X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (ravimi saamine ja tervishoiutöötaja kutsumine 09.04.2023)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tuvastada, et õigusvastane oli kaebajale lifti kasutamise keelamine 09.04.2023.a hommikul ja tervishoiutöötaja kutsumise taotluse edastamata jätmine 09.04.2023.a päeva jooksul.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.09.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 23).
otsuse
Asjaolud
1.Kaebaja X esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg 16.05.2023 nr 1-13/94-1, dtl 53-54), milles ta nõudis hüvitist 500 eurot. Nõude aluseks on see, et vanglaametnik ei lubanud 09.04.2023 kaebajal minna liftiga ravimeid võtma, kaebajal olid terve päev valud, kaebaja palus korduvalt kutsuda meditsiiniõe, kuid seda ei tehtud.
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 13.07.2023.a otsusega nr 1-13/94-2 (dtl 15-16) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja ei tulnud 09.04.2023 hommikuse ravimiringi ajal teisele korrusele ravimit võtma. Kaebajal puudus lifti kasutamise luba, seega polnud tal õigust
nõuda enda viimist meditsiiniosakonda liftiga. Kaebajal tuli kasutada treppi või naasta kambrisse. Seda, et valvur lifti kasutamist ei lubanud, ei saa pidada õigusvastaseks. Kaebaja otsustas ise, et ta ei lähe ravimit võtma. Kaebaja läks õhtusel ravimite jagamisel meditsiiniosakonda, kasutades selleks treppi, ning sai arsti loa hakata alates 10.04.2023 kasutama lifti. Kaebaja oleks saanud kahjuliku tagajärje ära hoida, kui ta oleks läinud hommikul trepist meditsiiniosakonda. Juba siis oleks ta saanud küsida meditsiinitöötaja luba lifti kasutamiseks. Menetluse käigus ei ole selgunud, et kaebaja oleks päeva jooksul oma halvast enesetundest valvuritele teada andnud.
3.Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 11.08.2023.a vastusest kaebaja selgitustaotlusele (dtl 5) nähtub, et kaebaja kukkus trepil 28.03.2023. Samal päeval käis kaebaja arsti vastuvõtul ja talle anti küünarkark. Lifti kasutamise luba ei määratud, kuna kaebaja ei avaldanud selleks soovi/vajadust. 09.04.2023 avaldas kaebaja valveõele, et tal on treppidest liikumine trauma tõttu raskendatud. 10.04.2023 anti kaebajale lifti kasutamise luba, mis kehtis kuni 09.06.2023. Poolte seisukohad
4.Praeguse seisuga on kaebuse koosseisus nõue hüvitada mittevaraline kahju 500 eurot alusel, et kaebaja ei saanud 09.04.2023.a hommikul ravimeid ja päeva jooksul ei kutsutud tema juurde meditsiinitöötajat. Kaebaja seisukohad seoses selle nõudega on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja kukkus 28.03.2023 trepist alla minnes otse seljale. Pärast kukkumist viidi ta ratastoolis meditsiiniosakonda, talle kirjutati välja tugevatoimeline valuvaigisti tramadool, anti kark, sidemed ja viidi tagasi. Sellest alates liikus kaebaja karguga. Ravimit sai kaebaja teisel korrusel, kuhu sõitis liftiga. Kaebaja ei teadnud, et lifti kasutamiseks peab olema luba. Vangla kodukorras selle kohta midagi ei ole. Kuni 09.04.2023 ei olnud kaebajal lifti kasutamisega probleeme - ta sõitis liftiga ravimeid võtma ja pärast alla tagasi. 09.04.2023 ei lubanud korrapidaja L. Saks kaebajal lifti kasutada ning ütles, et lifti kasutamiseks peab olema luba ja kaebaja peab minema jalgsi trepist üles. Kaebaja ei uskunud talle öeldut ja jäi lifti juurde ootama. Korrapidaja ütles pärast naasmist, et kaebaja peab minema trepist üles või kambrisse meditsiiniõde ootama. Kaebaja läks kambrisse meditsiiniõde ootama. Umbes tunni möödudes uuris kaebaja, kus on meditsiinitöötaja. L. Saks vastas, et kaebaja ise keeldus ravimit võtmast ning meditsiiniõde on lahkunud. Kaebaja palus korduvalt kutsuda meditsiinitöötaja, kuna tal olid suured valud, kuid seda ei tehtud. 09.04.2023.a õhtul tuli meditsiinitöötaja õhtuse ravimiannusega kaebaja juurde ja küsis, miks kaebaja keeldus hommikusest ravimist. Meditsiinitöötaja imestas, et kaebajal pole liftiluba ja ta magab ülemisel naril. See viga lubati parandada. Kaebajale tekitati kahju sellega, et ta pidi kannatama tugevaid valusid, kuna ta jäi 09.04.2023 ravimist ilma. Samuti ei kutsutud terve päeva jooksul tema juurde meditsiinitöötajat.
5.Vastustaja Tartu Vangla ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Kaebaja toimetati 28.03.2023 erakorraliselt meditsiiniosakonda valvemeediku vastuvõtule tugeva seljavalu ja vasema jala nõrkuse tõttu, kuna ta olevat trepil kukkunud. Kaebajale määrati valuvaigistavaks raviks tramadool (opioidide klassi kuuluv valuvaigisti) ja anti kark. Teatud ravimite, s.h opioidide klassi kuuluvate ravimite võtmine toimub S-maja teisel korrusel meditsiiniõe ruumis. Hommikused ravimid antakse kinnipeetavale pereõe kabinetis, õhtune ravim antakse üksuses. Kaebajale oli tramadooli võtmine ette nähtud hommikul ja õhtul perioodil 28.03-11.04.2023. Kaebajal tuli hommikuse ravimi saamiseks liikuda S-maja teisele
korrusele, kaebaja ise paiknes S-maja esimesel korrusel. Vastab tõele, et kaebaja ei saanud 09.04.2023 hommikul kasutada lifti, et minna S-maja teisele korrusele tramadooli võtma. Õhtuse ravimiringi ajal rääkis meditsiinitöötaja kaebajaga hommikul aset leidnud olukorrast ja kinnitas, et kaebaja saab liftiloa. Kaebaja sai selle alates 10.04.2023. Loa lifti kasutamiseks annab tervislikel põhjustel meditsiiniosakond. Kui vastavat luba pole, siis lifti kasutada ei lubata. Eraldi kinnipeetavaid lifti kasutamise loa taotlemisest ei teavitata. Kaebaja teatas alles 09.04.2023, et ei saa esimeselt korruselt teisele minna. Vangla algatusel määratakse kinnipeetavale liftiluba, kui tal esineb silmale nähtavaid vigastusi. Kaebajal neid ei esinenud. Valu on subjektiivne tunne. Ka karku kasutavad kinnipeetavad liiguvad igapäevaselt treppidest. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud teadlik, et tal tuleb lifti kasutamise loa saamiseks pöörduda meditsiiniosakonda. Lifti kasutamise tingimused on üldlevinud teadmine kõigi kinnipeetavate jaoks. Isegi kui mõni ametnik lubas kaebajal töökorralduslikke kokkuleppeid rikkudes 28.03-08.04.2023 lifti kasutada, ei pidanud ülejäänud ametnikud sama praktikat jätkama. Valvur ei ole pädev hindama kinnipeetava vigastuste ulatust või seda, kas tal esineb takistusi treppidest liikumisel. Selline pädevus on meditsiiniosakonnal ja sisendi selleks saab anda üksnes kinnipeetav. Vangla ei dokumenteeri, millal on kinnipeetavad liikunud vanglas liftiga ja millal treppidest. Sellist kohustust vanglal pole. Tavapäraselt liiguvad kinnipeetavad treppidest, kui neil puudub meditsiiniosakonna antud liftiluba. Sündmusest on möödas üle aasta ja videosalvestisi ei ole võimalik kontrollida. Vastustaja ei tea, kas kaebajal võimaldati 28.03-08.04.2023 hommikutel liikuda teisele korrusele liftiga või mitte. Vastustajal ei ole võimalik omaks võtta kaebaja väidet, et ta sai ajavahemikul 28.03-08.04.2023 kasutada lifti. Kuivõrd kaebajale ei olnud antud lifti kasutamise tõendit, ei saa vastustaja tegevust 09.04.2023 pidada õigusvastaseks. Trepil kukkumise ja kargu andmisega ei kaasne tingimata vajadus kasutada lifti. Info, et kaebajal on raske treppidest käia, jõudis meditsiiniosakonnani alles 09.04.2023 õhtul, mille järel kaebajale lifti kasutamise luba anti. Kui kinnipeetav soovib arsti kutsumist ja on teatanud sellest valvurile, teavitab valvur peavalvet, kes omakorda teavitab meditsiiniosakonda. Peavalve 09.04.2023.a logiraamatus ei ole sissekannet selle kohta, et kaebaja soovib meditsiinitöötaja kutsumist. Tagantjärgi ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas kaebaja palus, et tema juurde kutsutaks meditsiinitöötaja. Meditsiiniosakonda ei ole jõudnud infot, et kaebajal on halb olla. Ei ole eluliselt usutav, et 09.04.2023 hommikul ravimite võtmata jätmise tõttu kannatas kaebaja päeva jooksul valusid. Seda on kinnitanud tervishoiutöötaja (dtl 72-73). Kaebajale tehti 19.04.2023 kompuutertomograafia uuring ja tõsist terviseriket ei tuvastatud. Kaebaja raviskeemis oli krooniliste valude puhuks kasutatav gabagamma, samuti oli kaebajal võimalus paluda valvuritelt käsimüügis olevaid valuvaigisteid. Ühel korral valuvaigisti saamata jätmine ei saanud tuua kaebajale tagajärgi, millele tuleks reageerida rahalise hüvitise maksmisega. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kaebuse rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeltoodud tingimused.
7.Asja lahendamisel saab lähtuda järgmistest asjaoludest, mis ei ole vaidluse all või on tõendatud. * Vaidluse all ei ole, et kaebajale oli 09.04.2023.a seisuga määratud valuvaigisti tramadool kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Kohus veendus, et tegemist on ainega, mis on kantud sotsiaalministri määrusega kinnitatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. * Vastustaja selgituse põhjal oli ravimi tramadool võtmine korraldatud nii, et hommikul pidi kaebaja minema ravimit võtma II korrusel paiknevasse meditsiiniõe ruumi ja õhtul toodi ravim kaebajale kambrisse. Seda tõendavad ka kanded tervisekaardis, mis kajastavad meditsiiniõe õhtust ravimiringi (dtl 24). Ekslik on kohtueelses menetluses esitatud vastustaja väide, et õhtul läks kaebaja ravimit võtma teisele korrusele trepist. * Vaidluse all ei ole, et kaebajale oli 09.04.2023.a seisuga määratud liikumiseks küünarkark. See nähtub ka tervisekaardist (dtl 23, 24) ja vastustaja selgitusest kaebajale (dtl 5).
8.Ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja kasutas 28.03-08.04.2023 hommikuti II korrusele liikumiseks lifti. Kaebaja väitel oli see nii. Vastustaja väitel ei ole selle asjaolu kohta praegu enam võimalik tõendeid koguda, kuna videosalvestised ei ole säilinud ja vanglaametnikud neid asjaolusid ei mäleta. Kohtu hinnangul on pigem usutav, et kaebajal lubati 28.03-08.04.2023 hommikuti lifti kasutada. Selle muudab usutavaks asjaolu, et 09.04.2023 tekkis lifti kasutamisest äkki probleem. Eluliselt vähem usutav on, et varem liikus kaebaja igal hommikul II korrusele ja tagasi trepist ning puuduvad mistahes dokumenteeritud andmed või vanglaametnike mälupildid selle kohta, et küsimus kaebaja liikumise viisist oleks mingil moel tõusetunud.
9.Ei ole võimalik kindlaks teha, kas kaebaja pöördus 09.04.2023 vanglaametnike poole sooviga, et tema juurde kutsutakse tervishoiutöötaja. Kaebaja väitel pöördus ta sellise sooviga valvurite poole korduvalt ning tegemist oli vähemalt kolme erineva valvuriga. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja ütles 09.04.2023 õhtuse ravimiringi ajal õele, et tal oli päeva jooksul väga halb olla ja ta andis korduvalt sellest valvurile teada. Õde märkis tervisekaarti, et meditsiiniosakond sellist teavet ei saanud. Vastustaja tegi kindlaks, et peavalvekeskuse logiraamatus puuduvad kanded kaebaja taotluste kohta (dtl 76), kuid ka seda, et kambriterminali logi põhjal kaebaja helistas peavalvesse 09.04.2023 kell 9.47 (dtl 77). Vastustaja väitel ei ole täiendavaid tõendeid enam võimalik koguda, kuna videosalvestised ei ole säilinud ja vanglaametnikud neid asjaolusid ei mäleta. Kohtupraktikas on üldiselt teada, et vangla turvakaamerate salvestisi säilitatakse piiratud aja jooksul. Samuti on eluliselt usutav, et vanglaametnikud ei mäleta üksikuid ammu toimunud sündmusi. Kohtu hinnangul tuleb asjaolu, kas kaebaja taotles 09.04.2023 päeva jooksul tervishoiutöötaja enda juurde kutsumist, siiski hinnata kaebaja kasuks järgmisel põhjendusel.
Kaebaja väidet toetab kaudselt see, et õhtuse ravimiringi ajal küsis kaebaja õelt, miks ta kaebaja kutse peale ei tulnud, samuti see, et kindlaks on tehtud kaebaja helistamine peavalvesse, mille kohta logiraamatus kannet ei ole. Kaebaja esitas väite, et ta palus mitu korda kutsuda meditsiiniõe, juba 15.05.2023 vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses (dtl 53-54). Sel ajal ei olnud tegemist väga ammuse sündmusega. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel on seda väidet käsitletud ühe lausega - menetluse käigus ei ole selgunud, et kaebaja oleks päeva jooksul oma halvast enesetundest valvuritele teada andnud. Ei ole arusaadav, millistele tõenditele see väide tugineb, s.h kas ja millistelt vanglaametnikelt küsis vastustaja seletusi, kas vaadeldi videosalvestisi jne. Tegemist on asjaoluga, mille kohta kaebajal ei ole võimalik tõendeid koguda, seega lasub tõendamiskoormis vastustajal (HKMS § 59 lg 1).
10.Tartu Vangla kodukorras (edaspidi kodukord) on reguleeritud ravimite andmine kinnipeetavale. See on erinev narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvate ravimite (punkt 20.8) ja muude ravimite (punkt 20.7) korral. Tramadooli puhul tuleb lähtuda kodukorra punktis 20.8 sätestatust. See säte ütleb, et narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvad ravimeid antakse purustatud kujul õe poolt. Kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul. Ravimi võtmiseks tuleb kinnipeetav kambri avatud ukse juurde, korrektses riietuses, kaelas nimesilt isiku tuvastamiseks, manustab ravimi kohe ja joob vett peale. Seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt. Hilisemaks manustamiseks kinnipeetavatele ravimeid ei anta, samuti ei anta ravimeid kolmandatele isikutele. Nagu kodukorra punktist 20.8 nähtub, ei näe kodukord ette, et kinnipeetav peab minema ravimi võtmiseks õe kabinetti, vaid ravim antakse kinnipeetavale kambris. Praegusel juhul oli hommikuste ravimite võtmine korraldatud kodukorras sätestatust erinevalt. See ei ole eraldi võetuna õigusvastane, kuid suunab pigem vastustaja kohustuste hulka ja vastutusalasse küsimuse, kas kinnipeetaval, kellele on niisugused ravimid määratud, on võimalik minna õe juurde ravimit võtma.
11.Lifti kasutamist ei ole reguleeritud ühegi õigus- või haldusaktiga. Vastustaja avalduse põhjal on vangla sisemine töökorraldus selline, et reeglina liiguvad kinnipeetavad trepist ning loa kasutada lifti meditsiinilisel näidustusel annab meditsiiniosakond. Kohus nõustub sellega, et kaebajale pidi olema arusaadav, et reeglina tuleb tal liikuda trepist. Kohus ei nõustu sellega, et kaebajale pidi olema arusaadav, et olemas on liftiluba kui eraldiseisev haldusakt või otsustus, vajadus seda taotleda või selle taotlemise kord. Vastustaja igapäevasest tegevusest võis sama hästi jääda mulje, et lifti kasutamise üle saab otsustada vastaval ajahetkel järelevalvet teostav vanglaametnik. Kohus leidis eespool, et pigem on usutav, et kaebajal lubati kuni 08.04.2023 lifti kasutada.
12.Kui lifti kasutamise kord ei ole reguleeritud õigus- või haldusaktiga, siis laieneb sellele vangla üldine hoolsuskohustus ehk käibekohustus. Selle saab tuletada vangistusseaduse § 41 lõikest 1, mille kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja soovis lifti kasutada olukorras, kus ta kasutas liikumiseks karku ning tal tuli liikuda esimeselt korruselt teisele selleks, et võtta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluvat ravimit. Kohtu hinnangul tuleneb sellises olukorras vangla üldisest hoolsuskohustusest, et kui vangla sisemine töökorraldus nõuab tervishoiutöötaja luba lifti kasutamiseks, siis tuleb vanglaametnikul seda kinnipeetavale selgitada ja suunata ta luba
taotlema, kusjuures meditsiiniosakonda tuleb kinnipeetaval lubada liikuda liftiga. Lift ei kujuta endast mingit erilist soodustust või hüve, vaid tegemist on hoone tavapärase funktsiooniga. Tegemist on küll piiratud ressursiga, mida tuleb kasutada mõistlikult. Ka igapäevaelus on heaks kombeks anda lifti kasutamise eesõigus inimesele, kellel trepi kasutamine ei ole võimalik või on raskendatud, s.h liikumistakistusega inimesele. Kui tervishoiutöötaja on andnud kinnipeetavale liikumiseks kargu ja määranud tugevatoimelise ravimi, siis tuleneb sellest, et tegelik terviseprobleem ja takistus liikumisel on olemas. Seda, et kaebajal esines tegelik vajadus lifti kasutada, võib järeldada ka sellest, et vaidlusaluse päeva õhtul määrati kaebaja alumisele voodikohale ja anti talle lifti kasutamise luba järgnevaks kaheks kuuks (dtl 17). Mingit kahju ei oleks põhjustanud see, kui kaebaja oleks saanud 09.04.2023.a hommikul liikuda teisele korrusele liftiga, et võtta ravimit ja lahendada ka küsimus lifti kasutamise loast. Vastupidine otsus sisaldas endas kahju tekkimise riski (näiteks ravimi võtmata jätmisest või karguga trepil liikumisest tingitud risk tervisele). Asjasse ei puutu see, kas kaebajal põhimõtteliselt oleks olnud võimalik liikuda või kas mõni teine kinnipeetav liigub treppidel karguga. Asja lahendamisel omab tähtsust, kas õiguspärane oli kaebajalt trepi kasutamist nõuda.
13.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja otsustus mitte lubada kaebajal 09.04.2023.a hommikul lifti kasutamist oli õigusvastane.
14.Kohus leidis eespool, et küsimust, kas tõendatud on kaebaja pöördumine vanglaametnike poole tervishoiutöötaja kutsumiseks on tõendatud, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Kohus lisab, et kaebaja positsiooni kasuks räägib ka eespool kirjeldatud vastasseis lifti kasutamise küsimuses - kui kaebaja taotlused tervishoiutöötaja kutsumiseks olid äratuntavalt seotud hommikul ära jäänud ravimi võtmisega, siis võis vanglaametnik pidada neid vähe pakilisteks, põhjendamatuteks vms. Kuna vanglaametnikule pidi teada olema kodukorras sätestatud ravimite andmise kord ja vangla sellekohane töökorraldus, siis oli talle ühtlasi teada, et õde tuleb õhtuse ravimiringi ajal kaebaja juurde. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et kaebaja taotles tervishoiutöötaja enda juurde kutsumist, kuid vanglaametnik ei edastanud seda teavet. Tervishoiutöötaja kutsumise taotluse edastamata jätmine oli õigusvastane. Vanglaametnik ei saa otsustada selle üle, kas ja milline abivajadus patsiendil on. Kaebaja taotlus oleks tulnud edastada.
15.RVastS § 9 lg 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise alustest tulevad kohtuasja asjaoludel kõne alla tervise kahjustamine ja väärikuse alandamine. Kohtupraktikas kinnistunud seisukoha järgi ei saa mittevaralise kahju olemasolu ja suurust tõendada, kuna mittevaralise kahju all mõistetakse isiku valu ja kannatusi ning neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi.
16.Kohtu hinnangul ei ole kaebajale tekkinud mittevaralist kahju tervise kahjustamise tõttu. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et valuvaigistid ei ravi haigust, vaid üksnes leevendavad sümptomeid (valu). Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et pärast 09.04.2023 oleks kaebaja tervislik seisund halvenenud. Kaebaja tervisehäire põhjuseks oli 28.03.2023 toimunud kukkumine, mille järel anti kark ja määrati valuvaigistid (dtl 23). Kukkumise mõju väljaselgitamise ning ravi määramisega on tervishoiutöötajad tegelenud vähemalt kuni
05.05.2023 (dtl 26-27). Tervisekaardist ei nähtu, et kaebaja tervisele oleks iseseisvat mõju avaldanud 09.04.2023 ühe valuvaigisti võtmata jätmine. Kaebajal on kohtuasja asjaoludel tekkinud mittevaraline kahju väärikuse alandamise tõttu. Kohus peab usutavaks, et kaebajale määratud ravimitest narkootilist ainet sisaldava ehk eeldatavalt kõige tugevama toimega valuvaigisti võtmata jätmine põhjustas tavapärasest tugevamat valu ja/või halba enesetunnet. Tervishoiutöötaja kutsumine kaebaja juurde oleks võinud kaebaja seisundit leevendada, s.h oleks tervishoiutöötaja saanud kaebajale ravimi kambrisse tuua. Määravat tähtsust ei ole sellel, kas kaebaja küsis või oleks saanud küsida valvurilt valuvaigistit, mis tavaelus on käsimüügis. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et retseptiravimiteks olevad valuvaigistid, ammugi narkootilist ainet sisaldavad valuvaigistid määratakse patsiendile olukorras, kus käsimüügis olevad ravimid valu ei kõrvalda.
17.Vastustaja ei ole väitnud ja kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida õiguskaitsevahendite kasutamisega. Vastustaja ei ole väitnud süü puudumist.
18.Otsuse punktides 7-17 toodu tähendab, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.
19.Kohtu hinnangul on praeguse kohtuasja asjaoludel piisav teha kindlaks vastustaja tegevuse õigusvastasus. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Kaebajal jäi võtmata ühel korral üks ravim. Kaebaja õiguste riive ja kaebajale tekkinud kahjulik tagajärg ei saanud olla sedavõrd intensiivne, et põhjendatud on rahalise hüvitise väljamõistmine. Olukorda, kus kohus kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohaldab HKMS § 41 lõiget 5, käsitletakse kaebuse osalise rahuldamisena.
20.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist, kuid tuvastab, et õigusvastane oli kaebajale lifti kasutamise keelamine 09.04.2023.a hommikul ja tervishoiutöötaja kutsumise taotluse edastamata jätmine 09.04.2023.a päeva jooksul. Menetluskulud. Selgitused
21.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
22.Kohus vabastas kaebaja 15.04.2024.a määrusega riigilõivu tasumisest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). HKMS § 104 lg 10 alusel vastustajale riigilõivu tasumise kohustust panna ei saa. Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
23.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.