Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2024, Tartu
Kohtuasja number
3-24-2363
Kohtuasi
X kaebus Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks (kahjunõuete mittetähtaegne lahendamine) Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
3-24-2363
hüvitamise nõuete arv on 2024. a oluliselt suurenenud (kolmekeordistunud) ning samas on vähenenud neid lahendavate juristide arv, kusjuures tegemist on vaid ühega vangla juristide tööülesannetest. Vangla järeldab taotlustest, et kinnipeetav taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatust, saab kahjunõuete hilinenult lahendamise puhul kõne alla tulla vaid väärikuse alandamine, mida aga vangla tegevus praegusel juhul kaasa tuua ei saanud. Ei ole usutav, et kahjunõuete lahendamise tähtaja ületamine, põhjustaks kinnipeetavale selliseid kannatusi, mis oleks käsitatavad väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 mõttes
3-24-2363
(RVastS § 18 lg 1) ka sätestanud, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Seega ei ole kaebaja võimalus oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks olnud takistatud ka juhul, kui haldusorgan talle seadusega pandud kohutust ei täida ja tähtaega ei järgi. Kaebaja on vaid seoses asjaga nr 3-24-1974 märkinud, et vangla poolt tähtaegade mittejärgimine tema kahjunõuete lahendamisel on takistanud tal kohtus enda õiguste kaitsmist. Muudel juhtudel kahjunõude hilinenult lahendamisest tingitud väidetavaid kahjulikke tagajärgi kaebaja maininud ei ole. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, kas väidetav kahju on oma olemuselt varaline või mittevaraline. Kuna ühtegi varalisele kahjule viitavat asjaolu kaebaja maininud ei ole, järeldab kohus, et kaebaja peab silmas mittevaralist kahju.
3-24-2363
suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega kahju hüvitamise nõude tekkimiseks tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 peab isikule olema kahju tekkinud, kahju peab olema tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel peab esineb põhjuslik seos. Lisaks märgib kohus, et RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on seadusandja mittevaralise kahju hüvitamise ette näinud vaid põhiseaduslikku järku õigushüvede riive korral, mitte aga mistahes ebamugavuse puhul. Praegusel juhul ei ole kaebaja maininud asjaolusid, mis oleks võinud talle kaasa tuua selles normis loetletud hüvede sellise tõsise riive, mis tooks kaasa hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitatud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada kaebajale tekkida võinud varalist või mittevaralist kahju. Kahjunõude eelduste täitmata jätmise tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.