute kohta on olemas info, mis on kättesaadav välisriikide ametitele. Asjaolu, et kaebaja lahkus Valgevenest, et asuda mujal tööle, ei välista võimalust, et teda ootab koduriiki naastes potentsiaalselt tagakiusamine. Asjaolu, et kaebaja on korduvalt enam kui 6 kuud välisriigis viibinud ning seejärel koduriiki naasnud, ilma et talle oleks vastav süüdistus esitatud, ei tähenda automaatselt, et teda tagakiusamine ei ootaks. Väide, et sõjaväekomissariaadi teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kausaalses seoses VRKS toodud tagakiusamise alustega, võib olla õige, aga see võib olla põhjuseks kaebajale probleemide tekkimisel. Kaebajat on igal juhul alust tunnustada täiendava kaitse saajana, kuna tema naasmine kodumaale võib temale potentsiaalselt kaasa tuua tõsise ohu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kohus ei ole vastupidist tõendanud ega põhjendanud. Kaebaja väljasaatmine Valgevenesse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Asjaolu, et kaebaja on kogu elu elanud Valgevenes, ta on Valgevene kodanik ja tal on Valgevene pass, ei välista asjaolu, et teda ootab koduriigis tagakiusamine. Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks ei saa olla asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis ega teistes Euroopa Liidu riikides kaitsmist väärivaid sidemeid. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohusta Eesti Vabariigi julgeolekut, ta ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Sissesõidukeelu määramine kolmeks aastaks ei ole proportsionaalne.
7.PPA palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
5(7)
3-23-2001 Ringkonnakohtu istungil taotles vastustaja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebaja ei ilmunud kohtuistungile (HKMS § 195 lg 1 p 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.PPA taotles ringkonnakohtu istungil, et kohus jätaks apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, sest kaebaja taotles asjas istungi korraldamist, kuid ei ilmunud kohtuistungile. Taotlus jääb rahuldamata, sest puudub alus HKMS § 195 lg 1 p 1 kohaldamiseks. Nimetatud säte võimaldab ringkonnakohtul kaaluda apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, kui lisaks kaebajale ei ilmu kohtuistungile ka tema esindaja. Praegusel juhul osales kaebaja esindaja kohtuistungil. Samuti pole asjakohane HKMS § 195 lg 1 p 2, sest ringkonnakohus ei kohustanud kaebajat isiklikult istungile ilmuma.
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, mida halduskohus poleks juba hinnanud. Samuti ei ole Valgevene kohta ilmunud sellist uut teavet, mis tingiks varem tuvastatud asjaoludele uue hinnangu andmist (HKMS § 158 lg 31). Halduskohus ei jätnud kaebust rahuldamata põhjusel, et kaebaja pole oma väiteid tõendanud, vaid seetõttu, et kaebaja selgitustest ei nähtu, et Valgevene võimud oleksid saanud tema meelsusest teada või esineks vähemalt oht, et nad võivad sellest teada saada. Halduskohtu sellekohane analüüs on asjakohane ning ammendav. Kuigi kaebaja peeti väidetavalt piiril kinni ning selle käigus uuriti kaebaja telefoni sisu, ei järgnenud sellele intsidendile mingit riigipoolset tegevust, mida võiks pidada tagakiusamiseks. Igasugune piiril toimuv kontroll ei ole käsitatav tagakiusamisena. Varjupaiga andmist ei saa tingida ka ainuüksi see, kui kaebaja on jätnud täitmata Valgevene õigusaktidest tuleneva kohustuse registreerida oma enam kui kuue kuu pikkune eemalviibimine sõjaväekomissariaadis ning sellel põhjusel võib ta riiki naastes saada karistada.
10.Kuigi Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik, ei ole üldine olukord seal siiski selline, et isikute sinna väljasaatmine oleks VSS § 171 alusel keelatud.
11.Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Väide, et kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, ei ole selliseks asjaoluks. Kaebaja viide VSS §-le 31 ei ole praegusel juhul asjakohane. Vastavalt VSS §-le 27 ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusasja määramisele 5. ptk-s ehk sealhulgas VSS §-s 31 sätestatut. VSS § 31 lg-s 3 loetletud asjaolud võivad olla asjassepuutuvad ka VSS § 74 lg 3 või 4 kohaldamise kontekstis, kuid kaalutlusotsuse tegemisel lähtub vastustaja siiski VSS § 74 sätetest, mitte VSS §-st 31.
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-st 4 tuleneb, et asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis RÕS-s ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. PPA teavitas 01.04.2024 ringkonnakohut, et kaebaja on Eestist lahkunud Hispaaniasse. Isik tabati seal 25.02.2024. Hispaania ei ole tagasivõtmispalvet veel esitanud. Riigi õigusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mis peab arvestama ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Kaebaja on riigist lahkunud. VRKS § 252 lg 2 kohaselt jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui taotleja on Eestist lahkunud.
6(7)
3-23-2001 Kaebaja on saanud realiseerida oma edasikaebeõigust. Kaks kohtuastet on pidanud kaebust põhjendamatuks. Ringkonnakohus ei näe vajadust, et advokaat peaks jätkama menetluses osalemist ja põhjendamatult suurendama riigi õigusabi kulusid olukorras, kus isik on Eestist lahkunud ega ole ka oma esindaja jaoks kättesaadav. Esindajale pole samamoodi kontrollitav, kas isik soovib oma kohtuasjaga jätkata. Oma kohtuasja peab ajama iga isik eeskätt ise ning olema selleks kohtule igal ajal operatiivselt kättesaadav (HKMS § 28 lg-d 3 ja 4). Eeltoodu ning VRKS § 252 lg 2 alusel tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada. Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS § 17 lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Ringkonnakohus teeb selle kohta eraldi määruse.
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on saanud menetlusabi korras riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. Need kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
14.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi (nimed) tähemärgiga. Samuti tuleb välja jätta andmed kaebaja Eestisse saabumise aja kohta. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.