9.Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; e-post XXX)
10.IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada J.V. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate
nõuded
J.V.
vastu
lõpevad,
sealhulgas
ka
nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade J.V. vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
kohustustest
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 26.11.2018 määrusega välja J.V. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. 21.01.2020 määrusega (jõustus 07.02.2020) lõpetas kohus J.V. pankrotimenetluse raugemisega ning algatas J.V. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamata ja kohustas J.V. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks korda aastas 1.septembril ja 1.märtsil ning tegema väljamakseid üks kord aastas, 15.veebruaril.
2.Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded järgnevalt: 29.09.2020, 22.02.2021, 30.08.2021, 24.03.2022, 03.10.2022, 18.04.2023, 26.10.2023, 28.02.2024, 17.09.2024 ja lõpparuanne 12.03.2025.
3.Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel vahelduvalt töötanud, õppinud ja olnud töötu. Võlgnikul oli menetluse alguses kaks ülalpeetavat, kellest üks oli kohustustest vabastamise menetluse alguses vaid 1a 10 kuune ning teine sai menetluse kestel täisealiseks. Võlgnik töötas kuni 17.09.2020 DxxxxPuidutööstus OÜ, kuid tervisekahjustuse tõttu töösuhe lõppes. Seejärel õppis Vana Võidu kutsekoolis, et omandada koka kutse koos keskharidusega. Võlgnikule on määratud osaline töövõime alates 07.02.2022. Võlgnik on töötanud osakoormusega nii lasteaias tugiisikuna kui ka koristajana. 04.10.2023-08.03.2024 töötas võlgnik Baltic Restaurants Estonia Viljandi Gümnaasiumi kokana, kuid seoses tööõnnetusega tervis halvenes ja oli sunnitud töölepingu lõpetama. Vahepeal taas töötu ja käesolevalt on osalise koormusega Wagenküll Hotell OÜ köögi abitööline. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, töövõimetoetus, töötutoetus, ajutine töövõimetushüvitis ja tulumaksutagastus.
4.Viis aastat menetluse algatamisest möödus 07.02.2025. Võlgnik on esitanud lõpparuande ja taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustusest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 2/5
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J.V. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel vahelduvalt töötanud, õppinud ja olnud töötu. Samuti on ta kasvatanud üksinda kahte last, kellest üks oli kohustusest vabastamise menetluse alguses vaid 1a 10 kuune. Võlgnikule on määratud osaline töövõime alates 07.02.2022. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, töövõimetoetus, töötutoetus, ajutine töövõimetushüvitis ja tulumaksutagastus. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Antud juhul saab pidada hariduse omandamist, võlgniku osalist töövõimet ja väikelapse kasvatamist piisavaks põhjuseks, et võlgnik pole pidevalt töötanud. Arvestades ka võlgniku haridustaset ja terviseprobleeme on võlgnik püüdnud teha tööd vastavalt võimalustele. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega.
PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Võlgnik on korduvalt aruande esitamise tähtaega pikendanud, kuid alati olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
10.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuteks olnud töötasu, peretoetus, töövõimetoetus, töötutoetus, ajutine töövõimetushüvitis ja tulumaksutagastus. Suuremas osas ajast on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud 3/5
võlausaldajatele väljamakseid summas 194,08 eurot, sealhulgas kahele võlausaldajatele ekslikult topelt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on ekslikult teinud kahele võlausaldajale topeltmaksed, kuid kohus leiab, et võlgnik ei ole väljamaksete tegemisel süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud võlausaldaja huvisid sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
12.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist.
13.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et J.V. tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud J.V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka J.V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 4/5
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J.V. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.V. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.