Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 29. august 2024, Tartu 3-22-2551
Haldusasi
Xi kaebus Tartu Vangla poolt seoses öörahu rikkumisega, betoonist jalutusbokside ja ajakirjanduse mittevõimaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 5. mai 2023. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Xi Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. mai 2023. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 30. september 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X asus 2021-2022. aastatel erinevatel perioodidel hoones, kus on ka arestimaja. Teda viidi muuhulgas jalutama jalutusboksidesse, mis olid betoonist.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X kaebuse, milles palus mõista talle välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel seoses sellega, et arestimajast kostuv lärm rikkus tema öörahu; et teda viidi jalutama betoonist jalutusboksidesse, kus polnud võimalik tegeleda spordiga ning mis olid mustad; ja et talle ei väljastatud 2022. a ajalehti.
3.Tartu Halduskohtu 5. mai 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Alates 4. märtsist 2021 asus Tartu Vangla täitma arestimaja ülesandeid ja seetõttu paiknevad vanglas ka aresti- ja kainestuskambrid. Vangla möönis, et aresti- ja kainestuskambritest kostvad helid võisid jõuda ka vangla eluosakondadeni, mis asuvad arestija kainestuskambritele lähemal. Samas selgitas vastustaja kohtule, et ametnikud reageerivad öörahu rikkumisele koheselt ja võtavad tarvitusele meetmed, et lärm teisi vanglas kinni peetavaid isikuid ei segaks. Esitatud on valvuri ettekanne, mille järgi on selliseid juhtumeid väga vähe ning et pooleteise aasta jooksul on vaid üks kinnipeetav lärmi pärast kaevanud.
Kohus pidas usutavaks vastustaja väidet, et aresti- ja kainestuskambrist kostev lärm ei saanud olla niivõrd häiriv, et kinnipeetavate ööuni oleks olnud olulisel määral häiritud. Vastasel korral oleks olnud esitatud rohkem kaebusi.
3.2.Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja oleks tervishoiutöötajatele kurtnud unehäirete üle seoses arestimajast kostuva lärmiga.
3.3.Tema tervisekaardist nähtub, et juba enne Tartu Vangla poolt arestimaja ülesannete täitmise alustamist kurtis kaebaja unehäirete üle ning enne seda hakkas ta tarvitama ka unerohtu.
3.4.Seega ei saa vastustajale ette heita õigusvastast ja süülist tegevust seonduvalt kaebaja ööune häirimisega või öörahu ajal lärmile reageerimata jätmisega. Pole ka tõendatud, et kaebaja unehäired või muud terviseprobleemid seostuksid arestimajast kostuva lärmiga.
3.5.Kaebaja oli alates 29. augustist 2022 vanglas vahistatu staatuses. Vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 ja § 12 lg 1 p 4 järgi hoitakse vahistatuid ööpäev läbi lukustatud kambris ning teistest kinnipeetavatest eraldi. Vangla on selgitanud, et jalutusaiad on eelkõige mõeldud avatud eluosakondades viibijatele. Kehtiv õigus ei sätesta kinnipidamisasutustes jalutamisele täpsemaid nõudeid ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks jalutada talle meelepärastes tingimustes, sh nt jalutusaias. VangS § 93 lg 5 järgi peab vahistatule olema võimaldatud viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus ning vaidlust pole selles, et kaebajale võimaldati jalutuskäik värskes õhus jalutusboksis. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee seisukohad seoses jalutustingimustega ei ole Eestile õiguslikult siduvad. Tartu Vanglas jalutusaia asemel jalutusboksis jalutamise võimaldamine ei ole võrreldav selliste õigusvastaste olukordadega, mida Euroopa inimõiguste kohtu praktikas on peetud väärikust alandavaks.
3.6.Kaebaja väitel ei saanud ta 2. – 10. mai 2022 lugeda vanglas ajalehti ja ajakirju. VangS § 30 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavatele vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Vaidlusalusel ajavahemikul viibis kaebaja kartseris ja eraldatud lukustatud kambris. Pole tõendatud, et sel ajal kaebaja üldse ajalehti ja ajakirju küsis. Kohus pidas usutavaks, et kui kaebaja oleks ajalehti küsinud, siis oleks neid kaebajale ka väljastatud, sest vaidlust pole, et vanglas olid ajalehed kinnipeetavatele tellitud. Lisaks leidis kohus, et VangS § 30 lg-st 1 ei tulene, et kinnipeetaval peab olema võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju igapäevaselt. Kui kaebajale ka jäid ajalehed ja ajakirjad vaidlusalusel perioodil väljastamata, ei saa seda pidada väärikust alandavaks kohtlemiseks. Ka EIK-i praktikas on peetud väärikust alandavaks üksnes õiguste tõsiseid ja raskeid riiveid. Selleks ei saa kindlasti pidada 8 päeva jooksul ajalehe ja ajakirja mittesaamist.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse ja selle hilisemad täiendused, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kaebaja terviseseisund halvenes ja ravimiannused suurenesid pidevalt ning seda seetõttu, et teda hoiti sektsioonides, kus ta ei saanud öösiti magada arestimajast kostuva lärmi pärast.
4.2.On üldteada fakt, et müra mõjutab psühholoogilist terviseseisundit (RKHKo 3-3-1-17-14, p 11). Ka kohtupraktikas on rõhutatud kohustust säilitada kinnipeetavate tervis.
4.3.Kaebaja terviseseisund halvenes ka kartseris madratsi äravõtmise tõttu.
4.4.Kohus polnud erapooletu.
5.Tartu Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda kohtu erapoolikust.
5.2.Tõendamata on, et kaebaja terviseseisund halvenes ja ravimiannused suurenesid just öise lärmi ja magamatuse tõttu. Ravimiannuse suurenemisel võivad olla erinevad põhjused. Kaebaja pole kordagi arstidele kurtnud, et ta ei saa öise lärmi tõttu magada.
5.3.Kaebaja tehtud viited kohtupraktikale ja õigusnormidele ei ole asjakohased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja arusaadavuse huvides selgitab ringkonnakohus, et aresti- ja kainestuskambrid on vangla E-hoone esimesel korrusel (E1 osakond). E-hoones asuvad veel E5 ja E9 osakond (vastavalt hoone teine ja kolmas korrus, vt dtl 70). Kaebaja paiknes 2021. ja 2022. aastal erinevates Ehoone osakondades, sh ka arestikambris E1 osakonnas (vt samas).
8.Kaebaja keskne seisukoht on, et tema tervis halvenes ning ravimiannused suurenesid magamatuse tõttu, mis oli tingitud arestimajast kostvast lärmist. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid põhjuslikku seost arestimajast väidetavalt kostva lärmi ja kaebaja tervise halvenemise vahel. Sellele on juhtinud tähelepanu ka halduskohus. Halduskohus on välja toonud, et kaebaja tervisekaardi sissekannetest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud unehäirete üle seoses arestimajast kostva lärmiga ning samuti on meditsiiniosakonna õe e-kirjas öeldud, et kaebaja ei ole tervishoiutöötajatele kurtnud, et ta ei saa arestimajast kostva lärmi tõttu magada (vt halduskohtu otsuse p 12.2). Apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja neid tõendeid ümber lükanud. Seetõttu pole alust halduskohtu poolt tuvastatut kahtluse alla seada. Asjaolu, et kaebaja terviseseisund 2021-2022. aastatel halvenes, ei tähenda, et see halvenes just lärmi tõttu. Inimeste tervis võib halveneda väga erinevatel põhjendustel. Oletuslik on kaebaja väide, et tema tervis halvenes just arestimajast kostnud lärmi tõttu. Nagu öeldud, puuduvad igasugused tõendid, mis seda kinnitaksid.
9.Asjaolu, et üldteadaolevalt võib liigne müra (lärm) tervist kahjustada, ei tähenda, et kaebaja tervis halvenes just seetõttu. Samamoodi saab üldteadaolevaks lugeda seda, et ka müra tingimustes võivad isiku tervise halvenemise põhjuseks olla asjaolud, mis ei ole üldse müraga seotud.
10.Kaebaja väide madratsi äravõtmise kohta on apellatsioonimenetluses esmakordselt esitatud ning kuna selle üle pole käinud vaidlust halduskohtus, jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta.
11.Alusetu on kaebaja etteheide, et kohus polnud erapooletu. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, mis viitaksid kohtu erapoolikusele ning selliseid asjaolusid pole välja toonud ka kaebaja ise. See, et halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ei tähenda tema erapoolikkust.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus oli riigilõivuvaba.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.