Korrakaitse

Asjaolud

Kaebaja eesmärk on karistada T. Vettikut ametivõimu kuritarvitamise, sündmuse valesti dokumenteerimise, vägivallatsemise, kehavigastuste tekitamise, palutud arstiabi tagamata jätmise ja kartserisse paigutamise eest. Kaebaja palub ka tühistada või ümber vaadata talle määratud karistus narkojoobes juhtimise eest seoses sündmuste valesti kirja panemise, lugemise ning kohtusse esitamisega. Kaebaja on vaimse puudega ja tegi kokkuleppe prokuratuuriga isiksusehäire eripära tõttu. Ta sai alles hiljem aru, mis on kohtusse ja prokuratuuri saadetud. Ta vaidlustas eeltoodule tuginedes maakohtus tehtud otsuse, kuid ei saavutanud edu.

prokuratuurile kuriteokaebus (KrMS § 195 lg 2). Edasine menetlus toimub KrMS sätestatud korras ja võimalike selle menetluse raames tõusetuvate vaidluste suhtes kehtib määruse punktis 5 toodu.

olla sama paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis ning joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse, joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine ning vereproovi uuringu tulemus vormistatakse KorS sätestatud või selle alusel kehtestatud korras. Ka mitmed muud liiklusseaduse sätted viitavad KorS sätetele. See, et seadusandja on ette näinud süüteomenetluse (väärteomenetluse) toimingute tegemise KorS sätestatud korras, ei muuda neid toiminguid haldusmenetluse toiminguteks. Kokkuvõttes, kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude, siis saab kaebaja seda teha süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud korras. Alustuseks tuleb kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue prokuratuurile.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.