X kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse 19.06.2024 otsuse nr 24271829748 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X kaebus. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja temaga seotud äriühingu nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata kaebaja e-posti aadress ning pangakonto number.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 18.06.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks perioodi juuni 2024 eest.
2.Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna (Tallinna linn, vastustaja) 19.06.2024 otsusega nr 24271829748 määrati kaebajale toimetulekutoetus summas 191,93 eurot. Otsuse kohaselt makstakse kaebajale määratud toimetulekutoetus taotlusel märgitud arveldusarvele, st X UÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX.
3.Kaebaja esitas 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse mille kohaselt soovib kaebaja Tallinna linna kohustamist maksma 19.06.2024 toimetulekutoetuse määramise otsuse nr 24271829748 alusel kaebajale välja otsuses muu sissetulekuna arvestatud 100 eurot. Muu hulgas soovib kaebaja ka muude kulude väljamaksmise kohustamist, mida ei ole talle tasutud ja mida ta on deklareerinud. Kaebaja soovib kohustada vastustajat tasuma ka kõiki kaebaja kommunaalkulusid, kuna vastustaja on kompenseerinud ainult osa kommunaalkuludest, mille tõttu kaebajal on tekkinud mitmed võlgnevused.
4.Tallinna Halduskohus palus 22.07.2024 kohtunõudega Tallinna linnal selgitada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning teatada kohtule, kas kaebajale on taotluses märgitud kontonumbrile toimetulekutoetus välja makstud, esitades ka sellekohane tõend. Samuti soovis kohus teada, kas kaebaja on taotlenud ravimihüvitist. Kohus palus esitada ka seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele, sh seisukoht kaebuse tähtaegsusele.
5.Tallinna linna esitas 25.07.2024 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et 19.06.2024 otsusega nr 24271829748 määratud toimetulekutoetuse väljamakse toimus 20.06.2024 summas 191,93 eurot ning väljamakse toimus taotluses märgitud pangakontole. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja taotlenud ravimihüvitist.
6.Tallinna Halduskohus palus 01.08.2024 kohtunõudega Tallinna linnal selgitada, milline muu sissetulek sotsiaalkindlustustest ja sotsiaalabist on toetuse määramisel arvesse võetud ning täpsustada, millal on selle väljamakse toimunud. Samuti palus kohus esitada kaebajaga peetud kirjavahetus ning täpsustada kaebajale 19.06.2024 otsuse kättetoimetamise asjaolusid.
7.Tallinna linna esitas 13.08.2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et toimetulekutoetuse otsuses on muu sissetulekuna sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist arvesse võetud hooldajatoetust, mille väljamakse toimus 08.05.2024 hooldatava ema pangakontole vastavalt tema ja kaebaja vahelisele kokkuleppele. Tallinna linn selgitas, et kaebaja märgitud 21.07.2024 pöördumine ei puudutanud kohtule esitatud kaebust. Samas märkis Tallinna linn, et 21.07.2024 on kaebaja poolt esitatud järjekordne sissetulekust sõltuva toetuse avaldus ja esitatud avalduse alusel määrati kaebajale välja toetus summas 39,13 eurot. Toetuse väljamaksmise ülekanne toimus 08.08.2024 X UÜ kontole. Toetuse määramise otsus edastati kaebajale UNTO (Tallinn universaaltoetuste andmekogu) süsteemi kaudu automaatselt. Kaebuse tähtaegsuse küsimusega on vastustaja selgitanud, et 19.06.2024 määratud toimetulekutoetuse otsus edastati kaebajale otsuse tegemise päeval meiliaadressile xxxxxxxxx vastustaja töötaja meililt [email protected]. Tallinna linn leiab, et kaebus pole esitatud tähtaegselt.
8.Tallinna Halduskohus jättis 15.08.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15päevase tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada, milliseid haldusakte ta vaidlustada soovib ja esitada need kaebusele, esitada kaebuse faktilised põhjendused, selgitada kaebuse tähtaegsust ning vajadusel esitada tähtaja ennistamise avaldus.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § § 121 lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
10.Tallinna Halduskohus jättis 15.08.2024 määrusega kaebuse käiguta, määrates kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtule nähtuvalt esitas kaebaja kohustamiskaebuse, millega soovib vastustaja kohustamist maksma talle välja 19.06.2024 toimetulekutoetuse otsuses nr 24271829748 (rakendamise nr 26829230) muu sissetulekuna märgitud 100 eurot. Kuna kaebaja on kohtule esitanud vaid 19.06.2024 otsuse nr 24271829748 (toimetulekutoetuse otsus), millega on talle määratud toimetulekutoetus summas 191,93 eurot, palus kohus kaebajal täpsustada, millise haldusakti alusel määratud toetuse väljamaksmist ta soovib – kas hooldajatasu otsuse või toimetulekutoetuse otsuse. Kohus selgitas kaebajale, et kui ta soovib hooldajatoetuse väljamaksmise kohustamist, tuleb tal esitada vastavad põhjendused. Juhul, kui kaebaja sooviks on kaebusele lisatud 19.06.2024 otsuse nr 24271829748 vaidlustamine ka tühistamisnõudega, tuli kaebajal selgitada, milliste järeldustega kaebaja ei nõustu. Kaebajal tuli täpsustada, milliste muude kulude deklareeritud kulude väljamõistmist ta soovib. Samuti tuli kaebajal selgitada kaebuse tähtaegsust ning esitada vajadusel tähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise põhjendustega. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel, kui need takistavad kaebuse menetlemist, võib kohus kaebuse tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 2).
11.Vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 kohaldatakse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306–315, 317 ja 319–327. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 2(4)
12.Kohus tegi 15.08.2024 määruse kaebajale kättesaadavaks kohtute infosüsteemi vahendusel avalikus e-toimikus 15.08.2024. Samuti edastas kohus 15.08.2024 e-kirjaga nimetatud määruse kaebajale kaebuses märgitud e-postile, millelt on ka kaebus esitatud. Kohus hoiatas kaebajat, et kui kaebaja ei kinnita dokumendi kättesaamist, loeb kohus TsMS § 3141 lg 1 alusel määruse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel määruse kaebajale kättetoimetatuks 22.08.2024. Käesoleval juhul tuleb 15.08.2024 määrus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 22.08.2024. Seega möödus määrusega antud 15-päevane tähtaeg 06.09.2024.
13.Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kõrvaldanud kaebuse puuduseid. Kaebaja ei ole selgitanud, millise 19.06.2024 otsuses märgitud või märkimata summa tasumiseks ta Tallinna linna kohustada soovib, milliste muude kulude väljamõistmist ta soovib ega täpsustanud, millist haldusakti ta vaidlustab. Kaebaja ei ole ka täpsustanud, kas ta soovib 19.06.2024 toimetulekutoetuse otsuse tühistamist ning milliste 19.06.2024 otsuse järeldustega ta ei nõustu. Samuti ei ole kaebaja selgitanud kohtule, miks ta ei saanud kaebust esitada tähtaegselt ega esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Seega on kaebaja jätnud kõrvaldamata kaebuse puudused, mis takistavad asja läbivaatamist ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Kaebajat on kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgede eest hoiatatud.
14.Kohus märgib, et kaebus kuuluks tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse tagastada ilmselge kaebeõiguse puudumise korral. Kohus selgitab, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks see, et haldusorgani keeldumine või jätkuv tegevusetus rikub kaebaja õigusi ning haldusorganil on kohustus anda haldusakt või sooritada toiming. See tähendab, et kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on, et nõutav haldusakt või toiming ei tohi olla juba välja antud või tehtud. Kaebaja sooviks on saada 19.06.2024 toimetulekutoetuse otsuses kaebaja sissetulekuna arvestatud muu sissetulek sotsiaalkindlustusest või sotsiaalabist summas 100 eurot. Vastustaja on kohtule selgitanud, et tegemist on hooldajatoetusega, mille väljamakse toimus 08.05.2024 hooldatava ema pangakontole vastavalt tema ja kaebaja vahelisele kokkuleppele. Nimetatud toetust makstakse eraldiseisva haldusakti alusel, mida kaebaja oleks saanud eraldiseisvalt vaidlustada. Samuti on vastustaja seisukohtadest järeldatav, et vastav väljamakse on teostatud ja kaebaja on hooldajatoetuse saanud. Olukorras, kus kaebaja soovitud toiming on tehtud, puudub kaebajal kaebeõigus. Ka juhul, kui kaebaja soovib 19.06.2024 otsusega talle määratud toimetulekutoetuse väljamaksmise kohustamist, on Tallinna linn kohtule selgitanud, et toimetulekutoetus on kaebajale välja makstud 20.06.2024 taotluses märgitud pangakontole. Seega on Tallinna linna toimetulekutoetuse kaebajale välja maksnud ning kaebaja soovitud toiming on sooritatud. Kohus märgib, et kui kaebaja soovinuks toetuse väljamaksmist mõnele teisele pangakontole, tulnuks kaebajal esitada taotlus vastavate õigete andmetega, kuivõrd hüvitise taotlemisel on taotleja kohustatud esitama tõesed ja täielikud andmed (SÜS § 21 lg 1 p 1).
15.Kohus saab kaebusest aru ka selliselt, et mh soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tallinna linna määrama ravimihüvitist. Tallinna linn on kohtule selgitanud, et kaebaja ei ole ravimihüvitise taotlust esitanud. Kohus selgitab, et kaebaja peab esmalt pöörduma avaldusega linna poole ning alles peale taotluse lahendamist on võimalik kaebajal pöörduda selle nõudega kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse vastavas nõudes kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
16.Kaebaja taotleb ka kõigi kommunaalkulude tasumist ja enda seotud ettevõttest tellitud kiirabiteenuse kulude hüvitamist. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja seotud ettevõttest tasulise kiirabi tellimine olukorras, kus Eestis on kiirabiteenus abivajajale tasuta ning tegemist on vältimatu meditsiinilise abi andmise teenusega, mitte aga kaebaja transportimiseks mistahes juhtudel. Kui kaebaja tellis endale teenuse, mis ei ole linna ega riiklikest eelarvelistest vahenditest hüvitavad, siis puudub kaebajal õigus nende hüvitamist nõuda ning tal puudub selles osas kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt. Samas, kuna kaebaja ei ole kaebuse puuduseid kõrvaldanud kahju hüvitamise nõude osas ega täpsustanud ka hüvitise suurust, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kommunaalkulude tasumisega seoses märgib 3(4)
kohus, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tallinna linnalt kaebaja isiklike võlgnevuste tasumist. Sellele asjaolule on kaebaja tähelepanu korduvalt juhitud teisteski haldusasjades. Kaebus tuleb ka selles osas kaebajale kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga kaebaja nime ja kaebaja seotud äriühingu nime (X UÜ) (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Samuti jätab kohus avaldamata kaebaja e-posti aadressi xxxxxxxxx ning kaebaja äriühingu pangakonto numbri XXXXXXXXXXXXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.