X. X.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2023 otsuse nr 12303150128-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamine
Kohtuistungid 08.11.2023 ja 24.01.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 01.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja saabus Eestisse xx.xx.xxxx Eesti Vabariigi väljastatud viisaga, kehtivusega 01.12.202130.11.2022. Kaebaja töötas Eestis 26.10.2021-10.11.2022.
2.Kaebaja esitas Soome Vabariigis 25.11.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja saabus 15.03.2023 Eestisse Dublini määruse alusel ning esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 04.08.2023 otsusega nr 12303150128-1 kaebaja taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); leidis, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 4; p 6 ja p 7 alusel (p 2); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Xxxxxxxxx Vabariiki vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 3-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4). Kaebaja subjektiivne kartus ei ole otsuse järgi objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud. Kaebaja ei ole isik, kes vastaks VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tunnustele. Võttes arvesse päritoluriigi informatsiooni, kaebaja selgitusi ja tema sotsiaalmeedia postitusi, ei ole kaebaja see inimene, keda Xxxxxxxxx võimud tema poliitiliste postituste tõttu karistada sooviks ja keda nad seepärast taga otsiks. Kui kaebaja xxxx. a Xxxxxxxx Xxxxxxxxxsse naasis, siis oli tema telefonis üle 60 poliitilise postituse. Seega olid Xxxxxxxxx võimud kaebaja postitustest teadlikud. Kaebaja kodus ei ole läbiotsimisi korraldatud, teda ei ole vahistatud, ega süüdistust esitatud. Seega ei paku kaebaja isik Xxxxxxxxx võimudele huvi. Xxxxxxxxxs olles tegi kaebaja küll sotsiaalmeedias postitusi, kuid mitte poliitilisi. Asjaolu, et kaebaja postituste sagedus ajaga langes, näitab seda, et kaebaja poliitiline meelsus ei ole püsiv ja selle väljendamine ei ole oluline osa kaebaja elust. Kaebaja oli poliitiliste postituste jagamise lõpetanud juba enne Xxxxxxxxxsse tagasiminekut. Kaebaja postitustest nähtub, et kaebaja tegeleb kärbseseente kuivatamisega ning tarbib neid. Tõenäoliselt kahtlustas Xxxxxxxxx piirivalve tema välimuse pärast narkootikumide omamises. Kaebaja ei ole Xxxxxxxxxs olnud poliitiliselt aktiivne. Ta ei ole osalenud demonstratsioonidel, kuulunud poliitilisse parteisse või ühendusse. Xxxxxxxxxs ei ole käimas varjatud ega avalikku mobilisatsiooni ning Xxxxxxxxx otsene sõjaline sekkumine Xxxxxxx konflikti on vähetõenäoline. Seega puuduvad takistused kaebaja naasmiseks kodumaale. Kaebaja on mitmel korral töötanud väljaspool Xxxxxxxxxt, mistõttu ei ole usutav, et kaebaja teavitas sõjakomissariaati oma lahkumisest. Kaebaja ei ole isik, kes vastaks pagulase mõiste määratlusele ning seega puudub ka täiendava kaitse vajadus. Kaebajat ei oota Xxxxxxxxxs alusetu kriminaalkaristus või muu kohtlemine, mis võiks viia kaebaja tagakiusamiseni. Xxxxxxxxx territooriumil ei toimu sõjategevust, millest tulenevat võiks kaebaja sattuda ohtu. Kaebajale on vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine ning sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud. Kaebaja on teinud rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente. 17.07.2023 vestlusel oli kaebaja nõus lahkuma vabatahtlikult. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja ei ole Eestis vajanud ravi. Kaebaja esitas kõigepealt Soomes rahvusvahelise kaitse taotluse, millega üritas teadlikult rahvusvahelise kaitse süsteemi manipuleerides pikendada oma Euroopa Liidus viimise aega ja seeläbi vältida oma lahkumiskohustuse täitmist.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 12.09.2023 kaebaja kaebus PPA 04.08.2023 otsuse nr 12303150128-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Kaebajal on hirm tagasipöördumise ees Xxxxxxxxxsse, kuna seal määratakse kriminaalkaristused isikutele, kes postitavad sotsiaalmeedias või märgivad midagi meeldivaks, mis on vastuolus Xxxxxxxxx poliitilise kursiga. Kaebaja on teinud Instagramis Xxxxxxxxx poliitilise režiimi vastaseid postitusi. Samuti on kaebaja internetis Xxxxxxxxxs keelatud ekstremistlike gruppide liige. Kaebaja ei teavitanud Xxxxxxxxxs sõjakomissariaati, et ta lahkub riigist kauemaks kui kuueks kuuks. Seega kardab kaebaja tagakiusu naastes kodumaale. Asjaolu, et kaebaja kasutas sotsiaalmeedias varjunime, ei ole määrav, kuivõrd Xxxxxxxxx piiril leiti kaebaja Instagrami konto koheselt.
6.Kaebajale tehti 2021.a hoiatus selle eest, et ta lõpetaks oma režiimivastaste postituste tegemise. Xxxxxxxxx on osaline Xxxxxxx sõjas, kuid kaebaja ei soovi sõdida. Kaebajat on käidud taga 2(8)
otsimas. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja kardab Xxxxxxxxx riigivõimu tagakiusu, kuna tema poliitiline meelsus on erinev võimude omast.
7.Asjaolu, et kaebaja ei ole osalenud demonstratsioonidel, ei tähenda, et teda ei võidaks taga kiusata. Vastavalt päritolumaa informatsioonile vahistatakse ja karistatakse isikuid sotsiaalmeedia postituste ja kommentaaride pärast. Kaebaja ei julgenud edasi Xxxxxxxxxsse jääda seoses postituste tegemise jätkamisega ja asjaoluga, et teda hakati ähvardama.
8.Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja poolt kaebaja tehtud postituste esiletoomine, mis käsitasid erinevaid looduslikke aineid (CBD, kärbseseen). Antud tegevus ei ole kuidagi seotud poliitiliste avalduste ega postitustega, seega ei ole õige nendega otsuse tegemisel arvestada.
9.Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et tema esitatud vestluses tuttavaga on vaid hüpoteetilised oletused. Vastustaja ei saa teada täpset olukorda ega oska hinnata potentsiaali kaebaja tagakiusamiseks võimude poolt. Välistada ei saa asjaolu, et Xxxxxxxxx osaleb Xxxxxxx sõjas ning kaebaja värvatakse sõjaväkke.
10.Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et kaebaja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust koheselt kuigi lahkus koduriigist tagakiusukartuse ees. Ajal, mil kaebaja Eestis töötas, ei olnud tal vaja karta tagasisaatmist koduriiki, kus teda ootas potentsiaalne tagakius. Kaebaja kinnitab, et ei esitanud taotlust väljasaatmise vältimiseks. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja selgitustega ning on teinud seetõttu valed järeldused, et kaebajal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus Xxxxxxxxx riigivõimu ja sellega seotud isikuid karta. Vastustaja ei ole rakendanud uurimispõhimõtet.
11.Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema suhtes potentsiaalselt toimepandavat tagakiusu seoses tema Xxxxxxxxxsse saatmisega. Vastustaja ei ole otsustes toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja esitatud väidetega, võtnud arvesse tegelikku olukorda Xxxxxxxxxs ega piisavalt põhjendatud otsust, miks ei anta kaebajale rahvusvahelist kaitset.
12.Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Tähendust ei oma, et kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Kaebaja väljasaatmine Xxxxxxxxxsse on vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat võib Xxxxxxxxxs oodata potentsiaalselt tagakius ja võimalik on ka sõjaväkke võtmine, mis kvalifitseerub VSS § 171 sätestatu alla. Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebajat ootab koduriigis tagakius.
13.Vastustaja ei ole arvestanud, et kaebaja on vestluste käigus piisava põhjalikkusega selgitanud tagakiusamist ja selle tagajärgi ning samuti sõjaväega seotud ohtu. Vastustaja ei ole arvestanud päritoluriiki tagasipöördumise käsitamisel tagajärgi, mis võivad kaebajale kaasneda. Kaebajale oleks elukeskkond Eestis turvaline. Vastustaja ei ole hinnanud otsuse tagajärgi, milline on väljasaatmise võimalik mõju kaebajale.
14.Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve ega sugulasi, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Kaebaja puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti julgeolekut. Kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 3- aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tagakiusamise kartuse põhjendatuse kindlakstegemisel on suur kaal kaebaja selgitustel ja selle põhjal tehtud hinnangul kaebaja usaldusväärsuse kohta. PPA on põhjendatult välja toonud vastuolud kaebaja selgitustes, mis omakorda vähendavad kaebaja usaldusväärsust. Kui kaebaja liialdab tahtlikult oma olukorra 3(8)
selgitamisel, mõjutab see otsuse tegemist. PPA-l on kahtlus, kas piiri ületamisel kaebaja Instagrami kontot üldse kontrolliti. Kaebaja Instagrami kontot on interneti otsingumootoreid kasutades võimalik leida ainult siis, kui on teada tema Instagrami kasutajanimi. Alles siis, kui PPA osutas asjaolule, et tema konto ei tule interneti otsingumootoreid kasutades välja, ütles kaebaja, et piiri peal võeti tema telefon ja vaadati, millise nimega ta on registreeritud Instagramis ja läksid teise telefoniga tema kontole. PPA ei saa lugeda antud vastuolusid inimlikuks eksimuseks, mis oleksid põhjendatud mitu aastat tagasi aset leidnud sündmuste detailide kirjeldamisega.
16.PPA-l on kahtlus, kas Xxxxxxxxx võimudele on teada kaebaja opositsioonilised vaated. Sellest lähtudes ei saa ka väita, et kaebaja asus oma poliitilist meelsust varjama pärast ähvarduste saamist. Kaebaja enda selgitustest nähtub, et tema poliitilise meelsuse avaldamine piirdus väga harvade sündmustega. Seega ei ole alust väita, et oma poliitiliste vaadete avaldamine oleks oluline osa kaebaja elustiilist.
17.Kui isiku tegevusest nähtub Eesti õiguskorraga vastuolus oleva käitumise tunnuseid, siis ei saa neid tähelepanuta jätta. Kärbseseene puhul ei ole tegu tavapärase toiduainega ning on ilmselge, et seda tarvitatakse ebaseadusliku uimastina. Seega kaebaja väited, mis puudutavad alusetult võimude huviorbiidis olemist ning poliitiliselt motiveeritud tehingute sõlmimisest keeldumist, ei leidnud kinnitust.
18.PPA on põhjendatult osutanud tõsiasjale, et Xxxxxxxxx sõjaväekomissariaadi teavitamise kord riigist lahkumise kohta kehtib alates 2018.a. Võttes arvesse, et kaebaja on korduvalt enam kui 6 kuud välisriigis viibinud ning seejärel koju naasnud ilma, et talle oleks vastav süüdistus esitatud, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud oma teavitamiskohustusest ja jättis seekord sõjaväekomissariaati teavitamata. Seega nähtub kaebaja selgitustest pigem soov võimendada kaebaja endaga seotud asjaolusid rahvusvahelise kaitse saamiseks. Sõjaväekomissariaadi teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kausaalses seoses VRKS-s toodud tagakiusu alustega.
19.Kaebaja puhul ei esine sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. Hinnates kõiki kaebajaga seonduvaid asjaolusid kogumis on õiguspärane kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale pikkusega 3 aastat. Sissesõidukeelu kestuse vähendamist ei tingi see, et kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut (Tallinna Halduskohtu 02.10.2023 otsus nr 3-23-1383 p 22)
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi. HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
21.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). 4(8)
VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse tagasi.
22.Kohtu hinnangul on PPA olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks. Haldusmenetluse materjalid viitavad üheselt sellele, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et vältida peatselt saabuvat lahkumiskohustuse täitmist, mitte seetõttu, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset päritoluriigis teda ohustava tagakiusu tõttu.
23.Kaebaja pole enda tagakiusukartuse põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuigi taotluse aluseid on tihti keeruline mingite konkreetsete dokumentaalsete vm liiki tõenditega tõendada, ei tähenda see siiski, et sellises olukorras tuleb lugeda kahtlused alati kaebaja kasuks. Rahvusvahelise kaitse taotleja kohustuseks on tulenevalt VRKS § 11 lg-st 2 esitada oma selgitused ja vastata menetleja küsimustele, mh selgitada intervjuul antud ütlustes esinevaid vastuolusid. VRKS § 14 lg 5 kohustab taotlejat esitama kõik tema valduses olevad dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust. Kui selliseid dokumente ei ole, tuleb PPA-l tugineda taotleja ütluste usutavuse (sisemist ja välimist) hindamisele. Sisemise usutavuse hindamine hõlmab ütluste detailirohkuse ja järjepidevuse hindamist, välimise usutavusega seondub ütluste kooskõla päritoluriigi teabe, teadaolevate faktide ja muude PPA kogutud tõenditega. Nii haldusorgan kui kohus saavad asjaolude ja tõendite hindamisel lähtuda ka nende elulisest usutavusest (vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 faktide ja asjaolude hindamine). Euroopa Kohus on asjas C-473/16 selgitanud, et kui pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud (p 33).
24.Otsusest nähtub piisavalt selgelt, et PPA ei pea taotleja ütlusi päritoluriigis teda ohustava tagakiusu osas tõenäoliseks ehk teisisõnu ei pea usutavaks kaebaja ütlusi selles osas, et ta satuks ainuüksi anonüümsete instagrami postituste tõttu kodumaale naastes ohtu. Kaitset ei pea andma ka mobilisatsiooniohu väidete tõttu.
25.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et Xxxxxxxxx ei ole demokraatlik õigusriik. Rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa aga sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne. Selleks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale.
26.Kaebajat ei ole Xxxxxxxxxs varem karistatud, teda ei ole kinni peetud, praegusel ajal ei ole tema osas Xxxxxxxxxs menetlust käimas, ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et kaebajat Xxxxxxxxxs oleks taga otsitud, ta ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Xxxxxxxxx ametivõimudega.
27.Kohtu hinnangul on PPA koosmõjus päritoluriigi infoga põhjendatult järeldanud, et kui Xxxxxxxxx võimud oleksid huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks seda juba tehtud või temaga vähemalt kontakti otsitud. Päritoluriigi infost nähtuvalt on huvipakkuvaid isikuid juba piiriületustel kinni peetud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja isik ja tegevus Xxxxxxxxx ametivõimudele huvi pakuks. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses esitanud mingeid tõendeid, mis annaks põhjust arvata, et Xxxxxxxxx ametivõimud on huvitatud tema tagakiusamisest.
28.PPA kahtles põhjendatult, et Xxxxxxxxx võimudele on kaebaja riigivõimukriitilised vaated üldse teada. Kaebaja sotsiaalmeediakontod ei ole avalikult seostatavad tema isikuga. Kaebaja Instagrami konto on xxx_xxx_xxxxxxx ja kaebaja ise esineb seal nime all Z. Z. („Z. Z.“). Kaebaja on Facebookis nime all Z. Z. ja sealt ei tuvastanud PPA ühtegi poliitilist postitust. Facebooki konto ei ole seotud 5(8)
tema Instagrami kontoga. Alles siis, kui PPA osundas asjaolule, et tema konto ei tule interneti otsingumootoreid kasutades välja, ütles kaebaja, et piiri peal võeti tema telefon ja vaadati, millise nimega ta on registreeritud Instagramis ja läksid teise telefoniga tema kontole. Samas kinnitas kaebaja ka 24.01.2024 kohtuistungil, et Xxxxxxxxx piiril peeti ta kinni tema välimuse pärast. Sama on kinnitanud kaebaja vestluses PPA-ga. Mõlemale kohtuistungile ilmus kaebaja pikkade rastapatsidega, mida kattis suur müts. Kohus peab tõenäoliseks, et politsei profileerib isikuid oma varasema kogemuse põhjal ja otsustab, keda põhjalikumalt kontrollida. Kaebaja välimus võis äratada kahtlust, et kaebaja võib omada või tarvitada narkootikume. Kaebaja ei ole ka ise eitanud, et on tarbinud kuivatatud kärbseseeni ja ka kanepit. Seega, kui ka Xxxxxxxxx politsei kaebaja telefoni piiril läbi vaatas, oli tegelik põhjus kaebaja juurest keelatud ainete otsimine, mitte tema poliitilised vaated. Täpselt samamoodi oleks võinud pidada teda kinni Eesti või Xxxxx politsei ja see ei ole tagakius, vaid rutiinne kontroll avaliku korra tagamiseks.
29.Igal juhul ei ole kaebaja Instagrami konto tema isikuga seostatav. Kaebaja väide, et politsei saab Instagrami valdajalt teada tema kontoga seotud telefoninumbri ja sellega kontot temaga seostada, ei ole usutav. Instagrami omanik on Ameerikas asuv rahvusvaheline kontsern Meta Platforms, Inc., mis ei allu kuidagi Xxxxxxxxx võimudele ning ei ole mingit põhjust arvata, et ta annaks välja võõrriigi võimudele konto omanike isikuandmeid. Veelgi enam aga, ei nähtu, et Xxxxxxxxx võimud kaebaja Instagrami konto vastu ühelgi teisel ajal peale piiriületuse huvi oleksid tundnud.
30.Kaebaja eksib selles, et mida rohkem ta Instagramis postitas, seda suurem tõenäosus on saada rahvusvahelist kaitset. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on oma Instagrami konto kaudu jaganud edasi teiste postitusi. Samas on nende hulgast poliitilise sisuga mõni üksik (vt 06.06.2023 PPA vaatlusprotokoll, vastustaja lisad 9-11). 06.06.2023 oli kaebaja profiilil vaatlusprotokolli järgi 38 salvestatud lugudega kausta; neist üks sisaldab poliitilisi postitusi. Sellised salvestatud kaustad on nähtavad vaid kaebajale endale. Seega ei olnud poliitiliste postituste tegemine tema põhifookus ja need poliitilised postitused kaovad muude postituste massi ära, kus valdavalt on näha kassid, koerad, jalgpall ja lapsed. Kaebaja ei ole praktiliselt teinud originaalpostitusi enda ideedega.
31.Kaebaja väitis 24.01.2024 kohtuistungil, et tema jälgijaskond Instagramis oli ühel ajahetkel 44 000 isikut. PPA 06.06.2023 vaatlusprotokollist see asjaolu aga ei nähtu, selle kohaselt jälgis kaebajat 670 inimest. 29.05.2023 vestlusel on kaebaja ise kinnitanud PPA-le, et tal on Instagramis ca 700 jälgijat (küsimus 23). Väide 44 000 jälgijast ei ole kohtule usutav lisaks ka seetõttu, et kaebaja ei teinud originaalpostitusi, vaid üksnes jagas teiste postitusi edasi. Puudub igasugune põhjus, miks sellises olukorras suurusjärgus 44 000 inimest kaebajat jälgiks.
32.PPA on nõustunud, et kaebaja on jaganud postitusi perioodi kohta, mille kohta PPA-l ei olnud varem infot (ajaperiood vahetult enne vaidlustatud otsust). Muus osas kajastab 06.06.2023 sotsiaalmeedia vaatlusprotokoll vajalikke andmeid.
33.Juhul, kui kaebajal oli kontol arhiveeritud postitusi, mis olid nähtavad vaid 24 tundi, on ka väga väike tõenäosus, et keegi võimuesindajatest neid nägi ja selle põhjal kaebaja vastu huvi oleks hakanud tundma. Puudusid muud asjaolud, miks kaebaja oleks pidanud oma võimukriitilisusega ametivõimude huviorbiidis olema. Kaebaja ei ole Xxxxxxxxxs olnud poliitiliselt aktiivne. Ta ei ole osalenud demonstratsioonidel ega kuulunud poliitilisse parteisse või ühendusse. Kaebaja väited, et peale Instagrami postitusi sai ta tundmatult numbrilt telefonikõne, kus helistajad ütlesid, et „näeme, et sa jätkad ja millega sa tegeled“, ei ole eeltoodud põhjustel usutav.
34.Kaebaja 24.01.2024 kohtuistungil esitatud väide, et paljud tema tuttavad on juba Xxxxxxxxxs vanglas, ei ole usutav, kuna kaebaja väitis 29.05.2023 vestlusel järgmist: „Ma ei öelnud, et paljud minu tuttavad istuvad kinni. Paljud Xxxxxxxxx inimesed istuvad kinni. Minu tuttavad peaaegu kõik jõudsid põgeneda. On neid, kes said Xxxxxs said poliitilise varjupaiga.“ (küsimus 25).
35.Kirjavahetus Y. Y. (kaebaja soovis talle palju õnne sünnipäevaks ja Y. Y. vastas sellele) on kaebaja isiklik kirjavahetus, seda ei ole avaldatud ja Xxxxxxxxx võimudel puudub sellele ligipääs. 6(8)
36.Kohus leiab seega, et kaebaja ei lahkunud tagakiusuhirmu tõttu vaid majandusliku olukorra parandamiseks, et leida omale tööd. Ta ei ole aktiivne opositsionäär. Eestisse saabus ta algselt tööviisaga. Enne seda oli kaebaja lahkunud 2020. aastal tööle Xxxxx, kuid peale seda läks 10.08.2021 uuesti ca 5 kuuks Xxxxxxxxxsse. Kaebajale väljastati 23.11.2021 uus Xxxxxxxxx pass ja ta sai segamatult riigist lahkuda. PPA on põhjendatult osutanud tõsiasjale, et Xxxxxxxxx sõjaväekomissariaadi teavitamise kord riigist lahkumise kohta kehtib alates 2018.a. Võttes arvesse, et kaebaja on korduvalt enam kui 6 kuud välisriigis viibinud ning seejärel koju naasnud ilma, et talle oleks vastav süüdistus esitatud, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud oma teavitamiskohustusest ja jättis seekord sõjaväekomissariaati teavitamata. Seega nähtub tema selgitustest pigem soov võimendada kaebaja endaga seotud asjaolusid rahvusvahelise kaitse saamiseks. Sõjaväekomissariaadi teavitamiskohustuse rikkumine ei ole kausaalses seoses VRKS toodud tagakiusu alustega. Teoreetilise mobilisatsiooniohu tõttu ei saa kaebajat pidada rahvusvahelise kaitse vajajaks.
37.Kuna haldusmenetluse materjalidest ei selgu, mis eristaks kaebajat samasse sotsiaalgruppi kuuluvatest, kuid Xxxxxxxxxsse jäänud kodanikest, siis ei kinnita ajakohane päritoluriigiinfo, et pelgalt riigivõimu või ka Xxxxxxx-vastase agressiooni vastaseks olemine toob tingimata kaasa tagakiusu Genfi konventsiooni tähenduses. Kaebaja tõenäosus sattuda tagakiusu ohvriks oma veendumustest tulenevalt ei erine kuidagi teistest sadadest tuhandetest Xxxxxxxxx kodanikest. Isegi kui seoses sõjavastaste avaldustega algatatakse haldusmenetlus, millega kaasneb haldustrahv või ka lühiajaline kinnipidamine, ei saa ka pelgalt seda pidada automaatselt tagakiusuks Genfi konventsiooni ja VRKS § 4 lg 1 mõttes. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale, et selle tagajärjel peaks kõik Xxxxxxxxx inimesed tagakiusohu alla lugema ja neile tuleks varjupaika pakkuda. Selline süsteem ei oleks jätkusuutlik ja seda ei ole ei VRKS ega Euroopa Liidu õigusaktid ette näinud. Isikud tuleb päästa piltlikult öeldes täieliku katastroofi eest, mitte pakkuda neile võimalust rahvusvahelise kaitse süsteemi alusel elada endale sobivamas riigis.
38.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale ei ole alust anda rahvusvahelist kaitset, sest objektiivset tagakiusukartust pole võimalik kaebaja seletuste alusel järeldada. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks põhjust asuda seisukohale, et ta võiks Xxxxxxxxxs tagakiusuohus olla ega ole ka välja toonud, milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud, kuigi talle on selleks korduvalt võimalus antud.
39.Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
40.Kaebaja taotlus on seega jäetud õiguspäraselt rahuldamata.
41.Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS § 165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
42.Kohtul puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
43.Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased ning kohus kõiki PPA põhjendusi ei korda, nõustudes nendega (HKMS § 165 lg 2).
44.17.07.2023 vestlusel oli kaebaja nõus lahkuma vabatahtlikult. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Seega puuduvad põhjused, mille tõttu ei saaks isik lahkuda. Kaebajale on tehtud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja saabudes sundtäita. Kuna kaebaja on Xxxxxxxxx kodanik, tal on kehtiv Xxxxxxxxx pass ja ta on peaaegu terve elu elanud Xxxxxxxxxs, siis on PPA põhjendatult määranud Xxxxxxxxx sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada seda, et 7(8)
lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja Xxxxxxxxxsse vastuolus VSS §-s 171 sätestatuga.
möödumisel
oleks
isiku
väljasaatmine
45.VSS §-i 74 regulatsiooni silmas pidades tuleb lahkumisettekirjutuse tegemisel üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (lg 1), sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata vaid humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Kaebaja puhul lahkumisettekirjutust takistavaid humaanseid kaalutlusi ei nähtu ning kaebaja ei ole ka tuginenud sellele, et tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu pikkust tuleks mingisugustel vastustaja poolt arvesse võtmata jäetud asjaoludel lühendada. Kohtu hinnangul pole alust pidada kohaldatud sissesõidukeeldu ebaproportsionaalseks. Põhjendatud varjupaigavajaduse tekkimise korral ei võta sissesõidukeeld õigust taotleda Euroopa Liidus varjupaika, kuna sissesõidukeelu kehtivus pole asjaolu, millise esinemisel saaks varjupaika taotleva isiku piirilt tagasi saata.
46.Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.