X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.02.2023 otsuse nr 15.3-3.2./77-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KA Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, esindaja KV
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-442 resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.
2.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-442 resolutsiooni p-de 3, 4 ja 5 peale.
Rahuldada X määruskaebus.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-442 resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5 ning saata asi halduskohtule Kaitsepolitseiameti 20.03.2024 taotluse uueks lahendamiseks.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes viibis Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Elamisloa kehtivusaeg oli kuni 06.02.2024.
3-24-442
2.X esitas 15.11.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. PPA keeldus 05.02.2024 otsusega nr 15.3-3.2/77-1 tähtajalise elamisloa pikendamisest. Otsuse kohaselt arvestati selle tegemisel mh Kaitsepolitseiameti (KAPO) 21.12.2023 salajase tasemega memoga nr 10358.
3.X esitas 14.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.02.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks uuesti läbi.
PPA palus 20.03.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
5.KAPO palus 20.03.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. KAPO selgitas vastuses, et soovib esitada kohtule tutvumiseks salajase tasemega riigisaladuseks oleva KAPO 21.12.2023 memo nr 10358, mida saab kohtule tutvustada ja vajadusel edastada pärast haldusasja menetluse nimetatud riigisaladust sisaldava tõendi kaitseks kinniseks kuulutamist ja teiste menetlusosaliste eemaldamist riigisaladust sisaldava tõendi uurimisest. KAPO esitas taotluse kuulutada menetlus riigisaladust sisaldava tõendi kaitseks HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel salajase tõendi osas kinniseks ja eemaldada HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel juurdepääsuõiguseta menetlusosalised vastava tõendi uurimisest. Taotluse kohaselt puudub kaebajal ja tema esindajal riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud riigisaladusele juurdepääsu õigus ning dokumendi tutvustamine kaebajale ja tema esindajatele ei ole lubatud. Dokumendi tutvustamine ei oleks võimalik ka pärast seda, kui kaebaja või tema esindaja läbiks julgeolekukontrolli. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist andmetest võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mille kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.06.2024 määrusega taotluse ning kuulutas haldusasja menetluse kinniseks KAPO 21.12.2023 riigisaladust sisaldava memo nr 10358 (SALAJANE) ja selle aluseks olevate dokumentide, samuti nende dokumentidega tutvumise osas (resolutsiooni p 1); eemaldas kaebaja ning tema esindaja(d) ja vastustaja esindaja(d), kellel vastava taseme riigisaladuse luba puudub, menetlustoimingutelt osas, milles kohus p-s 1 märgitud riigisaladusega tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused (resolutsiooni p 2); keelas kaebajal ning tema esindaja(te)l ja vastustaja esindaja(te)l, kellel vastava taseme riigisaladuse luba puudub, riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumise ning neist ärakirjade saamise (resolutsiooni p 3); keelas kaebajal ja tema esindaja(te)l ning vastustaja esindaja(te)l, kellel vastava taseme riigisaladuse luba puudub, tutvuda p-s 1 märgitud memoga ning selle aluseks olevate dokumentidega, sh ametnike selgitusega, kui kohus peaks otsustama p-s 1 märgitud dokumendiga tutvumisel esitada kaasatud haldusorganile küsimusi (resolutsiooni p 4); piiras menetlusväliste isikute õigust tutvuda resolutsiooni p-s 1 nimetatud dokumentidega ja saada nendest ärakirju (resolutsiooni p 5). Memo on riigisaladust sisaldav dokument ning kuna kaebajal ja tema esindajal ning vastustaja tänasel esindajal puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus, siis puudub kohtul kaalutlusõigus lubada neil tõendiga tutvuda (vt ka Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26.1). Riigisaladuse regulatsiooniga (RSVS §-d 1 ja 2) kaitstakse Eesti Vabariigi julgeolekut ja välissuhtlust. Kaitstav ei ole üksnes teave, millele tuginetakse, vaid ka teabest tehtavad järeldused teabe kogumisel kasutatud meetodite, taktika ja vahendite kohta. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles poolte õiguse viibida täiel määral kohtuasja arutamise 2(6)
3-24-442 juures, sh tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalikuks huviks on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist andmetest võivad selguda teabehanke meetodid ja allikad, mille kaudu teabe saamine on põhimõtteliselt võimalik vaid seni, kuni need püsivad saladuses. Seega tuleb haldusasja menetlus kuulutada memo ja selle aluseks olevate dokumentide osas kinniseks (HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1) ning piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg-te 2 ja 7 alusel kaebaja ja tema esindajate (sh tulevikus määratavatele esindajatele) ning vastustaja esindajate (v.a need esindajad, kellel on olemas vastava taseme riigisaladuse luba) ja muude menetlusväliste isikute juurdepääsu riigisaladust sisaldavatele dokumentidele. Juurdepääsupiirang kohaldub ka kaasatud haldusorgani isikute protokollitud selgitustele, kui kohus peaks otsustama selliseid küsimusi kaasatud haldusorgani esindajatelt küsida. Kohus piirab üksnes selliste esindajate õigust dokumentidega tutvuda, kellel riigisaladuse luba ei ole. Õigus otsustada, kas ja millistel tingimustel riigisaladuse luba omavatele vastustaja esindajatele riigisaladust avaldada, jääb kaasatud haldusorganile. Memoga tutvumata jätmine ei piira kaebaja võimalusi enda õiguste kaitsel. Kaasatud haldusorgan ja vastustaja esitasid vastuseks kaebusele väga põhjaliku ülevaate, miks kujutab kaebaja tegevus ohtu Eesti julgeolekule ja esineb välismaalaste seaduse § 124 lg 2 p-s 3 nimetatud alus elamisloa pikendamisest keeldumisele. Kaebajal on selle teabe alusel võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja seisukohti ka riigisaladust teadmata. Kohus peab tõendile andma hinnangu kohtuotsuses. Ehkki juurdepääsupiiranguga hõlmatud tõendites sisalduvat teavet ei ole võimalik detailselt kohtuotsuses kajastada, peab kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud tõendite kohta (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, punkt 18). Kohtu järelduste ja tõendite alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik haldusorganite ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida. Seega on pooltel õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus, vaidlustades mh ka kohtu antud hinnangu tõenditele, mille uurimisest nad osa võtta ei saanud. Selles osas ei saa nõuda pooltelt apellatsioonkaebuses ka oma vastuväite põhjendamist, piisab vaid mittenõustumise deklareerimisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 19.06.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määrus tervikuna. Halduskohus rikub memo sisu täies ulatuses varjates õiglase kaitseõiguse tagamise põhimõtet. Riigikohus rõhutas 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p-s 12, et õiglase kaitse õiguse tagamiseks on menetlusosalisel vältimatult vajalik teada fakte ja asjaolusid, millele haldusorgan oma otsust tehes tugines. Halduskohus leidis vääralt, et kuna memo on riigisaladust sisaldav dokument, siis puudub kohtul kaalutlusõigus lubada kaebajat ja tema esindajat ning vastustaja tänast esindajat, kellel puudub riigisaladusele juurdepääsu õigus, memoga tutvuda. Kohtul oli kaalutlusõigus otsustamisel, kas memo on täies ulatuses või osaliselt kaetud riigisaladusega. Halduskohus ei ole kaalunud võimalust avalikustada tõend selles osas, mis ei sisalda riigisaladust. KAPO 20.03.2024 taotluses on riigisaladuseks nimetatud üksnes varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad, mitte tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna kriminaalmenetluses on riigisaladust sisaldava info varjamise reeglid sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12614 ja selles osas on välja kujunetud uurimisorganite ja kohtute praktika, peab ka halduskohus HMKS § 88 lg 3 kohaselt kaaluma võimalust lubada menetlusosalistel tutvuda salastatud dokumendis sätestatud faktiliste asjaoludega, mis ei ole kaetud riigisaladusega. Enne memo salastamist tuli halduskohtul kõigepealt sellega tutvuda ja 3(6)
3-24-442 tuvastada, kas see on tunnistatud õiguslikul alusel riigisaladuseks, ning kas on võimalik varjata andmeid, mis viitavad ameti varjatult teabe kogumist kajastavatele meetoditele ja allikatele. Jättes kaebajale tutvustamata memos toodud faktilised asjaolud ning tehtud analüüsid ja prognoosid, rikub halduskohus olulisel määral võrdse kohtlemise põhimõtet ega taga isikute õiguste kaitset õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg-d 1 ja 6). Vaidlustatud otsuses ning vastustaja ja KAPO vastustes kaebusele esitatud teod ei ole sellise tähenduse ja intensiivsusega, et kaebajal oleks võimalik ennast kohtumenetluses piisaval määral kaitsta.
8.PPA palub 22.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. PPA nõustub KAPO 20.03.2024 taotluse seisukohtadega ning KAPO vastusega määruskaebusele. PPA ei jaga kaebaja arvamust, et vaidlustatud määrusega rikutakse õiglase kaitseõiguse tagamise põhimõtet. PPA ja KAPO on oma vastustes kaebusele andnud väga põhjaliku ülevaate, miks kujutab kaebaja tegevus ohtu Eesti julgeolekule ning miks esineb alus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumiseks. Lisaks on vaidlustatud PPA otsuses toodud välja põhjused, miks keelduti tähtajalise elamisloa pikendamisest. Seega on kaebaja teadlik keeldumise põhjustest, lisaks sai ta esitada PPA-le oma arvamuse, vastuväited ja tõendid. Kaebaja ei ole teadmatuses ja tema õiguste kaitse on võimalik.
9.KAPO palub 19.07.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Riigikohus on 23.05.2024 määruse nr 3-23-671 p-s 17 viidanud asjale nr 3-17-911 ja selgelt öelnud, et riigisaladusega kaetud dokumentidele ei saa kohus juurdepääsu lubada, kui menetlusosalisel sellekohast luba ei ole. Kaebajal ja tema esindajal ei ole juurdepääsu õigust riigisaladusele. Seega puudus halduskohtul kaalutlusõigus lubada menetlusosalistel tõendiga tutvuda. Kaebaja eest riigisaladuse varjamine ei kahjusta tema kaitseõigust. PPA ja KAPO on esitanud kaebajale põhjaliku ülevaate, miks kaebaja tegevus kujutab ohtu Eesti julgeolekule ja esineb alus kaebaja elamisloa pikendamisest keeldumiseks. Kaebaja on kaebusele lisanud KAPO 28.12.2023 teatise nr 10597, mille amet esitas PPA-le. Tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, millega kaebaja ja tema esindaja on saanud tutvuda. Teatises, PPA otsuses ning kaebusele esitatud vastustes toodud seisukohtade pinnalt on kaebajal võimalik esitada enda seisukohti ja täiendavaid tõendeid ka riigisaladusele juurdepääsuta. PPA otsusega ja KAPO 28.12.2023 teatisega nr 10597 on kaebajale ja tema esindajale avaldatud see osa teabest, mis ei ole riigisaladusega kaitstud. Kaebajale ja tema esindajale ei ole võimalik tutvustada salajast teavet ka pärast julgeolekukontrolli läbimist. Avalik huvi riigisaladuse kaitse vastu kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Avalik huvi on huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus, mis kogutud andmete avaldamisel saaks oluliselt kahjustatud, kuivõrd neist võivad selguda ameti varjatult teabe kogumist kajastavad meetodid ja allikad. Asjaolu, et halduskohus ei ole enne juurdepääsu piiramist riigisaladust sisaldava dokumendiga ise tutvunud, ei muuda halduskohtu määrust automaatselt õigusvastaseks. Kohtul on võimalik pärast riigisaladusega tutvumist uuesti kaaluda kaebaja ja tema esindaja teadmisvajadust või jätta memo tõendikogumist välja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus on esitatud halduskohtu 04.06.2024 määruse peale tervikuna. Kuigi HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 on kohaldatavad üksnes kinniseks kuulutatud menetluses, ei ole seaduse järgi võimalik määruskaebust esitada osas, milles halduskohus kuulutas asja menetluse kinniseks. Eelneva tõttu tuleb määruskaebus tagastada halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel.
4(6)
3-24-442
11.Toimikule juurdepääsu piiramise osas on määruskaebuse esitamine lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu selle tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Taotluses tuleb märkida isiku nimi ja pangakonto andmed, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.HKMS 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh riigisaladuse kaitseks – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48), mis on seadusreservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikku järku väärtusi. Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada tema õiguste tõhus kaitse (nt Riigikohtu 04.11.2020 otsus nr 3-20-924, p 29; 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24). Dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa üksnes viitamisest juurdepääsu piiramise võimalikule õiguslikule alusele, vaid kohtul tuleb analüüsida konkreetse juhtumi asjaolusid. Kohus peab konkreetsel juhul kaaluma õiguste piiramise vajalikkust ning veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta ülekaalukas, selgitades ühtlasi sellisele veendumusele jõudmise põhjendusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-2882; 11.09.2020 määrus nr 3-20-786, p 14; 31.05.2023 määrus asjas nr 4-23-439, p 18; 09.01.2024 määrus asjas nr 3-22-2646, p 9).
13.Riigisaladus on Eesti Vabariigi julgeoleku või välissuhtlemise tagamise huvides avalikuks tuleku eest kaitset vajav ning üksnes RSVS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tunnustele vastav teave, välja arvatud salastatud välisteave (RSVS § 3 p 1). RSVS § 25 lg 2 sätestab, et kui salastatud teabekandja sisaldab erineva taseme riigisaladust, muud juurdepääsupiiranguga teavet või juurdepääsupiiranguteta teavet, siis tagatakse juurdepääs sellele osale teabekandjast, mis ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet või millele juurdepääsuks on isikul juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Juurdepääsu ei anta teabekandja osale, millega tutvumisel on võimalik teha kindlaid järeldusi teabekandja selle osa kohta, millele juurdepääsuks puudub isikul juurdepääsuõigus või teadmisvajadus. Seaduse eelnõu seletuskirja järgi on vaja teabekandjale osalise juurdepääsu andmist selleks, et riigisaladuse kattevarjus ei oleks võimalik avalikkuse eest varjata igasugust juurdepääsupiiranguga teavet (Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (1054 SE I) eelnõu seletuskirja lk 69, § 25 lg 2 kommentaar).
14.Menetlusosalisel ja tema esindajal on riigisaladusele juurdepääsu õigus kohtu põhistatud määruse alusel pärast julgeolekukontrolli läbimist, kui juurdepääs on haldusasja lahendamiseks vältimatult vajalik (RSVS § 29 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmiseks peab kohus tegema julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse, mille alusel isik läbib julgeolekukontrolli (RSVS § 29 lg 4). Kontrolli tulemustele tuginedes teeb 5(6)
3-24-442 kohus põhistatud määruse, tuvastades menetlusosalise vältimatu teadmisvajaduse (RSVS § 29 lg 1). Tingimus „vältimatult vajalik“ tuleb seejuures sisustada HKMS §-s 88 sätestatud kaalumispõhimõtetest lähtuvalt. Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed on kohtule vajalikud, et omistada menetlusosalisest lähtuvale võimalikule ohule ja seeläbi huvile saladuse hoidmiseks õige kaal ning teha põhjendatud kaalutlusotsus. Samas võib olla kohtul juba enne julgeolekukontrolli ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt puudub menetlusosalisel vältimatu teadmisvajadus. Sellisel juhul võib otsustada juurdepääsuõiguse üle julgeolekukontrolli tegevale asutusele taotlust esitamata ja selle tulemusi ära ootamata (Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26).
15.Ringkonnakohus leiab, et juurdepääsu piiramine salastatud teabekandjatele ei olnud kooskõlas menetlusõiguse normidega. Halduskohus ei ole vaidlustatud määrusest nähtuvalt salastatud teabekandjaga tutvunud. Kohus peab sõltumatult kontrollima kõiki haldusasutuse poolt väljendatud õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ning vastavalt menetlusnormidele kindlaks tegema, kas teabekandja sisaldab riigisaladust ja kas asjas vaidlustatud haldusaktis on PPA oma järelduste tegemisel sellele teabele tuginenud. Ilma riigisaladust sisaldava dokumendiga tutvumata ei ole võimalik kindlaks teha riigisaladuse olemasolu ega otsustada, kas menetlusosalisel esineb teabe osas vältimatu teadmisvajadus ja millises ulatuses teabe avaldamist tuleb piirata (vrd ka Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p-d 15 ja 16). Ringkonnakohus ei pea õigeks asuda ise halduskohtu asemel dokumendiga tutvuma ja algusest peale hindama teabega tutvumise vajaduse piiramise üle. Seetõttu tuleb halduskohtul KAPO taotlus uuesti lahendada.
16.Tulenevalt asjaolust, et halduskohus on piiranud ka menetlusväliste isikute õigust tutvuda memo ja selle aluseks olevate dokumentidega, selgitab ringkonnakohus, et kui menetlusväline isik esitab taotluse haldusasja toimikuga tutvumiseks, siis lahendatakse see HKMS §-st 89, mitte HKMS §-dest 79 ja 88 lähtudes.
17.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 04.06.2024 määruse resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5. Halduskohtul tuleb KAPO taotlus toimikuga tutvumise piiramiseks uuesti lahendada, tutvudes enne asjaomaste dokumentidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.