Aleksandr Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks seoses teleri E-STAR 24" kahjustamisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Aleksandr Maksimov Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17.10.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla kinnipeetav Aleksandr Maksimov (edaspidi kaebaja) andis 11.08.2023 inspektor-kontaktisik K. Kirillovile üle taotluse teleri garantiiremonti saatmiseks (registreeritud 15.08.2023 nr 6-24/2937, dtl 10). Teler ei reageeri puldi käsklusele sisse lülituda. Teleri taga olevad nupud ka ei tööta, pilt ei tule üldse ette. Taotluse ja sellele lisatud tšeki (dtl 12) kohaselt soetas kaebaja teleri Tallinna vanglas viibimise ajal 27.03.2023, müüjaks oli CargoExpert OÜ ja teleri hind oli 167,98 eurot. Taotluse pöördele on vanglaametnik märkinud, et teler on saadetud Tallinnasse remonti 18.08.2023.
2.Kaebaja esitas 14.09.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 15.09.2023 nr 1-13/190-1, dtl 23-24). Kaebaja andis oma teleri E-STAR garantiiremonti. Remondi käigus tuvastati, et viga on toiteplokis. Hiljem selgus, et esineb ekraani kahjustus, mida remonti saatmisel ei olnud. Kaebaja hinnangul sai ekraan transpordi käigus vigastada, kuna vangla hävitab originaalpakendid. Kaebaja taotles heastada või hüvitada olukord ja teostada viivitamatult teleri remont vangla kulul.
3.Vastustaja Tartu Vangla jättis 14.11.2023.a otsusega nr 1-13/190-2 (dtl 8-9) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastab tõele, et kaebajal oli alates 17.07.2023 kambris isiklik teler E-STAR 24", kaebaja saatis teleri garantiiremonti ja remondi käigus ilmnes, et teleri ekraan on kahjustunud. Teleri ekraani vigastust ei saa remontida, seega vaatas vastustaja läbi teleri väärtuse rahas hüvitamise nõude. Vastustaja leidis, et ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis viitaks vastustaja õigusvastasele tegevusele. Teleri vastustajale üleandmisel ei olnud sellel ühtegi nähtavat vigastust. Teleri pilti ei olnud üleandmisel võimalik kontrollida, kuna teler ei võtnud pilti ette. Vastustaja käsitses telerit hoolikalt. Remondikohast öeldi, et teleri toiteprobleem sai lahendatud, aga telerit käima pannes selgus, et ekraan on kahjustunud (teleri alumine osa ei näita pilti) ning ekraanikahjustus välja ei paista. Vastustaja tugines inspektor-kontaktisik K. Kirillovi, üksuse juhi abi T. Kelderi, haldusteenistuse spetsialist R. Tokko ja telerit Tallinna vanglasse toimetanud saateüksuse ametnike seletustele. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, millal teleri ekraani rike tekkis. Ei ole ilmnenud teleri tahtlikku või hooletusest põhjustatud kahjustamist selle käsitsemisel vastustaja poolt. Olukorras, kus puuduvad tõendid vastustaja kohustuste rikkumise kohta, ei saa vastustaja õigusvastast tegevust eeldada. Ei saa välistada, et teler oli vigastada saanud juba enne remonti andmist. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning kahju hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele.
4.Kaebaja esitas 15.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta hiljem täiendas. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista kahju 167,98 eurot või vahetada teler uue samaväärse teleri ESTAR 24" vastu. Kaebaja andis teleri augustis 2023 üle vastustajale, kuna see vajas garantiiremonti. Algne rike (toiteplokk) parandati ära, aga selgus, et ekraan on mõranenud. Teleri ekraan lõhuti transpordi käigus. Selle põhjuseks on, et vastustaja ei luba säilitada laos seadmete originaalpakendeid, milles on turvaelemendid. Vastustaja transportis telerit musta prügikilesse pakituna. Kui kaebaja teleri vastustajale üle andis, siis ekraan vigastatud ei olnud. Pärast remonti oli ekraanil muljumisjälg all paremas nurgas. Kaebajale on hooletuse ja teleri ebaturvalise käitlemisega tekitatud varaline kahju.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelses menetluses esitatud seisukohtade juurde. Vaatamata sellele, et telereid ei transpordita originaalpakendites, ei tõenda ükski tõend, et teler oleks vastustaja korraldatud transpordi käigus (kuni üleandmiseni Tallinna vanglas) viga saanud. Tallinna vanglast edasi transportis teleri kauplus. Teler võis saada kahjustada ajal, mil kauplus transportis seda remondi teostajani. Samuti ei saa välistada, et teler oli vigastada saanud juba enne remonti andmist, kuna seda ei olnud võimalik kontrollida. Vastustaja tegevuse õigusvastasust ei saa eeldada olukorras, kus puuduvad tõendid, et vastustaja on oma kohustusi rikkunud. Kui uurimispõhimõtet järgides ei õnnestu
faktilisi asjaolusid kindlaks teha, ei tähenda see haldusmenetluses kohustust lugeda kõiki tõendamata faktilisi asjaolusid tõendatuks haldusorganile ebasoodsalt. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole.
7.Käesolevas asjas on vaidluse all kaebaja teleri rike, mis seisneb selles, et kui teler töötab, siis osa ekraanist on must (foto dtl 59). Kaebaja tugineb kaebuse alusena (vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena) sellele, et teleri rike tekkis ajal, mil ta oli teleri andnud vastustaja valdusse, ning vastustaja ei olnud teleri käsitsemisel piisavalt hoolas.
8.Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab vangla kohustuse korraldada kinnipeetavale võimalus sisseostude tegemiseks. Õigusaktides ei ole täpsemalt reguleeritud, millal läheb vangla ja kinnipeetava avalik-õiguslik suhe seoses sisseostude tegemisega üle kinnipeetava ja kauba müüja eraõiguslikuks suhteks. Kaebaja kui kinnipeetava võimalused teostada tema ja teleri müüja või garantiiremondi teostaja vahelisest eraõiguslikust suhtest tulenevaid õigusi on oluliselt piiratud avaliku õiguse normidega. Kaebajal ei olnud võimalust otsustada selle üle, kas hoida alles teleri pakend, et vajadusel kasutada seda teleri transpordil. Kaebajal ei olnud ka võimalust ise pakkida teler, soetada selleks vajalikke materjale, valida sõiduk, milles telerit veetakse, paigutada teler sõidukisse jms. Eeltoodut arvestades on vaidlus selle üle, kas kaebaja teler sai vigastada vastustaja tegevuse või tegevusetuse tõttu, kohtu hinnangul avalik-õiguslik. Olukord oleks teine, kui kaupluse teenuse kasutamine oleks korraldatud nii, et kauba müüja või garantiiremondi teostaja tuleb telerile vanglasse järele ja võtab selle otse kaebajalt vastu kaebaja kambris, kuid sellise olukorraga tegemist ei ole. Ka vastustaja möönab võimalust, et tehnikaseadme puuduste ilmnemisel selle remonti saatmise võimaldamine on hõlmatud vangla kohustusega tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ehk tegemist on avalik-õigusliku õigussuhtega.
9.Õigusnormid ei reguleeri täpsemalt seda, kuidas tuleb vanglal ümber käia tema valduses olevate kinnipeetavale kuuluvate asjadega, s.h olukorras, kus kinnipeetava soetatud asi vajab toimetamist garantiiremonti. Eraõiguses tunnustatakse üldist hoolsuskohustust (käibekohustust), mis põhineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttel. Isik peab õigusi teostades ja kohustusi täites tegema käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Kohtu hinnangul saab ka VangS § 41
lõigetest 1 ja 2 tuletada eeltooduga sarnase põhimõtte, mis paneb vanglale kohustuse rakendada mõistlikult vajalikud abinõud selleks, et tema valduses olevad kinnipeetavale kuuluvad asjad ei saaks kahjustada.
10.Mõlemad pooled kinnitavad, et teleri üleandmisel vastustajale 11.08.2023 ei olnud teleril väliselt nähtavaid vigastusi. Samas kinnitavad mõlemad pooled ka seda, et telerit ei olnud sel hetkel võimalik sisse lülitada. See tähendab, et teleri seisundit sai kontrollida ainult niivõrd, kui seda saab teha sisse lülitamata seadme puhul. Kohtule on esitatud AS Speleta 25.08.2023.a e-kiri (dtl 57-58). Selles on öeldud järgmist: „Tegin sellel ESTAR telekal toite korda. Selgus, et LCD on vigastatud. Ilma vooluta ei paista kuidagi välja“. Kohtule on esitatud ka foto sisse lülitatud telerist (dtl 59), mis vastustaja sõnul on tehtud remondi teostamise kohas (dtl 64). Fotolt nähtub, et teleri ekraani ülemisest parempoolsest nurgast algab valge joon, mis alguses kulgeb piki ekraani töötava (sinise) ja mittetöötava (musta) ala piiri. Tõenäoliselt on tegemist ekraanil oleva mõraga. Eeltoodu tõendab, et teleri ekraani füüsilist vigastust (mõra) ei olnud võimalik ilma telerit sisse lülitamata tuvastada.
11.Kohtu hinnangul on võimalik, et teleri üleandmisel vastustajale 11.08.2023 oli teleri ekraan töökorras ja sellel puudusid füüsilised vigastused. Samavõrd on võimalik, et ekraan ei olnud töökorras ja/või ekraanil oli füüsiline vigastus, mis oli nähtav ainult sisse lülitatud ekraanil. Kohtuasja materjalide põhjal oli teler järgemööda kaebaja, vastustaja, Tallinna Vangla, Tallinna vanglas kaupluseteenuse pakkuja ja remondi teostaja valduses. On võimalik, et mõra teleri ekraanil tekkis transpordi käigus ajal, mil teler oli vastustaja valduses või ajal, mil see oli mõne muu isiku valduses. Samavõrd on võimalik, et füüsiline vigastus ekraanil oli üleandmise ajal juba olemas, s.h võis vigastus algselt olla väiksem ja teleri transportimine põhjustas paratamatult vigastuse laienemise.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lg 1 alusel peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui kaebaja väidab, et teleri üleandmise ajal oli ekraan töökorras ja ekraan sai kahjustada transpordi käigus, siis tuleb kaebajal seda tõendada. Kaebaja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kaebaja väidete tõendamiseks ei ole piisav, et Tartu Vangla kodukorra punktide 8.2.11 ja 8.3.5 alusel ei olnud kaebajal õigust hoida teleri pakendit enda juures kambris ega ka isiklike asjade laos. Kuigi teleri originaalpakendi alleshoidmine ja selle kasutamine teleri transportimisel oleks olnud hea võimalus teha seda võimalikult turvaliselt, ei tähenda originaalpakendi puudumine tingimata seda, et teler saab transpordi käigus kahjustada. Kohus peab üldtuntuks, et tavaelus transporditakse igapäevaselt telereid ja ekraane ilma originaalpakendita või üldse ilma igasuguse pakendita. Üksnes originaalpakendi puudumisest ei saa järeldada, et vastustaja tegevus või tegevusetus oli õigusvastane. Kohtule ei ole äratuntav, milliseid tõendeid saaks kaebaja väite tõendamiseks koguda. Kuigi ekspertiisiga võib olla võimalik määratleda teleri kahjustumise tõenäoline põhjus (s.h kas põhjuseks võib olla näiteks löök vastu ekraani, teleri kukkumine vms), peab kohus vähe tõenäoliseks, et ekspertiisiga saab kindlaks teha teleri kahjustumise täpse aja. Sel juhul ei aita ekspertiis tõendada, kelle valduses oli teler kahjustuse tekkimise ajal. Ühestki õigusnormist ei tulene, et kui kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid, s.h põhjusel, et võimalused selleks on napid, siis tuleb vastav asjaolu hinnata
kaebaja kasuks. Vastupidi, HKMS § 59 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab HKMS § 59 lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu selle menetlusosalise kahjuks.
13.Vastustaja esitas tõendid selle kohta, et ta käsitses telerit hoolikalt. Inspektor-kontaktisik K. Kirillov selgitas 23.10.2023 (dtl 30), et ta võttis teleri kaebajalt vastu 11.08.2023, viis ettevaatlikult kabinetti ja paigutas turvalisse kohta, kus see mükse ei saaks. Ekraan oli visuaalselt vaadates terve. Paari päeva pärast viidi teler lattu. Hiljem öeldi garantiist, et ekraanikahjustus väljapoole ei paista. Ehk siis ta ei saanud kuidagi seda enne remonti kontrollida. Kabinetist võttis teleri inspektor - üksuse juhi abi T. Kelder (dtl 32). Tema 23.10.2023.a seletuse kohaselt oli teler pakitud musta kilekotti ja tal paluti see viia isiklike asjade lattu. T. Kelder vaatas kilekotti, kas juhtmed, kaablid ja arved on olemas. Teleri ekraanil ta vigastusi ei näinud. Ta viis teleri samas kotis lattu ja andis üle R. Tokkole. Viimise käigus ei läinud teler kuhugi vastu ega kukkunud maha. R. Tokko 24.10.2023.a seletuse (dtl 35-36) kohaselt toodi musta kilekotti pakitud teler 16.08.2023 isiklike asjade lattu, et saata see remonti toitejuhtme vigastusega. R. Tokko pakkis teleri suuremasse kilekotti, juhtmed ja puldi eraldi paberist kotti. Telerit hoiti metallriiulil plommitud kilekotis. Remonti saatmiseks paigutas ta teleri samas kotis autolüüsi koridori ekraaniga seina poole. Isiklike asjade laos telerit ei kontrollitud, seda tehakse kambrist võtmise ajal. Laos teler vigastada ei saanud. Isiklike asjade laost anti teler üle saateüksuse ametnikele. Teleri transport Tartu vanglast Tallinna vanglasse toimus 21.08.2023, saatemeeskonnas olid E. Eessaar ja G. Tarasov (dtl 47). E. Eessaar selgitas 24.10.2023 (dtl 37), et teler oli seina ääres maas, pärast paberite täitmist pandi teler saatebussi. Teler oli pakitud valgesse plommitud kilekotti. Teler asetati saatebussi taga olevasse pagasiruumi nii, et see kahjustada ei saaks. E. Eessaare 5-aastase kogemuse juures on see esimene kord, kui väidetakse, et saateüksuse transpordi käigus on tekitatud telerile kahjustused. Teler anti üle Tallinna Vangla vastuvõtu ametnikule. G. Tarasov selgitas 25.10.2023 (dtl 45), et telereid liigub vanglate vahel edasi-tagasi päris palju ja konkreetsest telerist ta palju ei mäleta. Teler pannakse saatmiseks vastuvõtu juurde vahelüüsi põrandale ja Tallinnas tõstetakse vastuvõtu osakonna kabineti põrandale. Telerid on pakitud musta või valget värvi kilekotti. Teler paigutatakse sõidukis kaubaruumi, ekraaniga seina poole (et vigastusi vältida) ja toetatakse mõne suurema kotiga, et teler ümber ei kukuks.
14.R. Tokko seletus hõlmab ka sündmusi pärast teleri tagasisaabumist remondist. Selle põhjal remondist tagasi jõudes teleril vigastusi ei paistnud. 20.09.2023 viis ta teleri avalduse alusel kaebaja kambrisse. Kaebaja hakkas hoolega kontrollima teleri ekraani, mitte voolujuhet, mis pidi katki olema. Vooluvõrku lülitades selgus, et pool teleri ekraanipildist on pime (must). Ta tõi teleri lattu tagasi. 10.10.2023 käis teler veelkord remondis vastusega, et ei kuulu remontimisele. Kohtu hinnangul kinnitab see seletus täiendavalt, et sisse lülitamata teleril ei olnud ekraani vigastus (fotol olev mõra) nähtav. Seletus viitab kaudselt sellele, et vigastus võis olemas olla juba enne teleri üleandmist vastustajale.
15.Kaebaja kahjuks räägib see, et kaebaja välja toodud asjaoludes esineb vastuolusid. Kohus juhtis 14.08.2024.a määruses tähelepanu segadusele kuupäevades: kaebaja andis otsuse punktis 1 nimetatud taotluse vastustajale üle 11.08.2023, aga taotluse kohaselt ei lülitunud teler sisse 10.07.2023 ja taotlusele on märgitud kuupäev 11.07.2023. Puudub seletus, miks tegi kaebaja korduvalt nii ilmse vea kuupäevadega. Algses kaebuses (dtl 5) väitis kaebaja, et ekraan on mõranenud, kuid kaebuse täienduses (dtl 7), et teleril on muljumisjälg all paremas nurgas. Kohus andis 29.05.2024.a määruses kaebajale võimaluse kohtule selgitada ja kirjeldada, milles tegelikult seisnevad teleri vigastused, s.h kas ja missugused on teleri nähtavad vigastused. Kaebaja pärast seda avaldusi või tõendeid ei esitanud.
16.Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebaja väide, et tema teleri ekraan sai vigastada vastustaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ajal, mil teler oli vastustaja valduses. Tõendatud on vastustaja väide, et ta käsitses telerit hoolikalt. Vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik ja muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ei ole enam vaja hinnata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
18.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.