Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-2971 18. september 2024 Karin Jõks Marika Maasikamäe kaebus politseiametniku 06.08.2022.a tegevuse vaidlustamiseks ja kohtuasja 1-23-6383 otsuste ülevaatamiseks või tühistamiseks Kaebaja – Marika Maasikamäe
1.Võtta asja juurde Viru Maakohtu 31.10.2023.a otsus kriminaalasjas 1-23-6383 ja samast asjast osaliselt kriminaalasja nr 22259000364 toimiku I köide (sisukord ja 06.08.2022.a episoodiga seotud osa).
2.Tagastada kaebus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 10).
Kaebaja Marika Maasikamäe esitas 25.12.2023 Tallinna Halduskohtule e-kirja, mis on pealkirjastatud „PPA Patrullpolitseinik Tauno Vettik võimu kuritarvitamise ja vale karistuse määruse / ümbervaatamiseks seoses valesti käsitletud süüdistusega“. Kaebaja e-kiri registreeriti kaebusena haldusasjas 3-23-2971 ning edastati kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
2.Kaebaja viitas kaebuses kohtuasjale 1-23-6383. Kaebuse aluseks on 06.08.2022 toimunud sündmused. Politseiametnikud (s.h T. Vettik) ei lubanud kaebajal pärast toidupoes käimist autosse istuda ja seda käivitada. T. Vettik karjus kaebajale: „Autot käima ei pane sa oled joobes!”. Kaebajal pandi käed raudu ja viidi politseijaoskonda testima. Kaebaja alaealine tütar saadeti jala koju. Kaebaja keeldus politseijaoskonnas analüüsi andmisest ning ta viidi kolme politseiniku saatel Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kaebajal pandi uuesti käed raudu, tehti sundvereproov ja politseiametnikud kasutasid tema suhtes jõudu. Sellega tekitati kaebajale kehavigastus ja põhjustati valu. Kaebaja viidi tagasi politseijaoskonda ja pandi kolmeks tunniks ootama kartserisse, kuni saabus koer, et kaebaja autot läbi otsida. Kaebaja palus kutsuda arsti, kuid seda ei tehtud. Autost leiti tärklise kott. Pärast tuvastamist, et tegemist on tärklisega, anti kaebajale auto võtmed ja taastati juhtimiselt kõrvaldamise ajutine keeld. Kaebaja sõitis ise oma autoga koju.
Kaebaja eesmärk on karistada T. Vettikut ametivõimu kuritarvitamise, sündmuse valesti dokumenteerimise, vägivallatsemise, kehavigastuste tekitamise, palutud arstiabi tagamata jätmise ja kartserisse paigutamise eest. Kaebaja palub ka tühistada või ümber vaadata talle määratud karistus narkojoobes juhtimise eest seoses sündmuste valesti kirja panemise, lugemise ning kohtusse esitamisega. Kaebaja on vaimse puudega ja tegi kokkuleppe prokuratuuriga isiksusehäire eripära tõttu. Ta sai alles hiljem aru, mis on kohtusse ja prokuratuuri saadetud. Ta vaidlustas eeltoodule tuginedes maakohtus tehtud otsuse, kuid ei saavutanud edu.
3.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kriminaalasjas 1-23-6383 anti kaebaja kohtu alla süüdistatuna kolmes teos, s.h selles, et ta juhtis 06.08.2022 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe seisundis mootorsõidukit. Viru Maakohus tegi 31.10.2023 kokkuleppemenetluses kohtuotsuse, millega tunnistas kaebaja kõigis talle ette heidetud tegudes süüdi ja mõistis talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest kuulus kohe ära kandmisele 4 kuud. Kaebaja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis selle 27.11.2023.a määrusega läbi vaatamata ja lõpetas apellatsioonmenetluse. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, mis jäeti 04.12.2023.a määrusega läbi vaatamata ja tagastati. Maakohtu otsus jõustus 14.12.2023. Kaebaja esitas teistmisavalduse, mis sisaldab kaebust uurimisasutuse tegevuse peale. Kaebaja tugines 06.08.2022 T. Vettiku koostatud ebaõiglasele protokollile, alusetult kehavigastuste tekitamisele ja esmaabi andmisest keeldumisele. Riigikohus jättis teistmisavalduse 15.01.2024.a määrusega läbi vaatamata. Kohtu seisukoht
4.Kaebaja on kaebuses esitanud politseiametniku vastutusele võtmise ja kaebaja suhtes kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmise või tühistamise nõuded. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kriminaalasjas tehtud otsuse muutmise või tühistamise nõude puhul on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse muutmine või tühistamine, samuti kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingute õiguspärasuse hindamine saab toimuda üksnes kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud alustel ja korras. Määruse punktis 3 toodu põhjal on kaebaja seda ka teinud - vaidlustanud tema suhtes tehtud kohtuotsuse ringkonnakohtus ja Riigikohtus ning esitanud teistmisavalduse, tuginedes kaebaja väitel menetluses tehtud vigadele. Kaebaja ei saa nõuda kriminaalasjas tehtud otsuste tühistamist või ümbervaatamist halduskohtumenetluses.
6.Kohtupraktikas tunnustatakse seisukohta, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda politseiametniku distsiplinaarvastutusele võtmist. Kaebajal puudub sellise nõude esitamisel kaebeõigus ning täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused. Kui kaebaja väitel on politseiametnik toime pannud kuriteo, siis on kaebajal õigus esitada uurimisasutusele või
prokuratuurile kuriteokaebus (KrMS § 195 lg 2). Edasine menetlus toimub KrMS sätestatud korras ja võimalike selle menetluse raames tõusetuvate vaidluste suhtes kehtib määruse punktis 5 toodu.
7.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
8.Kohus selgitab kaebajale, et kui tema hinnangul põhjustas politseiametniku tegevus talle kahju, siis on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus ei suuna kaebajat muutma kaebust käesolevas kohtuasjas, kuna tegemist ei oleks halduskohtu pädevuses oleva vaidlusega (vt määruse punkti 5). Politseiametniku tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude puhul omab määravat tähtsust, kas politseiametnik tegutses korrakaitsemenetluses (vaidlus allub halduskohtule) või süüteomenetluses (vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses). Praeguses asjas toimus kaebuse aluseks olev politseiametniku tegevus süüteomenetluses.
9.Kaebaja kirjeldatud 06.08.2022.a sündmused seisnevad kokkuvõtvalt selles, et kaebaja peeti kinni (ei lubatud istuda autosse ja sõita koju, paigutati jaoskonnas kambrisse), tema suhtes kasutati ohjeldusmeetmeid (käeraudu) ja jõudu ning ta allutati menetlustoimingutele (vereproovi võtmine). Nende sündmuste raames tekitati kaebaja väitel talle kehavigastus ja talle ei antud arstiabi. Kaebaja kirjeldatud sündmusi käsitletakse kriminaalasja 22259000364 toimiku I köites. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (lk 209-211) kohaselt tegi kaebaja juhitud auto 06.08.2022 Haljala-Rakvere maanteel suunaga Rakvere poole ohtlikke manöövreid, mille peale tunnistaja helistas politseisse. Asitõendi vaatlusprotokollis (lk 233) on kirjeldatud häirekeskusele 06.08.2022 tehtud kolme kõnet, nende põhjal esines kahtlus, et sõiduki juht on joobes. Ka kaebaja kirjeldusel ütlesid politseiametnikud talle lähenedes, et ta ei tohi autosse istuda, sest ta on joobes. Seega eelnes kaebaja isikusamasuse tuvastamisele (lk 199), indikaatorvahendi kasutamisele (lk 200), vereproovi võtmiseks sunni kohaldamisele (lk 201), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisele (lk 202), vallasasja läbivaatusele (lk 203) sisend kõrvaliselt isikult, kus osutati kaebajale kui võimalikule karistusseadustiku § 424 sätestatud kuriteo (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) või liiklusseaduse § 224 sätestatud väärteo (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) toimepanijale. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Samamoodi algab kriminaalmenetlus KrMS § 193 lg 1 alusel esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga. VTMS § 59 lg 1 ja 2 kohaselt väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused, ning väärteoteate saamisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama väärteomenetluse. Kriminaalasja toimikus sisaldub väärteomenetluse lõpetamise määrus (lk 197). Kokkuvõttes nähtub toimikust, et 06.08.2022 häirekeskusele saabunud väärteole viitava teate alusel alustati kaebaja suhtes menetlustoimingute tegemist (kaebaja kinnipidamine ja sellele järgnev). Sellega algas väärteomenetlus, mis hiljem läks üle kriminaalmenetluseks ja päädis määruse punktis 3 kirjeldatud kohtumenetlusega. Kaebuses kirjeldatud 06.08.2022.a toimingud, millele kaebaja tugineb, tehti väärteomenetluses ja hõlmati hiljem kriminaalmenetlusega. Eeltoodut ei muuda see, et mõnedes kriminaalasja toimiku dokumentides on viidatud korrakaitseseaduse (KorS) sätetele. Liiklusseaduse § 69 lg 1, 5 ja 6 sätestavad, et juht ei tohi
olla sama paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis ning joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse, joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine ning vereproovi uuringu tulemus vormistatakse KorS sätestatud või selle alusel kehtestatud korras. Ka mitmed muud liiklusseaduse sätted viitavad KorS sätetele. See, et seadusandja on ette näinud süüteomenetluse (väärteomenetluse) toimingute tegemise KorS sätestatud korras, ei muuda neid toiminguid haldusmenetluse toiminguteks. Kokkuvõttes, kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude, siis saab kaebaja seda teha süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud korras. Alustuseks tuleb kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue prokuratuurile.
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.