lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1956/20

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1956/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1099
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

11.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1956 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik – X, esindaja riigi õigusabi korras adv Kristiina Taul

Haldusasi Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xʼi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Xʼi määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ning tagastada määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määruse peale läbivaatamatult.
2.Lõpetada Xʼile riigi õigusabi andmine. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 71 lg 6, § 187 lg 3 p 2, § 207 lg 1 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohus rahuldas 15.06.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-1789 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotluse ning andis välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel loa pidada India kodanik X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2024 (k.a).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.PPA esitas 03.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.07.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada X kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.09.2024 (k.a).

3-24-1956

3.X esitas 15.07.2024 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks, viidates Tartu Halduskohtu määrusele nr 3-24-1789. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15.07.2024 määrusega Xʼi riigi õigusabi taotluse ning andis talle riigi õigusabi tema esindamiseks „käesolevas halduskohtumenetluses“. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.08.2024 määrusega Xʼi määruskaebuse rahuldamata.
4.X esitas riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel 23.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määrus ning teha uus lahend, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebuse tähtaegsus

5.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
6.Puudutatud isik sai halduskohtu 04.07.2024 määruse kätte 04.07.2024 (ilma tõlketa). Määruse tõlke sai ta kätte 16.07.2024. Seega, isegi kui arvestada määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemist tõlgitud (s.o isikule arusaadava) määruse kättetoimetamisest, oli määruskaebuse esitamise tähtpäevaks 31.07.2024. Puudutatud isiku esindaja esitas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 29.08.2024 ehk tähtaega rikkudes.
7.Esindaja palub kaebetähtaeg ennistada, sest advokaat ei olnud teadlik, et isikut peetakse kinni muul alusel kui oli märgitud asjas nr 3-24-1789. Esindaja sai siinsest haldusasjast teada ja selle materjalidele ligipääsu 22.08.2024.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine siinses asjas mõjuvat põhjust ennistada kaebetähtaega. Kui määruskaebus esitatakse pärast tähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus määruskaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades (HKMS § 181 lg 3, § 203 lg 2 ja § 207 lg 1). HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks on olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada.
9.Puudutatud isik esitas 15.07.2024 riigi õigusabi taotluse, sooviga vaidlustada kohtumäärust haldusasjas nr 3-24-1789 (dtl 97–98). Puudutatud isiku esindaja ei ole toonud määruskaebuses esile ühtegi põhjendust, miks isikul oli objektiivselt takistatud esitada määruskaebust ka siinses asjas hiljemalt 31.07.2024. Asjaolu, et puudutatud isik ei informeerinud esindajat sellest, et tema suhtes on menetluses ka teine haldusasi, on puudutatud isiku ja esindaja sisesuhte küsimus, kuid see ei kujuta endast objektiivset takistust, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Esindaja viide kohtulahenditele, mille kohaselt riigi õigusabi taotluse esitamisel on jaatatud selles ka määruskaebuse sisaldumist, ei ole asjakohane, sest puudutatud isik ei esitanud riigi õigusabi taotlust siinses asjas, vaid märkis, et soovib vaidlustada lahendit haldusasjas nr 324-1789 (dtl 97–98). Puudutatud isik osales 04.07.2024 kohtuistungil, kus talle selgitati tõlgi vahendusel, et kohus teeb siinses asjas lahendi samal päeval. Isik sai eestikeelse määruse kätte 04.07.2024. Seega 15.07.2024, mil isik esitas asjas nr 3-24-1789 riigi õigusabi taotluse ja samas asjas tehtud määruse vaidlustamise sooviavalduse, oli ta teadlik 04.07.2024 määruse asjas nr 324-1956 olemasolust, isegi kui ta ei mõistnud selle detailset sisu. Asjas nr 3-24-1789 mõistis puudutatud isik, et lahendi vaidlustamiseks on vajalik esitada määruskaebus. Seepärast ei ole menetlustähtaja ennistamine siinsel juhul vabandatav ka puudutatud isiku kogenematusega või 2(3)

3-24-1956 eesti keele mitteoskamisega. KPK-s saavad kinni peetavad isikud kasutada internetist tasuta kättesaadavaid tõlkeprogramme.

10.Määruskaebuse esitamise tähtaega ei ennistata ning ringkonnakohus tagastab puudutatud isiku määruskaebuse läbivaatamatult (HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 187 lg 3 p 2). Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. Riigi õigusabi andmise lõpetamine
11.Tartu Ringkonnakohus andis 15.07.2024 määrusega asjas nr 3-24-1789 puudutatud isikule riigi õigusabi seoses asjas nr 3-24-1789 määruskaebuse esitamisega. Riigi õigusabi tellimuse võttis vastu adv Kristiina Taul. Riigi õigusabi jätkuvuse põhimõttest (RÕS § 17) tulenevalt on advokaadil esindusõigus ka siinses menetluses.
12.RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et juhul kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada riigi õigusabi andmise (vt ka Riigikohtu 19.03.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-08, p 12). VSS § 66 lg 4 sätestab, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. Puudutatud isik on Eesti Vabariigist välja saadetud 04.09.2024 ja ta on nüüdseks Indias (dtl 107).
13.Riigi õigusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mis peab arvestama ühelt poolt isiku huvi saada efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Riigi õigusabi osutamine on riigile kulukas ning seda on põhjust jätkata ainult siis, kui vaidlus omab ka tegelikult isiku jaoks suurt tähtsust ja edasikaebusel on eduväljavaateid. Siinsel juhul puuduvad määruskaebusel eduväljavaated, sest see on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaega ei ennistata. Puudutatud isik on Eestist nüüdseks lahkunud ning peab soovi korral leidma omale vaidlustega jätkamiseks ise esindaja. Üldpõhimõtte järgi ei anna Eesti riik riigi õigusabi välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis (RÕS § 6 lg 11).
14.Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS § 17 lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Asjas nr 3-24-1789 on puudutatud isikule määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (dtl 102). Seetõttu riigi õigusabi tasu ja kulusid temalt riigi kasuks sisse ei nõuta. Ringkonnakohus lahendab advokaadi riigi õigusabi tasu taotluse eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja