X kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks (kahjunõuete mittetähtaegne lahendamine) Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X menetlusabi taotlused riigilõivust vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 19. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt hüvitist seoses kahjunõuetele õigeaegselt vastamata jätmisega. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal seetõttu kahju, sest Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-24-1974 tema kaebuse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja viitas kaebuses Tartu Vangla otsusele nr 1-13/24/401-2, millega vangla jättis tema kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
2.Tartu Vangla esitas 21. augustil 2024 vastuseks kohtunõudele X 20. juuni 2024. a pöördumise, milles ta nõudis Tartu Vanglalt nelja kahjunõude mittetähtaegse lahendamise eest hüvitist 200 eurot iga kahjunõude kohta (dtl 6), ning Tartu Vangla 15. augusti 2024. a otsuse nr 1-13/24/4012, millega vangla jättis selle kahjunõude rahuldamta (dtl 7-9). Vangla märkis viidatud otsuses kokkuvõtvalt järgmist. Vangla möönab, et pole kahju hüvitamise nõudeid tähtaegselt lahendanud ning on kõigil otsuses loeteltud juhtudel vabandanud selle pärast taotleja ees. Vangla ei ole suutnud nõudeid õigeaegselt lahendada, kuna vanglale esitatud kahju
3-24-2363
hüvitamise nõuete arv on 2024. a oluliselt suurenenud (kolmekeordistunud) ning samas on vähenenud neid lahendavate juristide arv, kusjuures tegemist on vaid ühega vangla juristide tööülesannetest. Vangla järeldab taotlustest, et kinnipeetav taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatust, saab kahjunõuete hilinenult lahendamise puhul kõne alla tulla vaid väärikuse alandamine, mida aga vangla tegevus praegusel juhul kaasa tuua ei saanud. Ei ole usutav, et kahjunõuete lahendamise tähtaja ületamine, põhjustaks kinnipeetavale selliseid kannatusi, mis oleks käsitatavad väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 mõttes
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab esitatud kaebust nii, et kaebaja nõuab vanglalt kahju hüvitamist, mis on tekkinud seetõttu, et vangla pole tema kahjunõudeid lahendanud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja väidab ka, et vangla pole teavitanud, et tema kahjunõuete tähtaegselt lahendamata jätmisel võib ta kohtusse pöörduda, kui kohtunõude lahendamise tähtaeg saabub. Konkreetsemalt viitab kaebaja haldusasjale nr 3-24-1974, väites, et ta pöördus kohtusse, kuid kaebus tagastati, kuna kaebaja pole vangla menetlust läbinud. Kui Tartu Vangla vastas 4. juulil 2024 kahjunõudele, pöördus kaebaja tema selgituse kohaselt kohe kohtusse, kuid kaebus tagastati kaebetähtaja rikkumise tõttu.
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja ei ole küll täpsustanud, kas ta soovib varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, kuid allpool esitatud põhjendusi silmas pidades ei pea kohus vajalikuks kaebust nõude täpsustamiseks käiguta jätta. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Viidatud kaebuse tagastamine alus sisaldab endas kahte kumulatiivset eeldust: 1) kaebusega kaitstava õiguse riive vähene intensiivsus ning 2) asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamise ebatõenäolisus.
6.Kuigi õigus heale haldusele, mis hõlmab ka selle, et haldusorgan menetleb isiku pöördumisi seaduses sätestatud tähtaja jooksul (praegusel juhul RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline tähtaeg), on kaalukas õigushüve, ei ole kohtu hinnangul praeguse kaebuse esitamise tinginud olukorras kaebaja õigusi riivatud kuigivõrd intensiivselt.
6.1.Vastustaja on otsusest nr 1-13/24/401-2 nähtuvalt küll tõepoolest lahendanud neljal korral kokku kuus kahju hüvitamise taotlust hilnemisega: 1) kaebaja 5. jaanuari 2024. a taotluse nr 1-13/24/6-1 16. märtsi 2024. a otsusega; 2) kaebaja 5. jaanuari 2024. a taotluse nr 1-13/24/7-1 13. märtsi 2024. a otsusega; 3) kaebja 23. veebruari 2024. a taotlluse nr 1-13/24/155-1 29. aprilli 2024. otsusega; 4) kaebaja 20. märtsi 2024. taotluse nr 1-13/24/244-1, 25. märtsi 2024. a taotluse nr 1-13/24/2991 ja 28. märtsi 2024. a taotluse nr 1-13/24/241-1 koos ühes menetluses 4. juulil 2024.
6.2.Tartu Vangla on kaebaja kahjunõuete lahendamisega kolmel eelkirjeldatud juhul hilinenud vastavalt 11, 8, 6 ja ning otsuse nr 1-13/24/224-3 puhul isegi kuni 1,5 kuud. Vastustaja on kõigil neljal juhul ka lahendamise viibimise pärast kaebaja ees vabandanud. Kohus ei hinda kaebaja õiguste riivet siiski kuigi suureks, kuna seadusandja on lisaks kahjunõude lahendamise tähtajale
3-24-2363
(RVastS § 18 lg 1) ka sätestanud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Seega ei ole kaebaja võimalus oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks olnud takistatud ka juhul, kui haldusorgan talle seadusega pandud kohutust ei täida ja tähtaega ei järgi. Kaebaja on vaid seoses asjaga nr 3-24-1974 märkinud, et vangla poolt tähtaegade mittejärgimine tema kahjunõuete lahendamisel on takistanud tal kohtus enda õiguste kaitsmist. Muudel juhtudel kahjunõude hilinenult lahendamisest tingitud väidetavaid kahjulikke tagajärgi kaebaja maininud ei ole. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, kas väidetav kahju on oma olemuselt varaline või mittevaraline. Kuna ühtegi varalisele kahjule viitavat asjaolu kaebaja maininud ei ole, järeldab kohus, et kaebaja peab silmas mittevaralist kahju.
6.3.Tartu Halduskohus tagastas 23. juuli 2024. a määrusega asjas nr 3-24-1974 esmalt kaebaja kaebuse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et duši mittevõimaldamisega ja
25.märtsi 2024. a lõunasöögiga kahjustati kaebaja tervist. Kohus leidis, et selles osas on kaebajal läbimata kohustulik kohtueelne menetlus VangS § 11 lg 8 tähenduses. Osas, mis puudutas 20. märtsil 2024 (nr 1-13/24/224-1), 25. märtsil 2024 (nr 1‐13/24/229-1 ja 28. märtsil 2024 (nr 1-13/24/241-1) esitatud kahju hüvitamise taotlusi, lahendas vastustaja kahjunõuded üheskoos 4. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/224-3. Kohus leidis, et kaebaja pidanuks selles osas kahju hüvitamise nõude esitama RVastS § 18 lg 2 kohaselt hiljemalt 27. juunil 2024 (saades aru, et vastustaja tema taotlusi tähtaegselt ei lahenda), kuid pöördus kohtusse hilinemisega. Kohus lõpetas selles osas 23. juuli 2024.a määrusega HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja menteluse kaebetähtaja rikkumise tõttu, kuna kohtu aravtes puudus alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja on halduskohtu 23. juuli 2024. a määruse haldusasjas 3-24-1974 määruskaebusega vaidlustanud, määruskaebus on ringkonnakohtu menetluses ning kaebaja õiguste kaitse võimalused pole selles osas veel praeguseks ammendunud.
6.4.Vastuseks kaebaja väitele, et kinnipeetavaid pole teavitatud võimalusest, kui vangla tähtaegselt nenede kahju hüvitamise nõuet ei lahenda, pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse, märgib kohus järgmist. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtule teadaolevalt ei saa selline regulatsioon olla kaebajale üllatuslik. Kaebaja on rohkete kaebustega halduskohtusse pöördunud ja kohustusliku kohtueelse menetlusega ning kohtusse pöördumisega seonduvaid selgitusi on kohus talle varem korduvalt jaganud (vt nt Tartu Halduskohtu 23. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1974, p 17 ja sel esitatud viited). Kohtule teadaolevalt ei tee Tartu Vangla ka kinnipeetavatele takistusi nedne õiguste kaitseks kohtusse pöördumisel vajalike õigusaktidega tutvumiseks. Seega on kohus arvamusel, et pelgalt kahjunõuete lahendamisega hilinemine ei saa kinnipeetavale tekitada hüvitamisele kuuluvat kahju ega riivata tema õigusi kuigi intensiivselt. Lisaks vabandustele kahjunõuete lahendamisega hilinemise pärast on vangla ka selgitanud 15. augusti 2024. a otsuses nr 1-13/24/401-2 objektiivseid takistusi, mis tingivad Tartu Vanglas kinnipeetavate kahju hüvitamise taotluste lahendamise viibimise.
7.Kaebuse tagastamise teiseks eelduseks on kaebuse ebatõenäoline rahuldamine. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus
3-24-2363
suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 peab isikule olema kahju tekkinud, kahju peab olema tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel peab esineb põhjuslik seos. Lisaks märgib kohus, et RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on seadusandja mittevaralise kahju hüvitamise ette näinud vaid põhiseaduslikku järku õigushüvede riive korral, mitte aga mistahes ebamugavuse puhul. Praegusel juhul ei ole kaebaja maininud asjaolusid, mis oleks võinud talle kaasa tuua selles normis loetletud hüvede sellise tõsise riive, mis tooks kaasa hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitatud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada kaebajale tekkida võinud varalist või mittevaralist kahju. Kahjunõude eelduste täitmata jätmise tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on mõlemad HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud eeldused – käesolevas asjas esitatud kaebusega kaistava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi andmiseks.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.