X (Iraani Islamivabariigi kodanik, sündinud XX XX XXXX, viibimiskoht Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta taotleja 11.09.2024 saksa keelne avaldus kohtule tähelepanuta ning selgiada riigi õigusabi korras määratud esindajale, et kui viidatud avaldus sisaldab taotlusi kohtule, siis on need võimalik kaebuses eraldi välja tuua.
2.Rahuldada X riigi õigusabi taotlus osaliselt ning anda talle riigi õigusabi Politseija Piirivalveameti 05.09.2024 otsuse nr 1052281769 vaidlustamiseks halduskohtumenetluses kuni nõuetekohase kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseni (k.a). Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Selgitada taotlejale, et koos halduskohtule kaebuse esitamisega on tal õigus esitada uus riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi jätkuva põhjendatuse hindamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Tallinna Halduskohtule saabus 10.09.2024 X (edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib abi, et vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti 05.09.2024 otsust nr 1052281769 (edaspidi lahkumisettekirjutus). Otsusega tehti taotlejale koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati 5-aastast sissesõidukeeldu Eestisse. Taotluse kohaselt
puudub taotlejal raha õigusabi eest tasumiseks ning ta soovib lahkumisettekirjutuse vaidlustamisega saavutada enda õiguste kaitse.
2.Kohus jättis 11.09.2024 määrusega esitatud taotluse käiguta ning kohustas taotlejat esitama kohtule enda 4 kuu pangakonto väljavõtte.
3.Taotleja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte 11.09.2024 koos omakäelise saksa keelse avaldusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohtumenetluse keel on eesti keel ning kohtule ei ole kaebaja saksa keelne avaldus arusaadav. Kuna lahkumisettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on saabumas (16.09.2024), siis ei hakka kohus korraldama avalduse tõlkimist, kuna see lükkaks taotluse lahendamist edasi ning vähendaks advokaadi aega kaebuse esitamiseks veelgi. Kui viidatud avalduses on mida olulist, siis saab esindaja need seisukohad kohtule esitada koos kaebusega.
5.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 66 lg 1 kohaselt on välismaalasel õigus piisava raha puudumisel saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks, siis ei ole tegemist absoluutse õigusega. Nimelt tuleb riigi õigusabi andmine otsustada riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) sätestatud tingimuste alusel. RÕS § 6 lg 1 kohaselt on kehv majanduslik seisund üksnes üheks asjaoluks, mida riigi õigusabi andmisel tuleb arvestada. Lisaks raha puudumisele tuleb riigi õigusabi andmisel arvestada ka selle andmist välistavaid asjaolusid, mis on toodud RÕS §-s 7. Selle sätte kohaselt tuleb kohtul hinnata kaebuse eduväljavaateid (punkt 5) ning perspektiivitu kaebuse esitamiseks ei pea isikule riigi õigusabi andma.
6.Isikul on kehtiv Iraani pass ja ta taotleb Saksamaal elamisluba1. Hetkel viibib taotleja Saksamaale väljasaatmise eesmärgil kinnipidamiskeskuses, kuna esineb tema põgenemisoht ning tema väljasaatmine ei ole toimingute tegemise tõttu võimalik 48 tunni jooksul (Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrus nr 3-24-2509, punktid 9–10). Seega sõltub taotleja Eestis viibimise võimalikkus ennekõike sellest, kas lahkumisettekirjutus sundtäidetakse. See aga sõltub aga omakorda suuresti sellest, kas taotleja vaidlustab lahkumisettekirjutuse ja taotleb esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Seega esineb olukord, mille jaoks riigi õigusabi andmise on lubatav.
7.Kohtu hinnangul tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldada osaliselt. Esitatud kontoväljavõtte2 alusel on kohus veendunud, et taotlejal ei ole piisavalt raha, et tasuda Eestis õigusabiteenuse osutamise eest. Ehkki kohus analüüsib määruses ka riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist (RÕS § 7 lg 1 punktid 1 ja 5), ent arvestades asja staadiumit, siis ei saa kohus tõsikindlalt väita, et mõni nendest esineb.
7.1.RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlejal puuduvad igasugused sidemed Eestiga ning ehkki ta on elanud pikalt Saksamaal, siis ei saa olla mõistlikku vaidlust, et ta ei oska Eesti keelt ega orienteeru Eesti õigusruumis. Samuti viibib taotleja kinnipidamiskeskuses, kus samuti on tema võimalused
Vt PPA taotlus asjas 3-24-2509, lisa „Koopia Saksamaa elamisloa taotluse tõend“ ja selle tõlge „Saksamaa elamisloa taotlemise tõendi AZR- Nr 030811000343 masintõlke väljatrükk“ (dtl 36–37)
Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl)
õigusnõu saamiseks piiratud. Kuigi PPA ametnikud tagavad kohtule kinnipeetavate isikute tahteavalduste edastamise, ei anna nad põhjalikumat õigusnõu. Samuti on võõramaalasel, kes peeti sisuliselt kinni juba Eesti riigipiiri ületamisel3, raskendatud tõlgi ja advokaadi otsimise võimalused. Ka riigi toetatava õigusnõustamise saamise võimalus4 on kinnipidamiskeskuses viibides sisuliselt välistatud. Seega ei pruugi taotleja olla nii tema kinnipidamise kui ka võimaliku keelebarjääri tõttu võimeline oma õiguseid ise tõhusalt kaitsma või õiguste kaitsmist korraldama.
7.2.RÕS § 7 lg 1 punkti 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Ehkki taotlus riigi õigusabi saamiseks esitati enne kaebuse esitamist, siis ei ole kohtule teada kaebaja argumendid lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel. Seega ei saa kohus hinnata ka võimaliku kaebuse eduväljavaateid. Küll aga märgib kohus, et asjaolusid arvestades ei ole alust neid just ülemäära suureks pidada. Lahkumisettekirjutus on põhjalikult ja asjakohaselt põhjendatud ning kohtule ei nähtu, et esineks asjaolusid, mis takistaks taotlejale lahkumisettekirjutuse tegemist ning tema väljasaatmist Saksamaale. Vaidlust ei saa olla, et taotleja saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudus õigus Eestis viibimiseks. Välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestisse saabuda ega ka siin viibida ning asjaolu, et taotleja ei soovinud pärast 15 aastat Saksamaal elamist seal enam elada ja ta asus teekonnale Soome, ei muuda taotleja viibimist Eestis õiguspäraseks. Kui taotleja ei nõustu Saksamaa kehtestatud tingimustega tuleb tal vaidlustada vastavaid otsuseid Saksamaal.
8.Ehkki kohus on kahtlev võimaliku kaebuse eduväljavaates, siis vaatamata sellele tuleb aga jaatada taotleja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks. Seda enam, et seadusandja selle võimaluse koos õigusega taotleda riigi õigusabi seadusega ette näinud. Sellest tulenevalt peab kohus praegusel juhul põhjendatuks rahuldada taotleja riigi õigusabi taotlus lahkumisettekirjutuse vaidlustamisel osaliselt ja anda riigi õigusabi taotleja esindamiseks kohtumenetluses kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Sel viisil riigi õigusabi andmine tähendab aga seda, et koos kaebusega tuleb kohtule esitada ka uus riigi õigusabi taotlus. Selle taotluse lahendamisel saab kohus hinnata ka võimaliku kaebuse eduväljavaateid. Teave advokatuurile ning riigi õigusabi korras määratavale esindajale
9.Kohus märgib advokatuurile teadmiseks, et taotleja esitas riigi õigusabi taotluse ka enda kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses (haldusasi 3-24-2509). Tallinna Ringkonnakohus ei ole haldusasjas 3-24-2509 käesoleva määruse tegemise hetke seisuga taotluse osas kohtulahendit teinud.
10.Taotleja sai lahkumisettekirjutuse kätte 05.09.2024. Seega möödub selle vaidlustamise tähtaeg 16.09.2024.
11.Riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse
Taotleja peeti kinni Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 143 km Uulu külas https://hugo.legal/
esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus5.
12.Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta. Samuti tuleb esindajal tutvuda kaebaja 11.09.2024 omakäelise avaldusega kohtule, mille tõlkimist ei ole kohus korraldanud.
13.Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
14.Taotleja suhtleb saksa keeles ning ta viibib kinnipidamiskeskuses.
15.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
16.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist. (allkirjastatud digitaalselt)
Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad. Taotlusele tuleb lisandada ka kaebajaga Eestisse tulles kaasas olnud pangakaardi ning kinnipidamiskeskuse isikukonto väljavõte.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.