Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-24-534 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(9)

3-24-534

järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „86) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”.“;“. Selgitus: Kehtiva seaduse kohaselt tuleb samaväärsuse märge lisada tehnilises kirjelduses § 88 lõikes 2 sätestatud alusele siis, kui sellele viidatakse kui pakkumuse vastavuse kriteeriumile, mis aga ei ole kooskõlas sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 42 lõike 3 punktiga b, mis nõuab viite lisamist ka siis, kui hankija seda pakkumuse vastavuse kriteeriumina ei kontrolli.“ Kaebaja ei viidanud riigihanke vastavustingimustes standarditele kui pakkumuse vastavuse kriteeriumile ega kontrollinud pakkumuste vastavust ühelegi standardile ja seega riigihanke algamise hetkel kehtinud RHS sõnastuse kohaselt ei olnud hankija kohustatud lisama viidet „või sellega samaväärne“ standardite kohta Koru kooli hanke tehnilises kirjelduses. Riigihanke alusdokumendid olid seega kooskõlas riigihanke läbiviimise hetkel kehtinud riigihangete seadusega. Küll aga oli RHS-i § 88 lõike 3 sõnastus vastuolus Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktiga b. Rakendusüksus on vaidlustatud otsuses viidanud, et Koru kooli hanke üheks vastavustingimuseks on, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ja leidnud, et pakkumus tuli esitada arvestades muu hulgas ka tehnilise kirjelduse nõuetega ning seega muutus tehniline kirjeldus pakkumuse vastavusnõude üheks osaks läbi seatud üldise vastavuskriteeriumi. Tegelikult on tegemist TK nõudega. 2) Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebaja ei ole täitnud nõuetekohaselt RHS § 88 lõikes 3 toodud „või sellega samaväärne“ märke lisamise nõuet, siis tegelikult ei olnud RHAD vastuolus RHS § 88 lõikega 7 ega RHS § 3 punktidega 2 ja 3. Nimelt, kuna hankelepingu täitmise faasis oli RHAD-iga ette nähtud võimalus asjade ja teenuste (mille nõudeid standardid määratlevad) samaväärseteks asendusteks, siis tagas RHAD tervikuna kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tekitanud põhjendamatuid takistusi konkurentsile. 3) Käesolev vaidlus on asjaoludelt sisulisest sama, mis haldusasjas 3-21-2384. Nimetatud haldusajas oli vaidluse all Taru Linnavalitsuse hange nr 196547 „Tartu Variku kooli ja spordihoone rajamine“ (edaspidi Variku kooli riigihange), mis on rahvusvaheline ehitustööde riigihange. Selles asjas leidis ringkonnakohus, et ehitusprojektis kajastatud tingimused ei takistanud ettevõtjatele esitada pakkumusi võrdsetel alustel, samuti ei kahjustatud vaidlusaluste riigihangetega konkurentsi (RHS § 88 lg 7). Koru kooli hanke RHAD-i tehnilise kirjelduse punktis 6.1 (eelviimane lause) on toodud, et tööprojekti koostamise käigus peab Töövõtja kooskõlastama kavandatavad materjalid, seadmed, tooted ja asendused. Koru kooli hanke RHAD-i hankelepingu projekt punkt 8.1.10 sätestab, et töövõtja kohustub esitama ja kooskõlastama Tellijaga vajaliku täitedokumentatsiooni, kaetud tööde aktid ja materjalide sertifikaadid, kooskõlastama Tellijaga projektist erinevad või seal määramata materjalid ja lahendused enne nende kasutamist. Hankelepingu projekti punkti 1.2 kohaselt kohaldatakse lepingule Ehituse töövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ 2013) ning käesolevat Lepingu dokumenti käsitletakse ETÜ 2013 eritingimustena. ETÜ 2013 üldtingimused punkti 8.1.3 järgi on Töövõtjal õigus teha muudatusi tellija poolt või korraldusel koostatud ehitusprojektis või muudes lähteandmetes ja ehitises kasutatavates ehitustoodetes (sh viimistlusmaterjalides) üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul, arvestades punktis 3.1.3 sätestatut. Kui tegemist on tehniliselt samaväärsete ehitustoodete, projektilahenduste või seadmetega, siis tellijal ei ole õigust nende kooskõlastamisest keelduda. Samaväärsust peab tõendama töövõtja, esitades selleks vajalikud andmed või dokumendid. Vastustaja on seisukohal, et Koru kooli hankes seatud tingimused erinevad Variku kooli hanget käsitlenud kohtuasjast 3-21-2384, kuna

3(9)

3-24-534 kõnealuses kohtuasjas käsitleti asju ja teenuseid, kuid vaidlusaluses juhtumis on tegemist ehitustööde ja ehitustegevusega seotud arvukate standarditega, mille puhul ei ole viidatud standardite samaväärsega asendamise võimalus RHAD-ist selgelt tuletatav. Rakendusüksus ei ole vaidlustatud otsuses sisuliselt põhjendanud, miks on Variku kooli hanget puudutavas kohtuasjas 3-21-2384 toodud asjaolud sedavõrd erinevad, et ei ole rakendatavad käesolevas asjas. Mõlema riigihanke puhul oli tegemist koolimaja ehitustöödega ning viidati tehnilistes kirjeldustes “ehitustööde ja ehitustegevusega seotud arvukatele standaritele”. Variku kooli hankes ei ole standardite samaväärsusega asendamise võimalus RHAD-ist kuidagi selgemini tuletatav kui Koru kooli hanke RHAD-ist. Kuna standardite asendamise võimalus oli Koru kooli hankes selgelt tuletatav, siis ei ole asjakohased ka rakendusüksuse vaideotsuses toodud selgitused RHS §-88 lõike 6 ja RHS § 88 lõike 3 võrdluse osas. 4) Asjatundmatu on rakendusüksuse väide, et ükski mõislik pakkuja ei saanud RHAD-i lepingutingimuste pinnalt pakkumuse tegemisel mõista, et ta võib hiljem lepingu täitmise käigus hakata kõiki ehitustööde- ja ehitustegevustega seotud standardeid asendama. Esiteks, kõigil hankest huvitatud ettevõtjatel oli võimalik tutvuda kõikide riigihanke alusdokumentidega, sh hankelepingu projektiga, võrdsetel alusel ja seega oli kõigil pakkujatel võimalik veenduda, et samaväärsete asenduste tegemine on võimalik. Teiseks, ETÜ 2013 kasutamine on üldlevinud ja kõik ehitusettevõtted on väga hästi kursis selles sätestatud samaväärsusega asendamise võimalustega. Kolmandaks, ehituses on tavapärane, et on võimalik, lubatud ja tihti vältimatu teha ehitustööde käigus samaväärseid asendusi. Seega mõislikud ehitusettevõtted, kes on oma ala professionaalid ning kursis valdkonnas levinud tavaga, said edukalt mõista, et saavad hakata lepingu täitmise käigus asendama samaväärsega ehitusega seotud asju ja teenuseid, sh neid reguleerivaid standardeid. Ringkonnakohus leidis Variku kooli kohtuasjas, et „Pakkumuste esitamise võimalikkust ja konkurentsi tagamist kinnitab asjaolu, et esitati kaheksa pakkumist. Sellises olukorras mõju olemasolu liidu eelarvele ei saa pidada tõenäoliseks. Antud juhul esitati riigihankes kümme pakkumust, mis näitab ka Koru kooli hanke puhul pakkumuste esitamise võimalikkust ja konkurentsi tagamist ning ebatõenäolist mõju liidu eelarvele. 5) Ebaproportsionaalne on kohaldada hankija suhtes finantskorrektsiooni, kui RHS § 88 lõikes 3 sätestatud sõnaühendi mittelisamine on antud juhul vaid vormistuslik rikkumine, mis on tingitud sellest, et hankija usaldas kehtiva seaduse sõnastust ega tulnud selle peale, et ta peab kõiki seaduse sätteid ükshaaval kontrollima ja võrdlema direktiiviga, mille seadus peaks olema korrektselt üle võtnud. Kuivõrd käesoleval juhul on RHS § 88 lõikes 7 ja RHS § 3 punktides 2 ja 3 sätestatud põhimõtete järgimine tagatud RHAD-i dokumentides muul viisil (samaväärsete asenduste tegemist reguleerivad punktid tehnilises kirjelduses ja hankelepingu projektis), siis on ebaõige karistada antud juhul hankijat tehnilise ja inimliku eksimuse eest, mille tingis seaduse teksti vastuolu direktiiviga. Kuivõrd kõigil hankest huvitatud ettevõtjatel oli võimalik tutvuda kõikide riigihanke alusdokumentidega, sh hankelepingu projektiga, võrdsetel alusel, siis oli kõigil pakkujatel võimalik veenduda, et samaväärsete asenduste tegemine on võimalik ja seega ei saanud väidetaval RHS § 88 lõike 3 rikkumisel olla ka tõenäolist finantsmõju. 6) Finantskorrektsiooni tegemisel oleks vastustaja pidanud arvestama ka oma tegevust. Vastustaja oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et nimetatud puudus võib kaasa tuua finantskorrektsiooni tegemise kaebaja kahjuks. Kuna vaastustaja kaebaja tähelepanu nimetatud asjaolule ei juhtinud, siis finantskorrektsiooni tegemine kaebaja kasuks antud asjaoludel on pahatahtlik ja vastuolus hea halduse põhimõtetega.

4(9)

3-24-534 1) RHS § 88 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmise eelduseks ei pidanud standarditele vastavus olema kehtestatud pakkumuse vastavustingimustega, samuti ei pidanud pakkuja standarditele vastavuse nõuet sisuliselt kontrollima. Seda seisukohta toetab ka Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna (edaspidi RORO) 22.11.2021 esitatud vastus vastustaja päringule (vt Lisa 2), milles on muuhulgas selgitatud, et igasuguse § 88 lõikes 2 toodud viite lisamisel tehnilisse kirjeldusse tuleb lisada samaväärsuse märge ja seda ka juhul, kui ta seda pakkumuse vastavuse kriteeriumina ei kontrolli. Kuigi RORO poolt antud selgitused ei ole õiguslikult siduvad, on RORO ülesandeks vastavalt kehtiva RHS § 180 punktile 2 nõustada RHS-i rakendamise küsimustes, sealhulgas korraldada riigihankealaseid koolitusi, ning anda soovituslikke juhiseid ja suuniseid ning avaldada ajakohast oskusteavet, mistõttu ei ole vastustajal põhjust seada RORO pädevust või tema poolt antud seisukohti kahtluse alla. 2) Kaebaja viidatud lahendiga asjas 3-21-2384 hõlmatud vaidluse ja praeguse vaidluse asjaolud on erinevad, mistõttu viidatud ringkonnakohtu lahendile ei saa tugineda. Viidatud kohtuasjas käsitleti asju ja teenuseid, kuid vaidlusaluses juhtumis on tegemist ehitustööde ja ehitustegevusega seotud arvukate standarditega, mille puhul ei ole viidatud standardite samaväärsega asendamise võimalus hanke alusdokumentidest selgelt tuletatav. Viidatud kohtuasjas käsitleti asju ja teenuseid, kuid vaidlusaluses juhtumis on tegemist ehitustööde ja ehitustegevusega seotud arvukate standarditega, mille puhul ei ole viidatud standardite samaväärsega asendamise võimalus hanke alusdokumentidest selgelt tuletatav 3) Kaebaja poolt viidatud ETÜ 2013 punktis 8.1.3 sätestatud lause võib olla asjakohane tagantjärgi mõne üksiku ehitustoote, lahenduse või seadme asendamise juures, kuid on ilmne, et see lause ei loo sama suurt kindlust pakkujatele nõutud standardite ja juhiste asendamise võimaluse kohta, kui seda looks märge „või samaväärne“ iga nõutud standardi ja juhise juures. Samuti pole võimalik eelkirjeldatud ETÜ 2013 sättest järeldada, et võimalik on kasutada ka samaväärseid tööprotseduure, mida nõutud standardites ja juhistes kirjeldatud on. Isegi, kui kohus peaks kaebaja poolt viidatud ETÜ 2013 punktis 8.1.3 sätestatud lauset pidama selliseks, et see andis pakkujatele juba pakkumuse koostamise ja esitamise etapis piisava kindluse, et neil on hankelepingu täitmise faasis õigus nõuda riigihanke alusdokumentides nõutud standardite ja juhiste asendamist samaväärsete standardite ja juhiste vastu, siis ei toeta seda lähenemist RHS § 123 lg 1 punkt 2, mille kohaselt pidanuks standardite ja juhiste samaväärsetega asendamise ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olema hankedokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Kaebaja poolt viidatud ETÜ 2013 punktis 8.1.3 sätestatud lausest ei nähtu selget, täpset ja ühemõttelist võimalust pakkujale asendada hankelepingu täitmise käigus standardeid ja juhiseid. 4) Nõustuda ei saa kaebajaga, et RHS § 88 lg-s 3 sätestatud samaväärsuse klausli lisamata jätmine on üksnes vormistuslik rikkumine, mis finantsmõju ei oma. Kuivõrd hankija poolt nõutud standardid ja juhised on TK osa, siis mõjutavad need paratamatult hankes osalemisest huvitatud ettevõtete osalemise otsust hankes, sest nad peavad arvestama, et hanke võitmise korral peavad nad hankija nõutud tingimustest kinni pidama. Seetõttu võib nõutud standardite või juhiste juures samaväärse lahenduse lubatavuse märke puudumine kallutada potentsiaalseid pakkujaid loobuma pakkumuse esitamisest, kuigi nad olid võimelised pakkuma samaväärseid lahendusi. Ettevõtted võivad teha ehitustöid erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, mistõttu võivad eelisseisus olla need ettevõtted, kes tavapäraselt ehitustööde teostamisel juba lähtuvadki hankija poolt nõutud standarditest ja juhistest. Seevastu ettevõtete puhul, kes ei ole enne hankija poolt nõutud standardite ja juhistega kokku puutunud, pole välistatud, et lisaks neile võõraste standardite ja juhiste sisuga tutvumisele, peavad nad hankelepingu sõlmimise ajaks muutma oma tööprotsesse (mis võib osutuda mõnele ettevõttele liialt keeruliseks või isegi võimatuks) ja koolitama välja oma töötajaid

5(9)

3-24-534 5) Ainuüksi RHS § 88 lg-s 3 viidatud märke „või sellega samaväärne“ puudumisest saab eeldada RHS § 88 lg 7 rikkumist juhul, kui samaväärsuse võimaldamist ei saa sõnaselgelt tuletada muudest riigihanke alusdokumentide tingimustest. Antud juhul oli samaväärsuse märge puudu standarditel ja juhistel, mis hõlmavad ka tööprotseduure ja ehituslahendusi, millele ei saa samaväärsete võimaldamist tuletada asjade või materjalide asendamise võimaldamisest. Lisaks hõlmasid kõnealused standardid ehitustöid läbivalt, mõjutades seeläbi olulist osa hangitud töödest. Standarditele viitamisel märke „või sellega samaväärne“ puudumine võis tingida ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise ning seada põhjendamatu takistuse riigihanke avamisel konkurentsile. Asjaolu, et hankes esitas pakkumused mitu ettevõtjat, ei mõjuta rikkumise esinemist, vaid seda saab arvesse võtta finantsmõju suuruse hindamisel, mida on vastustaja ka praegusel juhul teinud leides, et asjakohane on kohaldada 5%-list määra. 6) Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et kuivõrd hanke eelnõustamisel standardite samaväärsuse märke puudumise kohta märget ei tehtud, siis peab vastustaja seda asjaolu finantskorrektsiooni andmisel arvestama. Hangete eelnõustamine on vastustaja vaba tahte alusel täidetav rikkumisi ennetav funktsioon, millel ei ole hankija jaoks siduvat õigusmõju. Siseministri 03.03.2015 määrus nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“, mille alusel projekti rahastati, ega projekti rahastamisotsus ei näe ette RHS-s hankijale ettenähtud kohustuste üleminekut vastustajale, ei pane vastustajale mingisuguseid nõudeid projektis läbi viidud hangete õiguspärasuse tagamiseks ega määra vastustajat projekti hangete eest vastutama. Ka kaebaja enda viidatud projekti 19.02.2019 rahastamise otsusest nähtub, et olenemata hanke alusdokumentide kooskõlastamisest, lasub vastutus hanke õiguspärasuse eest toetuse saajal (otsuse p 3.18).

KOHTU PÕHJENDUSED

6(9)

3-24-534 kohus vaidlustatud otsuses lk. 5 toodud rakendusüksuse seisukohaga, et pakkumus tuli esitada arvestades muu hulgas ka TK nõuetega ning seega muutus TK pakkumuse vastavusnõude üheks osaks läbi seatud üldise vastavuskriteeriumi.

7(9)

3-24-534 Vormistuslikult võib sama eesmärki saavutada üldiselt sõnastatud RHAD punktiga, mis hõlmab kõiki RHAD-s nimetatud standardeid. See võimaldab tarbetuid kordusi vältida ja teeb hankedokumentatsiooni lihtsamini loetavaks. Seega pelk asjaolu, et igas TK punktis, kus standardit või juhist mainiti, ei olnud viidet „või samaväärne“, ei tähenda, et juba seetõttu oleks (formaalselt) rikutud RHS § 88 lg-t 3. RHAD-i tuleb vaadelda ning analüüsida tervikuna.

8(9)

3-24-534 puutunud“ olla veendunud, et tema järgitav standard või juhis on RHAD-s viidatuga samaväärne ja ‒ veelgi enam‒ suudab tõendada, et tegemist on samaväärse standardi või juhisega. Kohtu arvates pole see TK-s nimetatud standardi või juhisega kursis olemata või enda kurssi viimiseta lihtsalt võimalik.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.